Toolse linnus paikneb paigas, kus valgusreostust pole segamas. See võimaldab Toolse linnust pildistada tähistaeva kupli all ning teha ka ajatuna tunduvaid fotosid linnuteega. Selle foto tegin ma ühel jagedal novembrikuu hilisõhtul, kui pikutasin päris pikalt linnuse juures nautides öö maagiat.
See foto on ka minu raamatus ning seal juures on selline lugu, mis mulle seal Toolse linnuse juures pikutades peas keerlema hakkas. Kellele see lugu meeldib, soovitan osta raamatu, sest seal on kokku üle 50 loo.

Väike poiss unistas saada meremeheks. Merd olid murdnud sõita nii ta isa
kui ka vanaisa. Poisil olid meeles kõik jutud, mida vanaisa õhtul lõkke ääres
istudes kaugetest maadest ja meredest rääkis. Nii mõnigi reis oli kujunenud
seikluseks, tuli ette torme ja eluga riskimist. Kord oli pootsman näinud
just-just seal teise vahuse laine taga tõstmas pead kedagi, kes merekoletist
meenutas ning peagi jälle vahustesse lainetesse kadus.
Väike poiss istus linnuse taga mererannal, vaatas süttivaid tähti ja mõtles
isa peale, kes kuskil kaugel merel seilas. Ta teadis, et kui on soov kunagi
merele minna, peab hästi oskama tähistaevast lugeda. Väike poiss teadis, et
Suure Vankri otsast suunda võttes on võimalik leida Põhjanael ning see on
see täpp pimedas öös, mis põhjasuuna kätte näitab. Seda oli talle rääkinud
isa. Ta istus, kuulas kahinal randuvaid laineid ning imetles tähti, mida sai
aina rohkem. Ta teadis, et ka isa seal kuskil kaugel vaatab just praegu neidsamu
tähti ning mõtleb tema peale. Need tähed olid nagu sild, mis tema ja isa
mõtteid ühendas ning samas tee, mis isa ühel päeval taas koju toob. Vaadates
nagu pintsliga tõmmatud Linnuteed, meenus talle üks vanaisa jutt. Linnutee
on nime saanud sellest, et kui linnud lendavad sügisel lõunamaale ja kevadel
taas tagasi tulevad, siis nad orienteeruvad selle taevalaotuse triibu järgi.
Poiss kuulas luikede harvu huikeid lahelt ja imestas, et need linnud veel
siin on. Kas nad polnud õigel ajal piisavalt teadmisi omandanud, kas nad ei
osanud Linnutee järgi orienteerudes sinna kuhugi lennata ning hüüdsid nüüd
teisi appi? Väike poiss mõtles selle peale ja talle sai täiesti selgeks, kui oluline
on tähistaevast tunda, sest see ongi ju nagu maakaart, mis sind pärale
juhatab, kui kuhugi reisid. Väikese poisi kael jäi taevasse kõõritamisest juba
kangeks, kuid ta tahtis veel enne kui öö peale tuleb, kõik tähed üle kontrollida.
Just siis, kui ta silmad üle ereda Vega libisesid, sõitis heleda sähvatuse
saatel üle taevakaare langev täht. Väike poiss nägi sähvatust ja teadis, et kui
nüüd kiirelt midagi soovida, siis läheb soov täide. Poiss pani silmad kinni
ja kordas mitu korda: „Ma tahaks, et isa varsti koju jõuaks, ma nii igatsen
teda juba.” Ta avas silmad ning naeratas rõõmsalt. Kui hea, et täht just nüüd
kukkus ja soovimiseks võimaluse andis! See mõte saatis teda veel ka voodis,
kui ta silmad sulges ja unenägudes merele seiklema läks.