Jäälind (Alcedo atthis) nimetatakse meie jõgede kalliskiviks, kuid samas on selle linnuga seotud päris palju huvitavat informatsiooni. Näiteks on põnev teada, et jäälinnu ladinakeelne nimetus on tulnud vanakreeka mütoloogiast tegelase Alkyone järgi, kes muudeti jäälinnuks. Ta oli tuultejumal Aiolose tütar ning Trachise  kuninga naine. Päris põnev ju. Kes tahab saab Kreeka mütoloogiast lugeda palju põnevat nende elu kohta.
Niipalju veel Kreeka mütoloogiast, et selles on jäälinnule omistatud võime juhtid tuult ja laineid. 
Sinised ja rohelised värvid, mille poolest harilikud jäälindid on kuulsad, tulenevad muide valguse peegeldusest, mitte pigmendist. See tähendab, et jäälind võib eri nurga alt langevas ning erinevas valguses näha üsna erinevat tooni välja. 
Jäälindusid on mailmas 87 erinevat liiki, kuid meil elav Euraasia jäälind on ainus, kes Euroopas pesitseb. Samas on ta näiteks levinud maailmas päris laialt Lääne – Euroopast kuni Ida – Aasiani välja ning samuti Põhja – Aafrikani.
Kui jälgida jäälindu lendamas vee kohal, on tunne nagu mööda jõge tõmmati väga kiirelt sinine jutt. See kiirus tundub täiesti ulmeline. Samas on jäälinnu maksimaalne kiirus vaid 40 km/tunnis ehk siis üldse mitte nii suur.

Jäälind suudab valguse murdumist vees läbi näha

Kui te panete pliiatsi veeklaasi ja vaatate seda läbi klaasi, siis vesi murrab valguskiiri ning pliiast, mis on otsapidi vees näeb välja nagu murdunud. Kuidas suudab jäälind veest kiiresti liikuvat kala püüda? Ta peab oma sööstu väga täpselt sihtima, sest isegi väike eksimus ehmatab kala väga kiirelt liikuma ja jäälind jääb saagist ilma. Jäälinnu silmal on omadus lülituda võrkkestal ühelt alalt nö. teisele ümber, kui ta vette sööstab. Tänu sellisele omadusele saab ta teha väga täpse sööstu. Kui sellist omadust poleks tal, siis ta näeks vee solevat kala alati nö. nihkes ja tabamise osakaal oleks meeletult palju kehvem.

Jäälind on usin kalapüüdja

Jäälinnu juures on imekspandav see, kuivõrd palju ta päevas kala püüab. Kalade hulk, mida ta päevas püüab ja sööb moodustab ca 60% tema kehamassist. See on märkimisväärne kogus. eriti arvestdes asjaoluga, et kalad on ju väikesed. Sellest lähtuvalt on jäälind vägagi territoriaalne lind ehk lööb minema tema jahialale sattuvad teised liigikaaslased. Lähtuvalt suurest kalakogusest on tavaliselt jäälinnu territoorium ca. 1 km pikkuselt piki jõge. Samas aga võib se eulatuda isegi kuni 3,5 kilomeetrini. Kui peas on kokku 4 poega, püüavad jäälinnud neile kokku ligi 1,5 kg kala ehk ca. 500 kala. Kui aga pesas on lausa 8 poega on see number ligi 3 kg ja pea 900 kala. Päris ulmeliselt virgad vanemad ikka peavad olema

Jäälind ei oska ujuda

Nähes jäälindu sööstmas jõkke on selle sukeldumise taga täpne ajastus ning väga hästi koordineeritud tegevus. Lisaks sellele, et jäälind peab kiirelt ja täpselt vette sukelduma, peab ta ka sama kiirelt sealt välja saama. Jäälinnu kohta on teada, et väga suur protsent poegadest hukkub enne aastaseks saamist ning nendest omakorda arvestatv hulk upub.
Jäälinnul kusjuures on tavapäraselt aastas kaks pesakonda järelkasvu ning osadel aastatel võib see number ka 3 olla. Kusjuures ta armastab uuele pesakonnale kaevata kaldasse taas uue pesa.
Eestis pesitseb ca. 50 – 300 paari jäälinde ning ta kuulub meil II kaitsekategooriasse

Jäälind sülitab paar korda päevas räppetombu. See on kogub kala osadest, mis ei seedu nagu näiteks luud. Vaadates seda tegevust kõrvalt on omamoodi naljakas jälgida, kuidas jäälind hakkab öökima ja tahaks nagu oksendada ja siis veereb noka vahele tal väike pallike, mis eemale sülitatakse.
Soovitan kindlasti külastada ka minu Facebooki seina, kuhu ma lisaks jäälinu piltidele panen pilte j alugusid ka teistest lindudest ja Eestimaa loodusest üldiselt https://www.facebook.com/AivoPhoto