Tweet

Ma ei ole veel kohanud ühtegi inimest, kes ütleks, et tahab osta endale midagi ja otsib halvimat, mida pakutakse. Kõik tahavad ikka osta endale parimat. Selleks loetakse internetis olevaid pikki ülevaateid ja võrdlusi ning üritatakse selle põhjal endale kujundada aruaama, et mis on parim. Minu poole on viimastel aegadel päris palju pöördutud küsimusega, millist kaamerat sina soovitad looduse pildistamiseks? Mis on parimloodusfoto kaamera? See ei ole üldse mingi ühene ja lihtne vastus. Väga väga palju sõltub sellest, mida soovitakse pildistada ja kuidas soovitakse pildistada. Loodusfoto ei ole miski nö. ühene j alihtne mõiste. Selleks, et tekiks mingeid mõtteid, mille põhjal enda peas asju klaarida, kirjutangi siin selle loo. See artikkel on järjeks eelmisele loole, mille soovitan ka siinkohal läbi lugeda https://aivooblikas.com/artiklid/millist-kaamerat-valida/
Jätkaks eelnevas artiklis pooleli jäänud terminitest.

Fokusseerimine

f:5.6 säri 1/1250 ISO-2000

Eks pildistamise juures on ju fokusseerimine kõige alus. Terav foto on vaid see, kus pildistatav objekt või ala on fookuses. Fookuspunktid tähendavad seda, et kaamera ekraanil on mingi arv punkte, mida saad nö. aluseks võtta pildistamisel ja mille peale siis kaamera fokusseerib. Kui ma alustasin pidistamist 40D kameraga, siis sellel oli vaid 9 fookuspunkti. See tähendab, et sain valida näiteks keskmise punkti ja selle peale fokusseerida, valida punkti paremal või vasakul. Täna tundub hästi naljakas, et see tundus mulle tol ajal igati okei olevat. Eks osaliselt on ju see ka põhjustatud asjaolust, et tol ajal pildistasin pigem maastikku ja siis oli aega sättida neid punkte nagu süda lustis, sest maastik ju ei lenda eest ära. Järgmisel kaameral (6D) oli neid 11 ehk siis minu jaoks selgelt edasiminek ja ma ei tunnetanud kuidagi, et millestki puudu jääb. 90D andis juba 45 punkti, mis tähendas, et kogu ekraani ulatuses sai valida väga paljude puktide vahel. R5 omab aga 5940 punkti ehk põhimõtteliselt on võimalik fokusseerimispunkti valida vabalt kogu ekraani ulatuses. Olin erinevatel põhjustel vahepeal sunnitud R5 asemel kasutama oma 6D ehk siis kukkusin 5940 punkti pealt 11 peale.  Sedapidi liikudes ütleksingi küll, et eks palju oleneb, mida pildistada, kuid tänapäevsel kaameral peaks olema ikkagi ekraan nö. laias laastus punktidega kaetud. Toon järgneva näite. Käisin oma vana 6D ga ka varjes. Mul oli valitud keskmine fookuspunkt, nüüd lind maandus ning tuli õnnetult just kahe punkti vahele. See tähendas, et ma ei saanudki fokusseerida linnu peale, sest seal, kuhu oli mul punkt valitud, seal ei olnud lindu. Kui ma oleks valinud kõrval asuva järgmise punkti, siis ka seal ei olnud lindu, kuna ta jäi kahe punkti vahele. Nüüd ma üritasin liigutada objektiivi veidi, et nihutada punkt linnu peale, et saaks fokusseerida. Lind nägi liikumist ja lendas ära ja mina oma 11 punktiga jäin järgmist lindu ootama. Kui pildistada varjest kotkaid ja kulle, siis peab olema  äärmiselt liikumatu. Väikegi värin objektiivis hirmutab linnu lendu. Teinekord piisab vaid kergest objektiivi liigutamisest ja lind ongi läinud.  Kui aga läheb miskiks kiiremaks liikumiseks lahti ja oleks vaja kiirelt muuta fokusseeriispunklti, siis hakkavad väga palju määrama just need vahepunktid, mis vähese punktide arvuga kaameratel puuduvad.
Kui punkte on palju, siis saab kaamera kerel oleva nupuga väga kergelt nende punktide vahel sufata ja leida väga kiirelt vajalik punkt.

