Roo-loorkull (Circus aeruginosus inglise keeles the western marsh harrier) on Eestis pesitsevatest loorkullidest kõige rohkearvulisem. Haudepaaride hulka loetakse vahemikus 800 – 1300 (järgmisena järjekorras ootaval soo-loorkullil on see number 300 – 500 vahel). Ta on levinud Euraasia parasvöötmes ning ka… Jätka lugemist →
Sooräts (Asio flammeus) on kakk, keda meil Eestis just väga palju ei kohta. Hinnanguliselt pesitseb neid meil vaid 10 – 50 haudepaari. Tõsi, rände ajal trehvab neid siin rohkem. Soorätsul on inglise keeles äge nimi – short-eared owl ehk lühikeste… Jätka lugemist →
Mõte minna Bialowiezasse piisoneid pildistama on mul keerelnud peas juba väga pikalt. Käisin kunagi 4 aastat tagasi Bialowieza ürgmetsa külastamas ning sellest jäi väga sügav mälestus. See aura ja atmosfäär, mis seal metsas valitseb ei ole võrreldav ühegi teise looduses… Jätka lugemist →
Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus võib olla isegi kuni 240 cm. Et paremini sellest aru saada manage enda ette ukseava, mille kõrgus on ca 200 cm ja siis veel sinna 40 cm otsa. Nii võimas on merikotkas…. Jätka lugemist →
Jällegi on koera rünnak ületanud uudisekünnise. Sedapuhku oli koer rihma otsas. Koer otsustas rünnata ning rihmast hoidev isik ei jaksanud takistada seda. Ei tahaks küll ennast korrata, aga see on just see, mille osas ma olen varem ka hoiatanud. Selliseid… Jätka lugemist →
Vöötkakk (Surnia ulula) nimetus inglise keeles on northern hawk owl, mis tõlkes tähendab põhja kull kakku. Eks ta ju selles mõttes on tabavalt öeldud, et oma pesitsusalade poolest ongi ju tegemist nö. põhjamaise kakuga, kes meile satub rände käigus just… Jätka lugemist →
Hiireviu on meil Eesti kõige rohkearvulisem röövlind. Suvisel ajal hinnatakse nende arvukuseks 5000 – 6000 paari Talvisel ajal on see number oluliselt väiksem. Suurem osa meie oma koduseid hiireviusid kolib talveks lõunamaale ning põhjast luuguvad meist üle seal elavad linnud…. Jätka lugemist →
Karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on lind keda kohtab meil vaid tavistel kuudel. Selle liigi pesitsusala asub kaugel põhjas ehk 61 laiuskraadist ülespoole. Need, kellele laiuskraadi mõiste natuke võõram ütleks, et see on umbes seal, kui mööda Soomet sõita umbes 40% maad põhjasuunas… Jätka lugemist →
Kaljukotkas ehk maakeeli ka maakotkas või laanekotkas (lad. Aquila chrysaetos) on Eesti kõige võimsam röövlind. Kuigi tiibade siruulatuselt jääb kaljukotkas (kelle tiibade siruulatus on vahemikus 190 – 225 cm) veidi merikotkale (190-240 cm) alla on ta ikka selgelt taeva valitsejaks…. Jätka lugemist →
Ilves on meie metsade saladuslik kass, kes armastab kõndida omapäi. Ilvese kohta öeldakse, et ta kõnnib igal õhtul erinevat rada ning samasse paika tuleb teinekord alles kahe nädala pärast. Ilves on uudishimulik loom, kes teinekord hakkab vaikselt inimesele metsas järgi… Jätka lugemist →
Jäälind (Alcedo atthis) nimetatakse meie jõgede kalliskiviks, kuid samas on selle linnuga seotud päris palju huvitavat informatsiooni. Näiteks on põnev teada, et jäälinnu ladinakeelne nimetus on tulnud vanakreeka mütoloogiast tegelase Alkyone järgi, kes muudeti jäälinnuks. Ta oli tuultejumal Aiolose tütar… Jätka lugemist →
Raamat, mida palju küsitud, on VALMIS.Ta on müügis kõikides suurimates raamatupoodides (Rahva Raamat, Apollo ja Varrak). Lisan siia ka lingi poodi https://rahvaraamat.ee/p/eestimaa-imelised-paigad-ja-hetked/1588856/et?isbn=9789985353271 Natuke põhjustest, miks ma selle raamatu tegin. Minu enda elu on olnud üsna tihe. Kuidagi on nii olnud,… Jätka lugemist →
Linnutee on oma nime saanud läbi selle, et vanarahvas vaatas taevasse ning nägi üle taevavõlvi tõmmatud sädelevat jutti põhjast lõunasse. Vanarahvas arvas, et see ongi lindudele suunda andev tee ehk Linnutee. Teinekord jalutades pilkases pimeduses tekib Linnuteed vaadates tunne, nagu… Jätka lugemist →
