Ma olen fotode tegemisel kuskilt sügaval hinges ikkagi maastikufotograaf. See tähendab, et kui ma pildistan lindu või looma, siis pigem tegevuses või koos maastikuga. Kui ma pildistan inimest, siis ma tahan et seal oleks lugu. Oleks maastikku, oleks emotsiooni ja… Jätka lugemist →
2024 aasta kevadel tekkis mul plaan pildistada lainurkobjektiiviga kotkaid. Laia objektiivi all pean silmas objektiivi vahemikus 12 – 16 mm Klassikaliselt pildistatakse linde ja ka kotkaid pika objektiiviga . Ehk siis 300 – 600 mm kanti minevate pikkade torudega. Pikema… Jätka lugemist →
Habekotkas on nagu mägede vaim. Oma käitumiselt ja söömisharjumustelt on ta täiesti teistest röövlindudest erinev. Temaga kaasneb palju müüte ja legende ning osaliselt suudeti valede arusaamade tõttu ta peaaegu Euroopas väljasuremiseni küttida. Õnneks, aga suudetud ta sealt teispoolsusest tagasi tuua… Jätka lugemist →
Hästi tüüpiliselt sisenevad inimesed loodusfotograafiasse pildistades maastikke. Pakuks puusalt, et ei ole olemas ühtegi inimest, kes poleks näiteks mobiiliga pildistanud tõeliselt kaunist päikeseloojangut, sügisvärvides metsa või jaheda õhtu uduseid vaateid. Inimesed liikudes linnakeskkonnast välja, nähes neid imelisi hetki, haaravad pea… Jätka lugemist →
Kui siduda mind ja fotograafiat kuidagi kokku, siis inimestele meenub esimeses järjekorras kotkad, siis karud ning seejärel tulevad maastikufotod ning drooni kaadrid. Tegelikult on minu jaoks fotograafia ennekõike maailma nägemine läbi objektiivi. Mul meeldib liikuda looduses, minna sisse hetkedesse ning… Jätka lugemist →
Üks mu tuttavatest kutsus mind tegema endast ja oma hobusest amtelikumat pilti. Ma arvasin, et lisaks sellele nö. “igavale” pildile võiks ka midagi ägedat teha. Hästi lahe oli see, et Tiina tuli kohe mu ideedega kaasa ning seoses sellega sai… Jätka lugemist →
Suur-konnakotkas (lad. clanga clanga) on Eestis pesitsevatest kotkaliikidest kõige haruldasem. Nende arvukust hinnnatakse 5-10 paarini. Samas aastas tuvastatakse vaid 1 pesitsus ja mõnedel aastatel isegi mitte ühtegi. Suur-konnakotkas on liik, kes elab meist pigem idas ning Eesti on selle liigi… Jätka lugemist →
Stepi-loorkull (Circus macrourus) on liik, kes satub Eestisse vaid rändel. Ta elupaik, kus ta ka pesitseb asub Kagu – Valgevenest alates idapoolne Ukraina, Lõuna-Venemaa ida suunas kuni Mongooliani välja . Talveks rändavad nad Aafrikasse, Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Ehk siis… Jätka lugemist →
Kuidagi kurb on tõdeda, et tänane ühiskond on nii lihtsalt manipuleeritavaks muuutunud. Meenuvad vanad ajad, kus inimestel oli lähtuvalt elu ülesehitusest üsna lai kompetents ning stiilis oma silm on kuningas kujundati arvamus asjadest. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus inimestel on… Jätka lugemist →
Kaljukotkas ehk maakeeli ka maakotkas või laanekotkas (lad. Aquila chrysaetos) on Eesti kõige võimsam röövlind. Kuigi tiibade siruulatuselt jääb kaljukotkas (kelle tiibade siruulatus on vahemikus 190 – 225 cm) veidi merikotkale (190-240 cm) alla on ta ikka selgelt taeva valitsejaks…. Jätka lugemist →
Kõrvukräts (lad Asia otus) on üks äärmiselt põnev kakuline. Neid on olenevalt aastast meil Eestis suvisel ajal päris palju – 1000 – 4000 haudepaari.Kuigi väike osas rätse jääb meile ka talvituma, saabub see nö. suurem kogus märtsis, hiljemalt aprilli alguses…. Jätka lugemist →
Kas merikotkas on Eesti suurim röövlind? Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus võib olla isegi kuni 240 cm. Et paremini sellest aru saada manage enda ette ukseava, mille kõrgus on ca 200 cm ja siis veel sinna 40… Jätka lugemist →