Fookuse lukustumine

Canon 90D kohta on öeldud, et see on Canoni poolkaadritest kõige võimsam, sest tal on väga suur sensor, väga hea kiirus (11 kaadrit sekundis) ning ta fookuspunktid sihivad ka minu arust tõeliselt hästi. Kui linnule täpselt pihta saada, on tulemus väga priima.Ma olin tegelikult väga rahul. Hüpates aga R5 peale ütleks, et ma ei oleks uneski osanud ette kujutada, kui ägedale tasemele on tänapäevane kaamera võimeline fokusseerimise poolel hüppama.  Kujutage ette, et teil lendab üle taeva näiteks lõopistrik, kes püüab kiili või sööstab pääsuke vee kohalt putukat haarama. Nüüd peate te olema kiire nagu parim laskur. Kiirelt objektiiv linnu peale, fookuspunkt linnu peale ja päästikust esimene foto, edasi üritad lindu träkkida ja pildistada kogu tema trajektoori. Nüüd võtad arvutis pildid lahti ja nende kõige põnevamate piltide juures avastad, et su täpp on libisenud linnu pealt ära taustal olevatele puudele. Puud on nii teravad, et võid lehed ja oksad ükshaaval üles lugeda, aga lind on nagu lihtsalt hall laik. Võtab ikka rajult hambaid krigistama küll. Ütleks nii, et ideaalselt fookuses olevate fotode arv oli mul 90D ga kiirelt lendavaid linde pildistades parimatel päevadel üle 50% ning tavapärasemalt pigem 15 – 30% tuuris. Kusjuures seda üldse mitte seetõttu, et kaamera halb oleks, vaid seepärast, et lind lendas kiirelt ja ebamääraselt suunda vahetades.
Ülal olev foto kaklevatest hiireviudets on hea näide. Üks lind oli söömas, teine lendas temast üle. Ma pildistasin 20 kaadrit sekundis ning sain sellest ülelennust kokku 6 kaadrit. Palja silmaga oli näha vaid kiire liikumine ja kõik, sest kogu tegevus mahtus ära 1/3 sekundi sisse. Võttes aga kaadrid lahti kaamerast oli näha kogu see tegevus, mis murdosa sekundi jooksul toimus.
Sama teema ka siin allpool pildil oleva suitsupääsukesega. Ta tuli ülevalt diagonaalis vee suunas, tuli nagu nool, keeras väga kiirelt veeg aparalleelseks ja siis lühikese hteke pärast kohe paremale. KOgu tegevust oli vast sekundi jagu. Siin siis pildil see hetk, kui ta just pöörama läheb.

Võttes kasutusele R5 valisin ma seal, et ta autofokusseerks loomade ja lindude peale otsides nende silmi. Taevas liigub kiirelt suunda muutes pistrik. Ma suunan vaid objektiivi selliselt tema peale, et ta oleks kaadris ja vajutan nuppu, mis otsib üles looma/linnu silmad.  Kaamera leiab ise linnu üles ja lukustub linnu peale. Kui nüüd lind liigub üles-alla , ette-taha ning püsib kaadris, siis on ta kogu aeg fookuses.  Ma ütleks niimoodi, et minu senise loodusfoto aja jooksul on see nö. kõige revolutsioonilsem  lisaväärtus, mis kaameratele on tehtud. Fookuses olevate piltide arv hüppas koheselt kuhugi 90% ja rohkem  numbrisse. Isegi selle esimese foto saamiseks pole vaja leida üles lendavat lindu, vaid kaamera püüab ta ise kinni.  Tõsi, olenevalt taustast on ta võimeline linnu ka ära kaotama või hüppama jäälinnu pealt näiteks päikselise laigu peale veepinnal. Aga ma ütleks küll nii, et ma ei väsi nautimast seda omadust.
Kui nüüd vaadata neid ülal olevaid pilte, siis kui m aoleksin näinud lindu, siis püüdnud teda fookuspunktiga tabada ja siis vajutanud, oleks see murdosa sekundit mille jooksul tegevus toimus olnud juba möödas. Sama võib öelda ka kahe järgneva foto kohta.