Seda me oleme kõik kuulnud juba lapsepõlvest saati, et paik kust algab vikerkaar, sinna on rahapada maetud. Tuleb lihtsalt õigel ajal ja õige nurga alt läheneda ja leiabki suure katla kullaga. Kuidas aga saab taevasse kuupallike? Kuskilt ju tõstetakse tema… Jätka lugemist →
See pilt on pärit samast õhtust, millest siin pikema jutu kirjutasin. Pildil on kaks viimasel talvel sündinud karupoega, kes isakaru eest puuotsa plehku panid ja all toimuvat isa – ja emakaru ragistamist ärevil südamega jälgisid.
Peale nädalavahetuse teleesinemist on taas internetis löömas lained. Kõige rohkem on kritiseerijatel hambus see, et ma rääkisin terminitega karjasuhted, kodune kari ja karjajuht. Kasutatakse väiteid, et ma kasutan vanu termineid, et ma olen jäänud ajalukku kinni ja seetõttu on see… Jätka lugemist →
Pool aastat tagasi oli minu elukoha lähedal üsna paha koerte rünnak. Aiast said välja kaks koera, kes ründasid möödajalutajat selliselt, et inimene sattus ligi nädalaks haiglasse. Minuga võttis ühendust “AK” ja küsis, et miks sellised asjad juhtuvad. Ütlesin esimese lausena… Jätka lugemist →
Kalakotkast võib nimetada küll Eesti põliselanikuks, sest ta hakkas meil pesitsema juba peale viimast jääaega. Muide põnev fakt kalakotka kohta on see, et liigina on ta väga vana – 11 miljonit aastat. Sedavõrd pikk eksisteerimine näitab hästi selle kotkaliigi kohandumisvõimet…. Jätka lugemist →
Emakarule oli lahkuv talv toonud kaissu neli põngerjat. Pisikesed hullajad olid tormakad ja vajasid palju energiat. Viimast läks vaja ka kasvamiseks. Iga emakaru soov on, et tema silmateradest kasvaksid uhked ja võimsad KARUD. Emakarul oli juba üksjagu aastaid seljataga ning… Jätka lugemist →
Kaljukotkas on meie Eestimaa taeva valitseja. Kaljukotkas on küll mõõtmetelt natuke väiksem, kui merikotkas, kuid selgelt vihasem võitleja. Kui kuskil on korjus ning sinna saabuvad mõlema liigi esindajad, kipub merikotkas ikka kaljukotkale koha loovutama. Kaljukotkaid on aga Eestis üsna vähe…. Jätka lugemist →
Linnutee on oma olemuselt mitut moodi maagiline. Kui vaadata ilma valgusreostuseta paigas taevasse, siis pime katus, mi süle meie laiub on nagu sõel, ku smustas taevas on helendavad täpid. Ja siis sealt kuskilt sõela keskelt on tõmmatud nagu helendava spreivärviga… Jätka lugemist →
Konnakotkaid on Eestis kahte liiki: väike – konnakotkad ja suur – konnakotkad. Kui suur-konnakotkad on meie kõige ohustatum kotkaliik, keda Eestis vaid üksikuid võib kohata, siis väike-konnakotkas on meie kõige rohkearvulisem kotkas. Kaitse all on nad aga mõlemad. Kuigi ühe… Jätka lugemist →
Kindlasti on paljud vaadanud õhtul tõusvat ja hommikul loojuvat täiskuud ja mõelnud, et kuidas ta punakaks värvub ja kuidas ta nii suur on. Punase värvusega on kusjuures lihtne. Nimelt jääb kuu vastassuunas loojuva päikese tõttu maa varju taha . Kuult… Jätka lugemist →
Ma käin Saaremaal pildistamas punahirvi kahel ajal – septembris, oktoobris nende nö. jooksuajal ning siis taas kevadel märtsis. Oma iseloomult on need ajad täiesti erinevad. Sügisene jooksuaeg on periood, kus võib kohata üksinda ringi jalutavaid pulle või siis näha pulle… Jätka lugemist →
Helkivad ööpilved on Eestimaine suvine maagia. Keila – Joa on üks äärmiselt kaunist paik. Seal on igal aastajal oma hing ja nägu. Seal on avarust ja teatavat rahu isegi siis, kui inimesi natuke rohkem jalutab. Paljud tevaad paika vaid kose… Jätka lugemist →
Talv tuli ja raputas Kuressaares lossi puudersuhkruga üle ning tõmbas vallikraavile pitsilised külmumisjäljed.Kuressaare loos muutus muinasjutuliseks Lumekuninganna kindluseks.
