Aivo Oblikas

Koer ja kodune kari. Karjasuhted

Peale nädalavahetuse teleesinemist on taas internetis löömas lained. Kõige rohkem on kritiseerijatel hambus see, et ma rääkisin terminitega karjasuhted, kodune kari ja karjajuht. Kasutatakse väiteid, et ma kasutan vanu termineid, et ma olen jäänud ajalukku kinni ja seetõttu on see… Jätka lugemist →

Aude keerumänd

Linnutee on oma nime saanud läbi selle, et vanarahvas vaatas taevasse ning nägi üle taevavõlvi tõmmatud sädelevat jutti põhjast lõunasse. Vanarahvas arvas, et see ongi lindudele suunda andev tee ehk Linnutee. Teinekord jalutades pilkases pimeduses tekib Linnuteed vaadates tunne, nagu… Jätka lugemist →

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakeeli ka maakotkas (lad. Aquila chrysaetos) on Eesti kõige võimsam röövlind. Kuigi tiibade siruulatuselt jääb kaljukotkas veidi merikotkale alla on ta kohe selgelt taeva valitsejaks. Ta on toidu eest valmis võitlema kellega iganes, ka endast oluliselt suuremate vastastega…. Jätka lugemist →

Kuupoiss

Seda me oleme kõik kuulnud juba lapsepõlvest saati, et paik kust algab vikerkaar, sinna on rahapada maetud. Tuleb lihtsalt õigel ajal ja õige nurga alt läheneda ja leiabki suure katla kullaga. Kuidas aga saab taevasse kuupallike? Kuskilt ju tõstetakse tema… Jätka lugemist →

UUDIS! Novembri keskpaigast on müügil raamat

Raamat, mida palju küsitud, on VALMIS.Ta on müügis kõikides suurimates raamatupoodides (Rahva Raamat, Apollo ja Varrak). Lisan siia ka lingi poodi https://rahvaraamat.ee/p/eestimaa-imelised-paigad-ja-hetked/1588856/et?isbn=9789985353271 Natuke põhjustest, miks ma selle raamatu tegin. Minu enda elu on olnud üsna tihe. Kuidagi on nii olnud,… Jätka lugemist →

Karupojad puu otsas

See pilt on pärit samast õhtust, millest siin pikema jutu kirjutasin. Pildil on kaks viimasel talvel sündinud karupoega, kes isakaru eest puuotsa plehku panid ja all toimuvat isa – ja emakaru ragistamist ärevil südamega jälgisid.

Väike – konnakotkas noppis konna

Konnakotkaid on Eestis kahte liiki: väike – konnakotkad ja suur – konnakotkad. Kui suur-konnakotkad on meie kõige ohustatum kotkaliik, keda Eestis vaid üksikuid võib kohata, siis väike-konnakotkas on meie kõige rohkearvulisem kotkas. Kaitse all on nad aga mõlemad. Kuigi ühe… Jätka lugemist →

Karupere ärevad hetked

Emakarule oli lahkuv talv toonud kaissu neli põngerjat. Pisikesed hullajad olid tormakad ja vajasid palju energiat. Viimast läks vaja ka kasvamiseks. Iga emakaru soov on, et tema silmateradest kasvaksid uhked ja võimsad KARUD. Emakarul oli juba üksjagu aastaid seljataga ning… Jätka lugemist →

Kaljukotkas ehk maakotkas. Natuke varjest pildistamisest

Kaljukotkas on meie Eestimaa taeva valitseja. Ta on küll mõõtmetelt natuke väiksem, kui merikotkas, kuid selgelt vihasem võitleja. Kui kuskil on korjus ning sinna saabuvad mõlema liigi esindajad, kipub merikotkas ikka kaljukale koha loovutama. Kaljukotkaid on aga Eestis üsna vähe…. Jätka lugemist →

Maagiline linnutee

Linnutee on oma olemuselt mitut moodi maagiline. Kui vaadata ilma valgusreostuseta paigas taevasse, siis pime katus, mi süle meie laiub on nagu sõel, ku smustas taevas on helendavad täpid. Ja siis sealt kuskilt sõela keskelt on tõmmatud nagu helendava spreivärviga… Jätka lugemist →