Canon R5 + Tamron 150-600 G2 f:8 säri 1/1600 ISO 1600

Kaadrit sekundis

Lugesin mõned ajad tagasi ühte fotograafia alast arvamusartiklit meilt Eestimaalt, kus öeldi, et kaadrit sekundis sarivõtted on läinud nii kiireks, et tegelikult pole vahet palju ta teeb ning see number ei oma mingit tähtsust. Ma vaidlen kõvasti vastu. Minu Canon R5 teeb täis akuga 20 kaadrit sekundis ja tühjeneva akuga 12 kaadrit ning ma ütleks, et see vahe on mega suur.  On selliseid pildistamiseid, kus on mul kaasas mitu akut, et vahetada kohe tühjenev aku välja, kui ta alla 70% kukub, et mitte kaotada kaadreid. Mis roll siis neil kaadritel on?  Oletame et lind lendab kiirelt üle taevalaotuse, teed 12 kaadrit sekundis  ning kõikidel piltidel on linnu tiivad täpselt ühes asendis. Suht nõme värk ju. Või  jäälind sukeldub kala järgi. Eelmises kaadris on ta 10 cm kõrgusel veepinnast ja järgmisel juba sügavalt vees. Aga nii tahaks just neid vahepealseid kaadried. Või siis lapsed mängivad jalgpalli ja selline laste paigutus ja konkreetsed näod on 20 kaadrit sekundis pildistades vaid 1 kaadril. Kui oleks teinud 12, siis ju poleks seda pilti saanud. Selliseid hetki tuleb eriti lindude pildistamisel palju ette, aga samuti on see teemaks kõigi muude kiirelt liikuvate objektide pildistamisel. Tõsi, sel kiirusel on ka üks puudus. See toodab mega koguses mittevajalikke kaadreid. Igaüks neist võtab mälu ja samas kulutab kaamerat. Ma olen kõristanud küll kiirelt sööstvat kulli selliselt, et saanud ühest sööstust näiteks 30 kaadrit ja neist 2 olen kasutanud ja ülejäänud  28 on lihtsalt kulu. Kui aga ta ei teeks neid 30 kaadrit, siis mul ju poleks ka seda 2 kaadrit.

Canon R5+RF100-500 f:6.3 säri 1/3200 ISO 800

Puhvri suurus

Minu silmis nö. olulisemad detailid on eelnevalt läbi käidud, kuid on veel mõningaid tähtsaid momente. Näiteks puhvri suurus. Puhver tähendab, et kaamera salvestab enne  kaardile salvestamist fotod nö. vahepuhvrisse kaamera mälus. See võimaldab kiiremat momentaalset salvestamist. Kui puhver saab täis kukub kaamer akiirus märkimisväärselt.
Meenuvad varasemad ajad, kui 6D ga pildistasin virmalisi või tegin pika säriga linnutee fotosid. 6D ei suutnud samaaegselt pildistada ja salvestada ehk siis tehes näiteks Linnuteest 1 minuti pikkuse säriga foto, salvestas kaamera seda järgmise minuti ning ma ei saanud enne järgmist fotot teha. Meenub, kuidas Star Trakkeriga tegin ka miskeid 10 min pikkuseid särisi ja siis vahepeal oli täiega nüri ootamine 10 minutit. Meenuvad ka hetked, kus tegin linnuteest 3 minutit pika särig apildi ja siis samal ajal kui kaamera salvestas lõid järsku üle taeva virmalised ning mina närisin küüsi j aootasin oma kolme minutit. Eks kaamerad on arenenud ja sellist asja kohtab aina vähem. Küll aga on puhvril suuri erinevuseid. Ehk siis toimub midagi kiiret, teed valanguna seeriavõttega näiteks 15 pilti ja siis 16-ndat enam ei tule, sest vahepeal kaamera hingeldab. Ja just sellel hetkel juhtub midagi erilist ja kirud taas maa põhja olukorra.

