Suvi on lähenemas ja meile Eestile omased kullid ja kotkad on varsti kõik taas kohal ja põldude metsade kohal lendamas. Kotkastest on meil paigalinnud meri- ja kaljukotkad. Talveks lakuvad konnakotkad ja kalakotkad. Mõlemad saabuvad taas soojemate ilmadega tagasi. Kullidest on… Jätka lugemist →
Kaljukotkas on meie Eestimaa taeva valitseja. Ta on küll mõõtmetelt natuke väiksem, kui merikotkas, kuid selgelt vihasem võitleja. Kui kuskil on korjus ning sinna saabuvad mõlema liigi esindajad, kipub merikotkas ikka kaljukale koha loovutama. Kaljukotkaid on aga Eestis üsna vähe…. Jätka lugemist →
Raamat, mida palju küsitud, on VALMIS.Ta on müügis kõikides suurimates raamatupoodides (Rahva Raamat, Apollo ja Varrak). Lisan siia ka lingi poodi https://rahvaraamat.ee/p/eestimaa-imelised-paigad-ja-hetked/1588856/et?isbn=9789985353271 Natuke põhjustest, miks ma selle raamatu tegin. Minu enda elu on olnud üsna tihe. Kuidagi on nii olnud,… Jätka lugemist →
Ma käin Saaremaal pildistamas punahirvi kahel ajal – septembris, oktoobris nende nö. jooksuajal ning siis taas kevadel märtsis. Oma iseloomult on need ajad täiesti erinevad. Sügisene jooksuaeg on periood, kus võib kohata üksinda ringi jalutavaid pulle või siis näha pulle… Jätka lugemist →
Vöötkakud on tegelased, kellede elukohta on meist kaugemal põhjas. Talvel aga satuvad sealt külmalt maalt mõningad isendid ka meile rõõmu valmistama. Pesitsemise osas on Eestis läbi aegade teada vaid 9 korda ehk siis väga väga vähe. Ka nö. rändekülalisena satub… Jätka lugemist →
Musträhn ehk nõgikikas on Eesti suurim rähniline, kelle kriiskavad hüüded kajavad üle metsa kaugele. Ta nokk on nagu peitel ning vaadata kuidas ta sellega puu sisse auke lööb on muljetavaldav.
Talv tuli ja raputas Kuressaares lossi puudersuhkruga üle ning tõmbas vallikraavile pitsilised külmumisjäljed.Kuressaare loos muutus muinasjutuliseks Lumekuninganna kindluseks.
Üks mu tuttavatest kutsus mind tegema endast ja oma hobusest amtelikumat pilti. Ma arvasin, et lisaks sellele nö. “igavale” pildile võiks ka midagi ägedat teha. Hästi lahe oli see, et Tiina tuli kohe mu ideedega kaasa ning seoses sellega sai… Jätka lugemist →
See on üks selliseid fotosid,mis mul jällegi on pikalt juba hinges pöörelnud ja olen ära tahtnud teha. Sellise foto nö. teostamiseks peab langema kokku palju asju ehk siis peab olema ilma kuuta pime aeg, Linnutee peab olema õiges paigas, ei… Jätka lugemist →
Laiuse ordulinnuse kohta muide arvatakse, et selle ehitamist alustati juba 14 sajandil. Üldse on selle linnuse ajalugu hästi põnev, kuivõrd lisaks ordule on selle endale vallutanud venelased, seejärel poolakad ja leedukad, edasi juba rootslased ja siis taas ringiga venelased. Omamoodi… Jätka lugemist →
Seal kuskil kõrgel tuulise kaljunuka otsas elas kaunis tuulte printsess. koos oma kahe ihukaitsjast koeraga. Kui suvel kuivaga sooviti saada vihma või talvisel ajal valget lund, tuli võtta ette pikk ja raske teekond mööda kitsast ja järsku teerada sinna kuhugi… Jätka lugemist →
Sooje suveõhtuid ja – öid on muidugi nii mõnus meenutada. Eriti selliseid nagu see siin, kus helkivad ööpilved taevas mänglesid.
Tallinna jõuluturg on Euroopas üks kaunemaid. Tegin foto 1 advendil ning lisaks lumele katustel õnnestus taevas näha ka pärlmutterpilvi.
Seal kuskil kaugel maal, merede ja mägede taga asub üks salapärane kindlus. Soovides seda leida, ei pruugi see õnnestuda, sest kindlus asub kõrgel künkal tihedate pilvede ja udu vahel. Vaid, need kes tulevad hea mõte peas, süda täis rõõmu, avaneb… Jätka lugemist →
Mul on ikka mõnevõrra olnud hammas verel karu pildistamise suunal. MItte kuskil loomaaias, vaid tema oma elukeskkonnas. Kripeldas ta juba sedavõrd kaua, et oli vaja ette võtta.Karu on hästi põnev loom, kindlasti loom kellel on palju erinevaid nägusid. Paljude inimeste… Jätka lugemist →
Inimesed peavad karu mingipärast kiskjaks, kuigi tegelikkuses toitub karu peaasjalikult marjadest, juurtest seemnetest ja ka putukatest. Karu tavapäraselt ei murra elusloomi, vaid eelistab süüa pigem juba natuke roiskuvat liha. Kohates karu, on inimesel esimene mõte, et karu ründab teda. Tegelikkuses… Jätka lugemist →
© 2022 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