Maakotkas on kaljukotka teine nimi. Kuivõrd Eestis puuduvad kaljud, siis nimi kaljukotkas tuleb pigem maadest, kus ta tõesti elutseb kõrgel kaljuservadel. Meie põhjanaabrid soomlased nimetavad teda maakotkaks ja tegelikult sobib ta eestipäraseks nimetuseks ka maakotkas väga hästi. Erineb ta ju… Jätka lugemist →
Kuuvarjutus ei ole väga ebatavaline nähtus. Täisvarjutus, kus täiskuu ajal kogu kuu varju läheb on üksjagu ebatavalisem. Osad kuud aastas on nö. superkuud, kus kuu on natuke suurem tänu sellele, et paikneb maale lähemal. Kuuvarjutsutega on aga see probleem, et… Jätka lugemist →
Toolse linnus paikneb paigas, kus valgusreostust pole segamas. See võimaldab Toolse linnust pildistada tähistaeva kupli all ning teha ka ajatuna tunduvaid fotosid linnuteega. Selle foto tegin ma ühel jagedal novembrikuu hilisõhtul, kui pikutasin päris pikalt linnuse juures nautides öö maagiat.See… Jätka lugemist →
Ulmefilmides on tavaliselt nii, et peategelane kõnnib tühermaal. Kõik on kottpime ja ainuke valgus tuleb justkui tähistaevast. Osad tähed justkui vilguvad, teised “põlevad” pidevalt. Peategelane astub mööda kuivanud rohtu ning ainuke heli, mis kostub on kuivanud rohukõrte murdumine. Kogu ümbruskond… Jätka lugemist →
Seal kuskil kõrgel tuulise kaljunuka otsas elas kaunis tuulte printsess. koos oma kahe ihukaitsjast koeraga. Kui suvel kuivaga sooviti saada vihma või talvisel ajal valget lund, tuli võtta ette pikk ja raske teekond mööda kitsast ja järsku teerada sinna kuhugi… Jätka lugemist →
Ma tavaliselt pildistan virmalisi 14 mm objektiiviga. See on päris lai ning aitab mahutada võimsat vaatemängu päris suurelt. Tollel õhtul oli aga kaar sedavõrd lai, et tegin virmalistest panoraami, kus kolm pilti sai kokku pandud. Foto on tehtud Türisalu rannas…. Jätka lugemist →
Suvelõpu öine äike.Nii võib seda äikest ja õhtutnimetada küll. Foto on tehtud pühapäeva 28. augusti õhtul, kui Eestis poosetanud kuum ilm pidi taanduma põhjast tuleva külma õhumassi ees. Külm tuli põhjast ja puhus täiel jõul siia pesa teinud kuuma eest… Jätka lugemist →
Kakerdaja raba on üks Eesti kaunimatest rabadest, kus mööda vonlevat laudteed saab laugaste vahelt läbi jalutada ning imelisi vaateid nautida. Rabadel on igal aastaajal täiesti oma ilme. Kui minna aga rappa keset pilkast pimedust on võimalik osa saada täiesti uuest… Jätka lugemist →
Kalakotkas on üks tõeliselt äge lind. Ta saagiks on pea 100% kalad. Selleks, et kala kätte saada liugleb ta veekogu kohal kergeid kaari teha ning märgates vees ujumas kala, tuleb sööst. Kalakotkas kukub ülevalt kõrgelt vette nagu nool, küünised ette… Jätka lugemist →
Minu jaoks on virmalised üksjagu sellised pimeda aja ehk siis pigem külma talve, rõske sügise või vaikselt emotsioone näitava kevade teema. Nüüd aga on läinud nii, et augusti lõpp tõi meile korraga kaugelt lõunast soojalaine ja põhjast värvidemängu ehk suvised… Jätka lugemist →
