Merikotkas on Eesti suurim röövlind

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus võib olla isegi kuni 240 cm. Et paremini sellest aru saada manage enda ette ukseava, mille kõrgus on ca 200 cm ja siis veel sinna 40 cm otsa. Nii võimas on merikotkas. Päris äge! Kusjuures merikotkad on Eestis elanud juba kuni 10 000 aastat ehk väga väga kaua. Kaljukotkaste kõrval on nad kindlasti ühed meie taeva valitsejad. Kui kaljukotkas on maailmas üsna laia levkuga ja teda justkui leidub igal pool, siis merikotkaselab vaid Põhja – Euroopas ja Aasia (Euraasia) põhjapoolsemates osades. Merikotkastega oli meil Eestis halvasti 1970-ndatel aastatel, mil neid oli tõeliselt vähe, kuid alates 90-ndatest on suuresti tänu kaitsetegevusele nende arvukus taas tõusnud üsna kenasti. 1960-ndatel olid isegi aastad, kus meil ei olnud Eestis ühtegi pesitsevat paari. Praegusel ajal hinnatakse merikotkaste hulka juba 300 paari ringi. Talvisel ajal aga võib meil olla isegi 600 – 900 lindu.

Merikotkas tiivad laiali

Merikotkas tiivad laiali

 

 

Merikotkas lendab

 

Merikotkas püüab peaasjalikult kala ja sööb hea meelega raibet

Merikotkas armastab liuelda mere kohal ja jälgida all vees liikuvaid kalu ning siis teha rahulikult liuglev sööst ning napsata kala veest välja. Eriti meeldib talle püüda meie madalast rannikuveest lõhelisi, aga ka muud suuremad kalad nagu ka haug, lähevad hästi loosi. Olen ise kaasa elanud ühele sellisel püügile, kus merikotkas kõrgel luigles ja siis nö. käigult lahest kala kaasa võttis. Lisaks püüab ta suurima heameelega ka veelinde (parte, kajakaid jne) ning rände ajal ei ütle ära ka lagledest ja hanedest. Kui toimub lindude ränne, siis mei erannikualadele kaetakse merikotkaste jaoks nagu rootsi laud, ku skõik kena valik on serveeritud. Ühest sellisest jahist, ku smerikotkas püüdis rändline kirjutasin põneva loo ka oma raamatusse koos illustreerivate piltidega.

Samas ei põlga merikotkas ka ära raibet. Kui kuskil on auto alla jäänud loom või on rannikul meri uhtnud randa hülge korjuse, on alati merikotkad platsis noosi võtmas.
Merikotka menüü on tõeliselt lai. Põnev on kasvõi fakt, et merikotkas sööb kuni 70 erinevat liiki kalu, sama son andmeid ka kuni 170 liigi erinevate lindude kohta. Kui siia lisada veel ka väiksemad loomad tuleb kokku ikka väga pikk nimekiri. See on muideks ka üks põhjuseid, miks merikotkas suudab ideaalselt elada kõrvuti teiste röövlindudega, kuivõrd neil söögilauad ei kattu üldse kriitiliselt. Põnev on ka näiteks see, et merikotkas kasutab võimalust ja näiteks röövib rõõmuga kalakotkalt tema saagi, kui selline võimalus tekib.
Merikotka paarid on muideks väga püsivad. Kui rääkida aga merikotkaste elueast, siis andmed on väga erinevad. Klassikaliselt räägitakse vanusets kuni 27-28 aastat. See on rõndgastatu dlindudel põhinev info. Samas näiteks vangistuses on elanud nad isegi üle 40 aasta vanuseks.

Merikotkas on valge sama ja suure nokaga hästi äratuntav

Merikotka vanalinnud on kergelt ära tuntavad valge saba ja massiivse kuldse nukaga järgi. Samas noorlindudel pole kumbagi tunnust. Nokk on neil küll massiivne, aga osaliselt tume ning värvuselt on nad pigem pruunikirjud. Siin allpool siis kõigepealt noorlinnu fotod ja sinna järgi kohe vanalind.

Merikotkas on meiel Eestis kohatav aastaringselt

Need, kes soovivad näha merikotkast näevad teda kohe üsna kindlalt, kui lähevad Lääne- Eestis või saartel mere äärde. Samuti kohtab neid põhja Eestis ning ka Tartumaal Peipsi ääres. Kui te näete pea kohal liuglemas tõeliselt majesteetlikku kaunist ja suursugust lindu, siis uure tõenäosusega see on merikotkas.

Et mitte eksida looduses kotkast kohates, soovitan lugeda läbi minu kirjutatud võrdluse, kus on näha ka teised meie kotkaliigid koos fotodega. Olen toonud väja suurimad erisused.
https://aivooblikas.com/kaamerasilma/linnud-ja-loomad/kullid-ja-kotkad/