Aivo Oblikas

Kuu mai 2018

Aeg minna

Linnud lendavad põhja ja päike suundub mere suunas, on aeg minna.

Ranna valvurid

Kaks rasket rahnu olid paigutatud randa paigas hoidma. Nad olid nagu ranna valvurid, mis hoidsid vee ja liivariba paigal. Ilma nendeta oleks päike oma loojuvas ilus ja värvide muusikas imenud kõik endaga kaasa, kuivõrd ta oli ümbritseva oma lummusega hüpnotiseerinud…. Jätka lugemist →

Magavad mäed

Päike piilub veel viimast korda üle mägede, mis juba uinuvad udus. Vaadates seda pilti tuleb lihtsalt silme ette võrdlus: viimast pilku heitev päike on nagu muinasjutu lõpp ning udus tukkuvad mäed nagu just magama uinunud laps, kes muinasjutu lõppu ära… Jätka lugemist →

Sinine rada kaljude vahel

Kaljude vahelt vonkles läbi sinine rada, mida mööda päike igal hommikul oma teekonda alustas. Sillerdavat sinist teed pidi hüpeldes nautis ta oma peegeldust vee pinnalt ja silus sirgeks torkivaid kiiri; veele vaadates kohedas ilmet ja silus naeratust, et siis juba… Jätka lugemist →

Maagika meie ümber

Ümberingi on kõik nii vaikne. Päike on juba laskunud metsa taha ning sa kuuled vaid mühisevat energiat voolamas mäe seest välja sammaldunud igivanade kivide vahelt läbi. Sa tunned kõike seda jõudu, mida ajatu ümbrus ja selle sees mühisev energiavool endas… Jätka lugemist →

Koht kus muinasjutud sünnivad

Seisad põlvini vees ja tunned mäest alla voolava vetevoo energiat ning mõistad, kuidas kõik see energia, mis on pildil täidab sind üleni andes jõudu ja puhastades hinge.

Päikeseloojang Poolas

© 2021 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