Puna-harksaba (lad. Milvius milvius ingl. Red Kite) on linnulik, kes on Estis kevadise ja sügisese rände ajal kohatav eksikülaline. Kuigi samas on ta pesitsenud esmakordselt Eestis 2015 ning samas paigas ka aasta hiljem. Eestis kohati 2023 aastal puna-harksaba ca 50 korral kokku. See kohtmiste arv on kusjuures aastast aastasse tõusuteel. Omamooodi on see märgiks, et võib – olla pole kaugel ajad ,kus see lind meil pestsejana juba püsivamalt sisse kolib. Must- harksaba, kes on puna- harksaba lähedane sugulane on ka Eestis haruldane linnuliik, kuid pesitseb meil siin juba aastaid.
puna-harksaba
Puna-harksaba on üks kaunimaid Euroopa röövlinde
Puna-harksaba on suuremapoolne röövlind. Tema kehapikkus on 61-72 cm ning tiibade siruulatus 140 – 165 cm. Ehk siis mõõtlemetelt üksjagu suurem kui hiireviu ning mõnevõrra suurem kui roo-loorkull. Kui näha teda üle pea lendamas, siis on ta väga sarnane roo-loorkulli isaslinnuga. Toonid ja mustrid on väga sarnased. Lihtsamini silmaga nähtavaks eristajaks on saba kuju. Nagu nimigi ütleb, on ta saba natuke kaardus tagumisest otsast (hark). Seda näeb hästi ka ülemisel pildil. Ta on väga sarnane ka must-harksabaga, kelle saba on sarnase kujuga. Samas on ta värvus erinev.
Puna-harksaba on Euroopa lind. Mujal maailmas teda ei leidu. Euroopas elab neid 32 000 – 37 000 paari. Pool Euroopa populatsioonist elab Saksamaal. Neid leidub ka Taanis, Lõuna – Rootsis, Poolas ja ka Euroopa lõunapoolsetel aladel. Meile lähedasemad elupaigad ongi Lõuna – Rootsi ja Leedu. Ehk siis kui vaadata Euroopa kaarti, on igati loogiline, et neilt üsnagi läehdastelt aladelt kliima soojenemisega seoses neen linnud ka ühel hetkel siin suuremal arvul pesitsema hakkavad. Talveks lähevad põhjapoolsemad harksabad talvituma lõuna poole. Peamiseks sihtpaigaks Hispaania.
Toituda meeldib neil looduses leiduvatest raibetest , aga samuti püüavad nad närilisi ja kala. Ta lendab maastiku kohal sarnaselt hiireviule ning nähes saaki jääb paigale ja teeb siis sööstu. Kala püüab ta aga ka vee pinnalt sarnaselt kalakotkale või merikotkale. Ta ei söösta küll vette sügavamalt sisse, vai dpigem napsab kala kaasa ülelennul.
Puna- ja must-harksabad suudavad saada ka hübridist järglasi.
Kui tahad võrrelda tema väljanägemist roo-loorkulliga, siis kindlasti loe ja vaata ka seda lehte https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/roo-loorkull/
Kui sulle aga meeldivad linnud, põnevad lood neist ning kaunid pildi dsinna juurde,s is kindlasti külasta minu Facebooki seina https://www.facebook.com/AivoPhoto
Lisa kommentaar