Kaeluskotkas on kaunis hiiiglane, kes kunagi asustas kõiki Euroopa mägiseid alasid alates Pürenee poolsaarest kuni Karpaatideni välja. Inglis ekeeles on tema nimi Eurasian griffon vulture. Vulture tähendab otseses tõlkes raisakotkas. Raisakotkaste (vultures) alla kuulub maailmas kokku 23 liiki linde. Vanas… Jätka lugemist →
Üks kord elus (once in a lifetime) Jägala joal. Selliselt võib küll möödunud nädalavahetuse virmaliste etendust nimetada. Ma saan aru, et osadel inimestel on juba tüdimus virmaliste fotodest, kuid ma panen veel mõned lisaks ja kirjutan veidi ka juurde. Magnettorme… Jätka lugemist →
Huvitavaid fakte kalakotkast Kalakotkast võib nimetada küll Eesti põliselanikuks, sest ta hakkas meil pesitsema juba peale viimast jääaega. Muide põnev fakt kalakotka kohta on see, et liigina on ta väga vana – ta nii öelda juured ulatuvad juba11 miljoni aasta… Jätka lugemist →
Händkakk ehk uraali kakk ehk pikksaba-kakk on selline lind, keda enamuses Euroopast ei kohta. Nimelt on Eesti selle liigi üsnagi lääne piiriks. Teda leidub kogu Venemaa laiuses kuni Vaikse ookeanini välja ning ka Jaapanis. Euroopas aga vaid Baltikumis, Rootsis, Soomes… Jätka lugemist →
See on kotkas kellel ongi kaks nime.Hispaania kääpakotkas (spanish imperial eagle lad. Aquila adalberti) on Euroopa kõige haruldasem kotkas, kelle nimi kõlab inglise keeles eriti uhkelt – hispaania kuninglik kotkas. Ta on muideks ka Hispaania rahvulinnuks. Ma olen siia röövlindude… Jätka lugemist →
Lõpetanud muinasjuturaamatus eelneva põneva loo, keerasin ma järgneva lehekülje ning sattusin koheselt muinasjutumetsa.Mets sättis ennast vaikselt magama. Siin – seal sibasid veel väikesed metsaelukad, ritsikad tõmbasid veel viimaseid tiheda päeva noote ning linnud laulsid aina vaiksemal toonil. Ja siis ilmus… Jätka lugemist →
Veel järgi viimased eksemplarid aasta 2026 kalendreid. Formaat A3. Poole kalendrist moodustab foto, teise poole 3 kuud, millest 1 on suurem ja kaks väiksemad. Kuude fotod näha siit näidiselt. Fotod kõik tehtud Eestis. Hind 12 eur ning soovi korral võttta… Jätka lugemist →
Toolse linnus paikneb paigas, kus valgusreostust pole segamas. See võimaldab Toolse linnust pildistada tähistaeva kupli all ning teha ka ajatuna tunduvaid fotosid linnuteega. Selle foto tegin ma ühel jagedal novembrikuu hilisõhtul, kui pikutasin päris pikalt linnuse juures nautides öö maagiat.See… Jätka lugemist →
Seal kuskil kõrgel tuulise kaljunuka otsas elas kaunis tuulte printsess. koos oma kahe ihukaitsjast koeraga. Kui suvel kuivaga sooviti saada vihma või talvisel ajal valget lund, tuli võtta ette pikk ja raske teekond mööda kitsast ja järsku teerada sinna kuhugi… Jätka lugemist →
Toompea võib mõningatel hetkedel tunduda muinasjutuna. Toompea. Ärgates avastasin end kesk piimjat udu, mis oli nii tihe, et tundus – kui sirutadkäe välja, siis pead teisega seda kinni hoidma või muidu kaob ta udu sisseära. Kuskilt kaugelt hakkasid aga ühel… Jätka lugemist →
Pool aastat tagasi oli minu elukoha lähedal üsna paha koerte rünnak. Aiast said välja kaks koera, kes ründasid möödajalutajat selliselt, et inimene sattus ligi nädalaks haiglasse. Minuga võttis ühendust “AK” ja küsis, et miks sellised asjad juhtuvad. Ütlesin esimese lausena… Jätka lugemist →
Linnutee on oma nime saanud läbi selle, et vanarahvas vaatas taevasse ning nägi üle taevavõlvi tõmmatud sädelevat jutti põhjast lõunasse. Vanarahvas arvas, et see ongi lindudele suunda andev tee ehk Linnutee. Teinekord jalutades pilkases pimeduses tekib Linnuteed vaadates tunne, nagu… Jätka lugemist →