Helkivad ööpilved on meie suvine privileeg. Helkivad ööpilved on väga kõrgel atmosfääri piiril olevad “pilved”, mis suvisel ajal tekivad põhjapoolsetele laiuskraadidele ja talvisel ajal taas lõunapoolsetele. Mida kaugemal epoolusest minna, seda vähem neid näha on, sest päike jääb liiast horisondi… Jätka lugemist →
Picture saved with settings embedded. Orioni udukogu on hästi põnev osa meie Linnutee galaktikast. See asub meist ca 1350 valgusaasta kaugusel Orioni tähtkujus. Ta laius on ca 24 valgusaastat.Kõik see värv ja kujundid, mida antud fotol näete on tingitud gaasist… Jätka lugemist →
Paljude jaoks on Eesti juures ilus suvine õitsev aas, teiste jaoks sügisesed värvilised alleed, kolmandatele meeldib krõbeda pakasega talvehommik, kus puud on pakasehärmatisega kaetud.Siin pildil on lihtsalt üks suvine öine õitsev ristikupõld. Tegelikult ju midagi väga tavalist. Kuid näiliselt ka… Jätka lugemist →
Väike-konnakotkas on Eesti kõige levinum kotkas. Neid arvatakse Eestis elavat isegi kuni 600 paari. Üllataval kombel elab meie lõunanaabrite juures väike-konnakotkaid kordades rohkem, kui meil. Väike – konnakotakdi trehvab tavaliselt kõige rohkem heina tegemise aegu, kui ta käib põldudelt noolimas… Jätka lugemist →
Udu saabub alati justkui metsa tagant või lohu seest. Alguses pole kuskil udu ja siis hakkab ta hiilima üle põllu. Jääb tunne, et ta on nagu kinosaali ukse taga tropis oodanud külastajad, kes saali ukse avanedes saali valguvad. Udu saabub… Jätka lugemist →
Mulle Saha kabel oma täiesti tuntava sajanditevanuse hingusega väga meeldib. Seetõttu võtsingi suuna sinnapoole, kui mu rabas tehtud Linnutee foto all vastav kommentaar kirjutati.Mõte sellest, at saaks pildile nii palju näinud ja nii pikalt läbi ajaloo reisinud kabeli, mille ehitusaasta… Jätka lugemist →
Jägala juga on paik, kus inimesed kipuvad käima talvel jääpurikid imetlemas või kevadel suurvett nautimas. Need on ajad, mil rahvast on Jägalal ikka massides. Kui aga minna Jägala joale hoopis pimeneval sügisõhtul on seal võimalik nautida hoopis muud meeleolu. Olen… Jätka lugemist →
Virmalised kipub ikka selline põhjamaine teema olema. Põhja Soome või Norraga käivad talv ja virmalised ju nagu sukk ja saabas. Tegelikult näeb ka Eestimaal virmalisi. Kui päikesel toimub mõni natuke tugevam purse, siis tekib ka meil põhjakaarde kerge rohekas kaar…. Jätka lugemist →
Musträhn ehk nõgikikas on Eesti suurim rähniline, kelle kriiskavad hüüded kajavad üle metsa kaugele. Ta nokk on nagu peitel ning vaadata kuidas ta sellega puu sisse auke lööb on muljetavaldav.
Üks mu tuttavatest kutsus mind tegema endast ja oma hobusest amtelikumat pilti. Ma arvasin, et lisaks sellele nö. “igavale” pildile võiks ka midagi ägedat teha. Hästi lahe oli see, et Tiina tuli kohe mu ideedega kaasa ning seoses sellega sai… Jätka lugemist →
© 2023 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
