Kalakotkas maandumas oksale
Kalakotkas maanumas oksale

Kalakotkast võib nimetada küll Eesti põliselanikuks, sest ta hakkas meil pesitsema juba peale viimast jääaega. Mui põnev fakt kalakotka kohta on see, et liigin aon ta väga vana – 11 miljonit aastat. Sedavõrd pikk eksisteerimine näitab hästi selle kotkaliigi kohandumisvõimet. Tegemist on ühega nendest kotkaliikidest, kes viibib meil vaid suvisel ajal ning sügisel kolib soojale maale. Eks see on ju ka arusaadav, sest ega ikka jäätunud veekogudest ju läbi jää kala ei püüa. Kuigi teinekord tuleb ta tagasi juba sedavõrd varakevadel, et on olnud juhuseid, kus ta püüab kala ka läbi õhkõrna jää. Kalakotkas toitub pea erandlitult vaid kalast. Päevas vajab kalakotkas ca 300 g kala.

Kalakotkas. Levik

Kalakotkas on maailmas üsna laia levikuga ehk teda leidub viiel erineval mandril – Euraasias, Aafrikas, Asutraalias ning Põhja- ja Lõuna Ameerikas. Eestis kohtab kalakotkast ennekõike ida- ja lõunapoolsetel aladel. Aga samas on üksikuid linde ka põhjarannikul ja Pärnumaal. Kui maailmas üldiselt on kalakotkas üsna soodsas seisus tänu laiaulatuslikule kaitsetegevusele ning nende arvukust hinnatakse isegi kuni poole miljoni linnuni, siis Eestis on ta I kategooria katsealune liik. Põhjuseks asjaolu, et lähtuvalt erinevatest inimfaktoritest kadus eelisel sajandil see liik Eestist peaaegu täielikult. Vaid tänu suurtele pingutustele ja kaitsetegevusele on liigi arvukus läinud suurenema ning on tänaseks jõudnud juba pea 100 pesitseva paarini.

Kalakotkas. Välimus ja käitumine

Kalakotkas on oma mustritelt ja toonidelt selgelt üks minu lemmikuid. Ägedad valged ja heledad toonid moodustavad ta tiibade alapoolel ning kehal kauneid mahedaid mustreid. Kalapüügil liugleb kotkas vaikselt üle veekogude, peatudes mõnda paika hetkeks täpsemalt vaatlema. Kui tegemist on inimasustusest kaugema paigaga ja väiksema veekoguga, siis võib ta istuda ka posti või puu otsas ja seirata vees toimuvat. Nähes veepinna läheduses kala sööstab ta suurel kiirusel vette. Tihti sukeldub ta suuremalt osalt lausa vee alla, et kala küüniste vahele saada. Kuivõrd kalad on teinekord päriski suured, vajab ta peal esukeldumist hetke aega, et koguda jõudu ja märjad tiivad natukene veest kuivaks raputada ning alustada tõusmist veekogu kohale. Kalakotka juures on huvitavaks asjaoluks fakt, et tavaliselt sätib ta kala voolujooneliselt küünte vahele. See tähendab, et kala pea on liikumise suunal. Selliselt lennates on õhu takistus väiksem ning liikumine lihtsam. Kotka sukeldumiste on õnnestunud ehk toovad saagi ca 24 – 74%.
Kalakotka tiibade siruulatus on ca 150 – 170 cm. Kalakotkaste eluiga on ca 20 aasta ringis. Vanim teadaolev kalakotkas on elanud looduses 32 aastaseks. Kalakotkad on kusjuures monogaamsed ja valivad endale üldjuhul paarilise kogu eluks.

Kalakotkas toob kala
Kalakotkas lendab kalaga

Kalakotkaste ränne

Kalakotkad saabuvad meile Eestisse tagasi aprillis ning esimesed lahkujad on juba augusti lõpus. Suuremaks minekuks läheb aga septembris. Kuivõrd kalakotkaid pesitseb ka Soomes, siis kohtab just rände ajal ka Eestis rohkem kotkaid tänu põhjast tulijatele. Kui Euroopas tervikuna arvatakse olevat kuni 12 000 paari kalakotkaid, siis nö suurim populatsioon neist elab Rootsis isegi kuni 4100 paari. Soome kalakotkaste arvuku son ka mei eomast väga palju suurem ehk kuni 1300 paari. Loodetavasti ka meie kotkaste arvukus kasvab ka edspidi jõudsamalt ning neid kauneid ja uhkeid linde näeb aina rohkem.
Meie põhjamaade kotkaid muideks rändavad talveks Lääne – aafrikasse läbides väga pikke vahemaid, mis ulatuvad isegi kuni 10 tuhande kilomeetri kanti. Kalakotkaste juures on põnev fakt see, et rändelt tagasi saabudes tulevad nad pea alati täpselt samasse piirkonda. Tihti isegi samale pesale. Põnev kusjuures on see, et emas- ja isaslind olles rännanud oma radu, tulevad mõlemad samale pesale tagasi.

Kalakotkas oksaga

Kalakotkaste kaitse osas teeb väga suurt tööd Kotkaklubi, kelle kodulehelt muuhulgas on võimalik jälgida ka kalakotkaste pesakaameraid https://www.kotkas.ee/liigid/kalakotkas