Helkivad ööpilved on omamoodi kesksuvine maagia. Inimesed, kes on seda näinud, tahavad alati uuesti näha. Kujutage ennast nüüd istuma mõnusal sumedal suveööl Keila – Joa äärde. Ümberingi on sinine mõnus soe ööpimedus, mis ei ole kottpime vaid just selline mõnusalt… Jätka lugemist →
Peale nädalavahetuse teleesinemist on taas internetis löömas lained. Kõige rohkem on kritiseerijatel hambus see, et ma rääkisin terminitega karjasuhted, kodune kari ja karjajuht. Kasutatakse väiteid, et ma kasutan vanu termineid, et ma olen jäänud ajalukku kinni ja seetõttu on see… Jätka lugemist →
Väike-konnakotkas on Eesti kõige levinum kotkas. Neid arvatakse Eestis elavat isegi kuni 600 paari. Naljatalevalt võib lausa öelda, et neid on rohkem, kui teisi kotkaid kokku. Üllataval kombel elab meie lõunanaabrite juures väike-konnakotkaid kordades rohkem, kui meil. Õigupoolest on Läti… Jätka lugemist →
Linnutee on oma olemuselt mitut moodi maagiline. Kui vaadata ilma valgusreostuseta paigas taevasse, siis pime katus, mi süle meie laiub on nagu sõel, ku smustas taevas on helendavad täpid. Ja siis sealt kuskilt sõela keskelt on tõmmatud nagu helendava spreivärviga… Jätka lugemist →
Mõte minna Bialowiezasse piisoneid pildistama on mul keerelnud peas juba väga pikalt. Käisin kunagi 4 aastat tagasi Bialowieza ürgmetsa külastamas ning sellest jäi väga sügav mälestus. See aura ja atmosfäär, mis seal metsas valitseb ei ole võrreldav ühegi teise looduses… Jätka lugemist →
Emakarule oli lahkuv talv toonud kaissu neli põngerjat. Pisikesed hullajad olid tormakad ja vajasid palju energiat. Viimast läks vaja ka kasvamiseks. Iga emakaru soov on, et tema silmateradest kasvaksid uhked ja võimsad KARUD. Emakarul oli juba üksjagu aastaid seljataga ning… Jätka lugemist →
Ilves on meie metsade saladuslik kass, kes armastab kõndida omapäi. Ilvese kohta öeldakse, et ta kõnnib igal õhtul erinevat rada ning samasse paika tuleb teinekord alles kahe nädala pärast. Ilves on uudishimulik loom, kes teinekord hakkab vaikselt inimesele metsas järgi… Jätka lugemist →
Raamat, mida palju küsitud, on VALMIS.Ta on müügis kõikides suurimates raamatupoodides (Rahva Raamat, Apollo ja Varrak). Lisan siia ka lingi poodi https://rahvaraamat.ee/p/eestimaa-imelised-paigad-ja-hetked/1588856/et?isbn=9789985353271 Natuke põhjustest, miks ma selle raamatu tegin. Minu enda elu on olnud üsna tihe. Kuidagi on nii olnud,… Jätka lugemist →
Tuuletallaja (Falco tinnunculus) on Euroopa nö. tuntuim pistrik. Ta on levinud kogu Euraasias ja ka Põhja – Aafrikas. Eestis pesitseb neid ca 600 – 900 paari. Maailmas loetakse nende arvukuseks üle 5 miljoni linnu. Tegemist on talveks lõunasse rändava röövlinuga, kes… Jätka lugemist →
Puna-harksaba (lad. Milvius milvius ingl. Red Kite) on linnulik, kes on Estis kevadise ja sügisese rände ajal kohatav eksikülaline. Kuigi samas on ta pesitsenud esmakordselt Eestis 2015 ning samas paigas ka aasta hiljem. Eestis kohati 2023 aastal puna-harksaba ca 50… Jätka lugemist →
Karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on lind keda kohtab meil vaid tavistel kuudel. Selle liigi pesitsusala asub kaugel põhjas ehk 61 laiuskraadist ülespoole. Need, kellele laiuskraadi mõiste natuke võõram ütleks, et see on umbes seal, kui mööda Soomet sõita umbes 40% maad põhjasuunas… Jätka lugemist →
Rabapistrik (lad. Falco peregrinus ingl. Peregrine falcon) on üks looduse nö. kõige kõigemaid. Nimelt on ta kiireim elusolend Maal. Olles kiireim lind ei suuda talle kiirustes vastu seista ka mitte ükski loom ega muu elusolend. Kiireim sööst, mis inimene on… Jätka lugemist →
© 2026 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