Kujutage ette, et puu tagant ilmub kiire lennuga raudkull, kes läheb haarama maapinnal istuvat lindu. Vajutad nuppu ja kaamera säristab kõiki hetki salvestada ja just sel hetkel, kui kull hakkab haarama lindu, märkab lind teda ning sööstab minema. Järgneb väga põnev tagaajamine, kuid just sellele märkamise hetkel saab kaamer apuhver täis. Said kogu sööstu peale, kull sirutab küüned välja ja moos. Nüüd ajad hingeldava kaameraga seda rallit taga ja kirud, et mega head kaadrid saamata jäävad.
Toon veel ühe põneva fakti. Canon R5 millega pildistan teeb sekundis 20 kaadrit. Iga foto suurus on  45 Mb eh ksiis sekundiga tekib 900 Mb infot. Väga raju fakt tegelikult. Puhvrisse mahub 83 kaadrit ehk siis kui tahad suristaa pikemalt, siis edasi hakkab kaamera tegelema juba salvestustööga ja seetõttu pildistamine ei ole enam samas rütmis.
Selle fotoga , kuidas ilves kajakat püüab võitsin ma Eesti loodusfoto konkursi käituva looma kategoorias. Mul oli õnn jälgida kogu seda jahti ning kui läks lahti rapsimine, siis ma suutsin kaks korda 90D puhvri täis pildistada ja seetõttu jäid mingid hetked pikas seikluses fikseerimata.

Video tegemise võimalus ja resolutsioon ning selle seos loodusfotoga

Siinkohal veel ühest näitajast. Tänapäevane fotokaamera üldjuhul ei ole ju möeldud vaid fotode tegemiseks. Erinevad tootjad kontsentreeruvad aina rohkem video võimalustele. Kuna igasugused juutuuuberid ja videoblogijad toodavad meeletus koguses videoid, siis on kaamerate tootjad avastanud enda jaoks selle imelise turu. Kui rääkida hübriidkaameratest, siis nende puhul ongi just alla joonitud, et nende kiire areng ongi just ennekõike seotud videoga. Kui välja tulevad uued mudelid, siis on aina rohkem märgata, et uuendused tulevad just suurema arenguga video poolt. Erinevalt peegelkaamerast on hübriidkaamera video tegemiseks väga hästi sobiv. Ostes kaamerat pildistamiseks tundub video võimalus üsna vähetähtis. Ega minagi pööranud R5 ostes sellele eriti tähelepanu. Liikudes looduses aga tekib aina rohkem tahtmist läbi objektiivi pildistatavat ka filmida. Üsna lühike videolõik kuidagi annab nii palju rohkem emotsiooni teinekord edasi.
Kohe, kui filmima hakata  hakkavad igatsugu detaild kohe rolli mängima. Näiteks ei osanud ma enne kuidagi tähtsustada, et oleks vaja 8K video tegemise võimalust. Nii ehk naa seda kvaliteeti ju eriti millegagi vaadata pole võimalik. Nüüd aga tunnen siirast rõõmu sellest, et see võimalus olemas on. Esiteks võttes 8K mõõdus originaalfaili on võimalik video sees sisse zuumida ning isegi lõigates kaadrit poole väiksemaks jääb alles 4K kvaliteet. Teisalt saab 8K videost nö. lõigata välja iga hetke nö. pildiks, mille kvaliteet on tõelielt hea. Kasutan filmimisel ka päris palju 4K võimalust suurema kaadriarvuga ehk 100 kaadrit sekundis. See võimaldab näiteks linnu lendamist aegalsemalt ette mängida ilma, et see videol kuidagi hakkima hakkaks.