Maakotkas saagiga

Maakotkas on kaljukotka teine nimi. Kuivõrd Eestis puuduvad kaljud, siis nimi kaljukotkas tuleb pigem maadest, kus ta tõesti elutseb kõrgel kaljuservadel. Meie põhjanaabrid soomlased nimetavad teda maakotkaks ja tegelikult sobib ta eestipäraseks nimetuseks ka maakotkas väga hästi. Erineb ta ju… Jätka lugemist →

Tõusev täiskuu

Kindlasti on paljud vaadanud õhtul tõusvat ja hommikul loojuvat täiskuud ja mõelnud, et kuidas ta punakaks värvub ja kuidas ta nii suur on. Punase värvusega on kusjuures lihtne. Nimelt jääb kuu vastassuunas loojuva päikese tõttu maa varju taha . Kuult… Jätka lugemist →

Möirgavad punahirved

Ma käin Saaremaal pildistamas punahirvi kahel ajal – septembris, oktoobris nende nö. jooksuajal ning siis taas kevadel märtsis. Oma iseloomult on need ajad täiesti erinevad. Sügisene jooksuaeg on periood, kus võib kohata üksinda ringi jalutavaid pulle või siis näha pulle… Jätka lugemist →

Helkivad ööpilved Keila – Joal

Helkivad ööpilved on Eestimaine suvine maagia. Keila – Joa on üks äärmiselt kaunist paik. Seal on igal aastajal oma hing ja nägu. Seal on avarust ja teatavat rahu isegi siis, kui inimesi natuke rohkem jalutab. Paljud tevaad paika vaid kose… Jätka lugemist →

Kuressaare linnus

Talv tuli ja raputas Kuressaares lossi puudersuhkruga üle ning tõmbas vallikraavile pitsilised külmumisjäljed.Kuressaare loos muutus muinasjutuliseks Lumekuninganna kindluseks.

Kalakotkas

Kalakotkas on üks tõeliselt äge lind. Ta saagiks on pea 100% kalad. Selleks, et kala kätte saada liugleb ta veekogu kohal kergeid kaari teha ning märgates vees ujumas kala, tuleb sööst. Kalakotkas kukub ülevalt kõrgelt vette nagu nool, küünised ette… Jätka lugemist →

Kuuvarjutus

Kuuvarjutus ei ole väga ebatavaline nähtus. Täisvarjutus, kus täiskuu ajal kogu kuu varju läheb on üksjagu ebatavalisem. Osad kuud aastas on nö. superkuud, kus kuu on natuke suurem tänu sellele, et paikneb maale lähemal. Kuuvarjutsutega on aga see probleem, et… Jätka lugemist →

Toolse linnus

Toolse linnus paikneb paigas, kus valgusreostust pole segamas. See võimaldab Toolse linnust pildistada tähistaeva kupli all ning teha ka ajatuna tunduvaid fotosid linnuteega. Selle foto tegin ma ühel jagedal novembrikuu hilisõhtul, kui pikutasin päris pikalt linnuse juures nautides öö maagiat.See… Jätka lugemist →

Ulmefilmi tähistaevas

Ulmefilmides on tavaliselt nii, et peategelane kõnnib tühermaal. Kõik on kottpime ja ainuke valgus tuleb justkui tähistaevast. Osad tähed justkui vilguvad, teised “põlevad” pidevalt. Peategelane astub mööda kuivanud rohtu ning ainuke heli, mis kostub on kuivanud rohukõrte murdumine. Kogu ümbruskond… Jätka lugemist →

Tuulte printsess

Seal kuskil kõrgel tuulise kaljunuka otsas elas kaunis tuulte printsess. koos oma kahe ihukaitsjast koeraga. Kui suvel kuivaga sooviti saada vihma või talvisel ajal valget lund, tuli võtta ette pikk ja raske teekond mööda kitsast ja järsku teerada sinna kuhugi… Jätka lugemist →

Virmaliste panoraam

Ma tavaliselt pildistan virmalisi 14 mm objektiiviga. See on päris lai ning aitab mahutada võimsat vaatemängu päris suurelt. Tollel õhtul oli aga kaar sedavõrd lai, et tegin virmalistest panoraami, kus kolm pilti sai kokku pandud. Foto on tehtud Türisalu rannas…. Jätka lugemist →

