Hiireviu tuleb küüned ees

Hiireviu on meil Eesti kõige rohkearvulisem röövlind. Suvisel ajal hinnatakse nende arvukuseks 5000 – 6000 paari Talvisel ajal on see number oluliselt väiksem. Suurem osa meie oma koduseid hiireviusid kolib talveks lõunamaale ning põhjast luuguvad meist üle seal elavad linnud. Nii kodustest, kui põhjapoolt tulijatest jääb siis siia ca. 500 – 3000 lindu. Kui suvisel ajal püüab hiireviu toiduks ennekõike närilisi ning mingil määral ka linnupoegi, siis talve aitab tal üle elada ka korjustest toitumine. Leviku mõttes elavad hiireviud Euroopas, osas Aasiast ning Aafrika lõunapoolses osas. Teispool suurt vett neid ei ole.

Hiireviu välimus

Hiireviu on lind keda tihti aetakse segi kotkaga. Kuivõrd ta on ca ronga suuruna või isegi natuke suurem, siis kuskilt oksalt ootamatult startides jätabki ta päris suure linnu mulje. Tegelikult muidugi võrreldes kotkastega on ta ikka palju väiksem lind ja isegi väike-konnakotkale jääb mõõdus kõvasti alla. Välimus võib olla hiireviudel väga varjeeruv alates täiesti tumedatest lindudest kuni päris heledate (valgeteni) välja. Nö. ühise näitajana mainitakse hiireviude puhul ees rindmikul olevat “põlle”. Üldjuhul on heledamad noorlinnud, kuid esinebka heledaid vanalinde.

Tume hiireviu on üldpildis täiesti tume, omades vaid kergelt aimatavat heledat mustrit põllena ees.

Üsnagi tumeda üldmuljega hiireviul võib olla ka rohkem heledat, nagu näha ülalolevalt pildilt.

Heledates toonides hiireviul võib olla valget ja heledat sulestikus oluliselt rohkem, kui tumedaid toone.

Samas võib hiireviu olla aga ka peaaegu, et täiesti valge.

Heledat hiireviud võib kergelt segi ajada karvasjalg-viuga, kes väljanägemiselt väga sarnane. Samas on karvasjalg-viul kindel eristaja ning selleks on sulgedega kaetud nn. “karvased” jalad. Kui tahta neid kahte liiki võrelda, sisi tasuks lugeda juurde ja vaadata ka pilte karvasjag-viust siit minu kodulehelt https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/karvasjalg-viu-ehk-taliviu/

Hiireviu peab jahti kas põllu kohal lennates või puu otsas istudes

Hiireviu peab jahti valdavalt kahte moodi. Tihti näeb kuskil kuuseladvas või elektripostil istuvaid hiireviusid, kes seal siis ümbriskonda väga teraselt jälgivad. Kui silma jääb põllul tegutsev näriline, toimub kiire liuglemine saagi suunas. Teine võimalus on liuglemine põllu kohal ja siis nö. tähelepanelikumaks kontrollimiseks paigale lendama jäämine. Seda paigal lendamist nimetatakse rappelennuks. See ongi kõige nö. lihtsam eristaja näitek sloorkullidest. Kui mõõtudelt on hiireviu üsna samas mõõdus, siis loorkullid tavaliselt ei peatu selliseks pikemaks kohapeal püsimiseks. Hiireviu aga võib päris pikalt ühes punktis tiibadega vehkides püsida ning siis vaid mõni meeter edasi minnes taas pikema peatuse teha. Nähes all rohusees närilist tehakse siis kiire sööst.

Keskmiselt elavad hiireviud natuke alla 10 aasta vanuseks, kuid looduses on leitud ka 25 aastane hiireviu. Hiireviude puhul on noorte lindude suremus päris kõrge. Näiteks Inglismaal väidetavalt hukkub kuni 3/4 noorlindudest ning põjuseks on nälg. Eestis on hiireviud III kategooria kaitsealune liik. Minule endal emeeldib väga hiirevude selline üsna äkiline ning julge iseloom. Kui kuskilt leitakse süüa, siis on lahing väga lihtne tekkima. Ja loomulikult lastakse jõupositsioonide määramiseks ennekõike käiku tervad küüned.

Kui sulle meeldivad lindude – loomade fotod ja lood, siis tule kindlasti vaatama ka minu Facebooki seinale https://www.facebook.com/AivoPhoto