Tweet

rabapistrik

Rabapistrik (lad. Falco peregrinus ingl. Peregrine falcon) on üks looduse nö. kõige kõigemaid. Nimelt on ta kiireim elusolend Maal. Olles kiireim lind ei suuda talle kiirustes vastu seista ka mitte ükski loom ega muu elusolend. Kiireim sööst, mis inimene on mõõtnud on 389 km/h. Sellist kiirust on väga keeruline isegi ette kujutada. Kui võrrelda teiste lindudega ,siis kaljukotka kiireim mõõdetud sööst on 320 km/h ja näiteks lõopistrik ja piiritaja jäävad oma kiirustega kuhugi 160 km/h kanti. Ehk siis vaadake taevas kimavat piiritajat ja kujutage ette üle kahe korra suuremat kiirust.

Rabapistrik on omamodi jõu sümboliks paljudes kultuurides. Näiteks Vana Egiptuse jumalal Ra on just rabapistriku pea ning ka põlisameeriklased on kasutanud teda taevase väe sümbolina..

rabapistrik keerab

Esmakohtumine rabapistrikuga on kindlasti üllatav nähes tema suurust. Enamus pistrikke meil Eestis kipuvad olema enam vähem ühesuurused. Rabapistrik on aga üsna kanakulli mõõtu. Väljanägemiselt meenutab ta üksjagu lõopistrikku, kuid on ikka väga palju suurem. Tema kehapikkus on sellised 40 – 50 cm , tiibade siruulatus 80 – 120 cm ja kaal isastel kuni kilo ja emastel kuni 1,5 kilo. Kujutage nüüd ette sellises mõõdus lindu sööstmas ülalnimetatud kiirusega. Päris muljetavaldav.

Nagu ka paljud teised röövlinnud, on ka rabapistrik saanud inimtegevuse tõttu väga palju kannatada ning nende arvukus on kukkunud ajaloo jooksul ikk aväga valusalt. Eestis näiteks ei ole juba jupp aeg atäheldatud ühtegi tõestatud pesitsust ning suvisel ajal kohtab neid üsna harva. Kuigi tegelikult ajalooliselt on ta olnud ka nö. Eestilind, kes siin pesitses ja keda ikka kohtas. Kui võtta meie põhjapoolsed lähiriigid, siis näiteks Rootsis on tehtud meeletult tööd selle liigi heaolu ette ning on näha selget kasvu trendi. Soomes on samuti näha mõningast numbrite kasvu. Eks need linnud, keda me Eestis kevadeti ja sügiseti näeme ongi sealt tulevad/minevad linnud. Rabapistrik on maailmas üsna laialt levinud liik ehk teda leidub kõikidel mandritel peale Antarktika. Kuigi maailmas üldisemalt ei loeta teda enam ohualtiks, siis paljudes piirkondades on suuri probleeme. Eestis on ta ka I kategooria kaitsealune liik.

rabapistrik pealtvaates

Rabapistrik on ägedalt kartmatu võitleja

Rabapistrik on ägedalt kartmatu võitleja. Internetis leiab palju videoid, kus ta ründab endast palju suuremaid linde. Omamoodi huvitav on näha, kuidas ta näiteks pelikane ründab ning neid vigastades ka nende üle võidu saab. Äge on see, kuidas tehes oma meleetuid sööste suudab ta näiteks sinikael pardi suuruseid linde lennult kaasa haarata. Netiavarustes on ka videoid, kus ta on käinud isegi kotkaid ahistamas. Jääb mulje, et ta ei karda taevalaotuses küll mitte kedagi.
Muide rüünaku kiirus ja ta jõud on sedavõrd imetlusväärne, et tema kohta öeldakse, et ta suudaks näiteks oma sööstuga murda inimese selgroo. See on küll teoreetiline, sest ei ol etäheldatud ühtegi rünnakut inimesele. Iseloomustava faktina on see aga üsna kõnekas.

Rabapistrike juures on tähelepanu ka nende ränne. Räägitakse isegi kaugusest üle 20 000 km. Muide röövlindudest on nad nö. kõige laiema toidulauaga ehk siis on tõestatud, et nende toidulaual on kohatud üle 300 teise linnuliigi. Kuigi nad toituvad peaasjalikult lindudest nopivad nad vajadusel söögiks ka väikseid imetajaid ja madusid.

Kindlasti on rabapistrik liik, kelle kohta võib öelda, et inimene suutis saada jaole ühe liigi hävimisele ning on suutnud kella tagasi keerata ja selle ägeda ja kauni linnuliigi meie rõõmuks tagasi tuua.
Kui röövlinnud pakuvad huvi, siis soovitan luged ka teiste röövlindude kohta minu kodulehelt https://aivooblikas.com/category/kaamerasilma/roovlinnud/