Öine äike

Suvelõpu öine äike.Nii võib seda äikest ja õhtutnimetada küll. Foto on tehtud pühapäeva 28. augusti õhtul, kui Eestis poosetanud kuum ilm pidi taanduma põhjast tuleva külma õhumassi ees. Külm tuli põhjast ja puhus täiel jõul siia pesa teinud kuuma eest… Jätka lugemist →

Kakerdaja raba linnuteega

Kakerdaja raba on üks Eesti kaunimatest rabadest, kus mööda vonlevat laudteed saab laugaste vahelt läbi jalutada ning imelisi vaateid nautida. Rabadel on igal aastaajal täiesti oma ilme. Kui minna aga rappa keset pilkast pimedust on võimalik osa saada täiesti uuest… Jätka lugemist →

Merikotkas ja sügisvärvid

Suvised virmalised

Minu jaoks on virmalised üksjagu sellised pimeda aja ehk siis pigem külma talve, rõske sügise või vaikselt emotsioone näitava kevade teema. Nüüd aga on läinud nii, et augusti lõpp tõi meile korraga kaugelt lõunast soojalaine ja põhjast värvidemängu ehk suvised… Jätka lugemist →

Alatskivi loss ja sügisvärvid

Kaks karu

Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas on Eesti kõige levinum kotkas. Neid arvatakse Eestis elavat isegi kuni 600 paari. Üllataval kombel elab meie lõunanaabrite juures väike-konnakotkaid kordades rohkem, kui meil. Väike – konnakotakdi trehvab tavaliselt kõige rohkem heina tegemise aegu, kui ta käib põldudelt noolimas… Jätka lugemist →

Pirita klooster

Klooster jõe ääres metsade vahel.

Maagilised helkivad ööpilved

Helkivad ööpilved on meie suvine privileeg. Helkivad ööpilved on väga kõrgel atmosfääri piiril olevad “pilved”, mis suvisel ajal tekivad põhjapoolsetele laiuskraadidele ja talvisel ajal taas lõunapoolsetele. Mida kaugemal epoolusest minna, seda vähem neid näha on, sest päike jääb liiast horisondi… Jätka lugemist →

Orioni udukogu

Picture saved with settings embedded. Orioni udukogu on hästi põnev osa meie Linnutee galaktikast. See asub meist ca 1350 valgusaasta kaugusel Orioni tähtkujus. Ta laius on ca 24 valgusaastat.Kõik see värv ja kujundid, mida antud fotol näete on tingitud gaasist… Jätka lugemist →

Vöötkakk näitab hiirele päikesetõusu

Vöötkakud on tegelased, kellede elukohta on meist kaugemal põhjas. Talvel aga satuvad sealt külmalt maalt mõningad isendid ka meile rõõmu valmistama. Pesitsemise osas on Eestis läbi aegade teada vaid 9 korda ehk siis väga väga vähe. Ka nö. rändekülalisena satub… Jätka lugemist →

Helkivad ööpilved ja õitsev ristikupõld

Paljude jaoks on Eesti juures ilus suvine õitsev aas, teiste jaoks sügisesed värvilised alleed, kolmandatele meeldib krõbeda pakasega talvehommik, kus puud on pakasehärmatisega kaetud.Siin pildil on lihtsalt üks suvine öine õitsev ristikupõld. Tegelikult ju midagi väga tavalist. Kuid näiliselt ka… Jätka lugemist →

Merikotkad

Saareke udus

Udu saabub alati justkui metsa tagant või lohu seest. Alguses pole kuskil udu ja siis hakkab ta hiilima üle põllu. Jääb tunne, et ta on nagu kinosaali ukse taga tropis oodanud külastajad, kes saali ukse avanedes saali valguvad. Udu saabub… Jätka lugemist →

Saha kabel

Mulle Saha kabel oma täiesti tuntava sajanditevanuse hingusega väga meeldib. Seetõttu võtsingi suuna sinnapoole, kui mu rabas tehtud Linnutee foto all vastav kommentaar kirjutati.Mõte sellest, at saaks pildile nii palju näinud ja nii pikalt läbi ajaloo reisinud kabeli, mille ehitusaasta… Jätka lugemist →