Lisavarustuse hind

Lõpetuseks kirjutaks veel natuke sellisest natuke naljakast teemast. Kui osta endale kaamerat, siis tavapäraselt ju vaatad hinda j aloed miskeid reviewsid ning siis võtad sellise, millisel eveel hamam speale hakkab. Kui vaadat akaamera näitajaid, siis veidral kombel ei räägita väga palju mõningates asjadest.  Näiteks nagu minu jaoks oli parasjagu üllatuseks, et selleks, et ma  oma R5 ga saaks teha 20kaadrit sekundis ei tohi aku olla alla 70%. See ag atähendab, et oleks vaj ateist akut. Võrreldes mu eelnevate kaamerate akudega on aga selles mkaameras kasutuses hoopi ssuurema mahutavuseg aaku ning selle hind läheb juba üle 100 Eur.  Järgnevalt lähed ostma mälukaarti ning avastad, et tavalise SD kaardi ostmisel ei saa sa kasutada mitmeid   võimalusi, sest selle kaardi kirjutamis võime on liiga aeglane. Kiirema kiiruse saamiseks oleks aga vaja osta CFexpess kaart, mis makab ka paremal juhul üle 100 Euro. Kui aga tahad teha ka 8K videot on vaja välja käia mitusada Eurot ning kaardi maht on 256 Gb.  Loogilisem oleks osta tegelikult suurem ehk 512 Mb mahutav kaart aga selle hind rullib juba 500 – 600 kanti. Ütleks nii, et omamoodi üllatus, illest võiks ola tegelikult rohkem juttu. Kõik ju tegelikult kõlabki loogiliselt, et neid asju on vaja, kuid ostja ei oska sellega tavapäraselt arvestada tules tavalise SD kaardiga kaamera pealt. Samas oli näitek sminu jaoks ka see üllatuseks, et kui tahta pildistada 20 kaadrit sekundis, sisi seda võimaldavad vaid teatud objektiivid. Ehk siis seda temaatikat, mida kaamera valikul kõike justkui peab jälgima on ikka uskumatult palju.

VIDEO KONNAKOTKAST

Kõige olulisem on tegelikult see, et kui soovid  saada kõike, siis läheb ost väga kalliks, sest kaamerad mis kõike sisaldavad ongi kallimad. Mõistlik on ennekõike mõelda läbi mis pilte soovid teha. Piltide tegemiseks on lisak skaamerale vaja veel paljut. Esitek son vaja objektiive, mis on üsna kallid, eriti kui soovid  neile veel lisavarustust osta, lisak son vaja aega (ja mitte vähe) , kuluna lisanduvad ka arvuti ja arvutis jooksvad programmid.Ja samas ütleks oma kogemusel epõhinedes, et tegelikult ei pea valik olema nö. lõplik. Alati on võimalik müüa üks kaamer amaha ja osta uus, mis su muutuvatele soovidele  rohkem vastab.

Nagu loo alguses mainisin, kirjutasin eelneva suhteliselt paljus enda kogemusele toetudes. Olen päris palju internetist lugenud, teinud nii häid kui ka halbu valikuid. Üritanud halbadest valikutest õppida.  Mõtlesin, et kui selle kirja panen, siis vast kellegil on natuke lihtsam otsustada  ja aru saada. Kui lugesid selle läbi ja tekkis küsimuis, siis üritan jõudumööda vastata. Kui sul juba on kaamer aja mõtled, et kus oleks äge midagi pildistada, siis soovitaks enda raamatut, kus täpsemalt juhiseid kirjas, kuhu ja milllal minna midagi pildistama  https://varrak.ee/raamat/eestimaa-imelised-paigad-ja-hetked/

Kindlasti kirjutan lähiajal ka natuke objektiividest seoses loodusfotoga.