Jägala juga ja linnutee

Jägala juga on paik, kus inimesed kipuvad käima talvel jääpurikid imetlemas või kevadel suurvett nautimas. Need on ajad, mil rahvast on Jägalal ikka massides. Kui aga minna Jägala joale hoopis pimeneval sügisõhtul on seal võimalik nautida hoopis muud meeleolu. Olen… Jätka lugemist →

Eestimaa virmalised

Virmalised kipub ikka selline põhjamaine teema olema. Põhja Soome või Norraga käivad talv ja virmalised ju nagu sukk ja saabas. Tegelikult näeb ka Eestimaal virmalisi. Kui päikesel toimub mõni natuke tugevam purse, siis tekib ka meil põhjakaarde kerge rohekas kaar…. Jätka lugemist →

Musträhn ja sügisvärvid

Musträhn ehk nõgikikas on Eesti suurim rähniline, kelle kriiskavad hüüded kajavad üle metsa kaugele. Ta nokk on nagu peitel ning vaadata kuidas ta sellega puu sisse auke lööb on muljetavaldav.

Ratsutades koos

Üks mu tuttavatest kutsus mind tegema endast ja oma hobusest amtelikumat pilti. Ma arvasin, et lisaks sellele nö. “igavale” pildile võiks ka midagi ägedat teha. Hästi lahe oli see, et Tiina tuli kohe mu ideedega kaasa ning seoses sellega sai… Jätka lugemist →

Samsungi süda Tallinna linna kohal

2021 aasta sügisel toimus Tallinnas Samsungi poolt korraldatud droonishow, kus valgutsitega varustatud sajad droonid taevass ekujundeid moodustasid. Siin siis üks minu poolt tehtud pilt antud etenduselt. Iga see punane täpp on üks droon.

Kullid ja kotkad

Suvi on lähenemas ja meile Eestile omased kullid ja kotkad on varsti kõik taas kohal ja põldude metsade kohal lendamas. Kotkastest on meil paigalinnud meri- ja kaljukotkad. Talveks lakuvad konnakotkad ja kalakotkad. Mõlemad saabuvad taas soojemate ilmadega tagasi. Kullidest on… Jätka lugemist →

Pakri vana tuletorn ja virmalised

Kas pole põnev mõelda, et seesama vana paekivist tuletorn on seal juba mitu sajandit poolsaare serval virmalisi vaadanud. Kindlasti on seal tal seltsis olnud seda tegemas teinekord majakavaht, mõnikord kaugelt sadamast üles pangale jalutanud meremehed või siis käest kinni hoidvad… Jätka lugemist →

Merikotkastel läks löömaks

Jägala juga ja Linnutee

See on üks selliseid fotosid,mis mul jällegi on pikalt juba hinges pöörelnud ja olen ära tahtnud teha. Sellise foto nö. teostamiseks peab langema kokku palju asju ehk siis peab olema ilma kuuta pime aeg, Linnutee peab olema õiges paigas, ei… Jätka lugemist →

Lõopistrik

Lõopistrik on tõeline taevas kihutaja. Oma mõõtudelt on ta üsnagi tuuletallaja mõõtu, kuid erinevalt tallajast kimab ta mööda taevalaotust ega mõtlegi tallata. Mulle meeldib jälgida seda, kuidas ta õhus lendavaid kiile jahib. Mõelge ise, kui kiire on kiil, kes lendab… Jätka lugemist →

Laiuse linnuse varemed

Laiuse ordulinnuse kohta muide arvatakse, et selle ehitamist alustati juba 14 sajandil. Üldse on selle linnuse ajalugu hästi põnev, kuivõrd lisaks ordule on selle endale vallutanud venelased, seejärel poolakad ja leedukad, edasi juba rootslased ja siis taas ringiga venelased. Omamoodi… Jätka lugemist →

Nalja nabani

Tuuletallaja noppis ritsika

Tuuletallajaid elab Eestis umbes sama palju kui väike-konnakotkaid. Ometi jääb ta üksjagu tihedamalt silma. Põhjuseks asjaolu, et nad “tallavad tuult” ehk hõljuvad põldude kohal otsides pilguga alt põllult närilisi. Antud fotol on tuuletallaja küll leidnud söögiks ritsika, kuid oluliselt suuremat… Jätka lugemist →

Öine mürakas

« Vanemad postitused

© 2022 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