Suur-konnakotkas  (lad. clanga clanga) on Eestis pesitsevatest kotkaliikidest kõige haruldasem. Nende arvukust hinnnatakse 5-10 paarini. Samas aastas tuvastatakse vaid 1 pesitsus ja mõnedel aastatel isegi mitte ühtegi. Suur-konnakotkas on liik, kes elab meist pigem idas ning Eesti on selle liigi kõige läänepoolsem piir. See omakorda mõjutab ka oluliselt nende arvukust. Kui seoses inimtegevusega on vähenenud neile soodsate elupaikade hulk, on loogiliselt ka kukkunud nende arvukus.  Samas on aga arvukuse osas väga suurt rolli mänginud hübriidide tekkimine. Kuna suur-konnakotkaste arvukus kukkus numbrites oluliselt, siis tekkis olukord, kus suur-konnakotkad hakkasid moodustama paare väike-konnakotkastega. Nende järglased on aga linnud, kes omavad mõlema liigi tunnuseid ehk on hübriidid.

Hübriidid aga omakorda moodustavad paare juba siisi kas suur- või väike- konnakotkastega ning selliselt see pilt siin aina seguneb. Tõsi, kuna väike-konnakotkaste arvuku son suur, siis tõenäoline on, et nemad meil ära ei kao, kuid suur-konnakotkastega on seis kehvemapoolne. 

Hübriidide olemasolu aga segab oluliselt pilti. Teisisõnu, kui keegi näeb suur-konnakotkast, sisi tegelikult ei saa lõpuni kindel olla, et kas see oli suur või pigem hübriid. Ka hübriid võib välja näha väga suur-konnakotka sarnane. Tegelikkuses on täna Eestis seis selline, et kui tahta olla 100% kindel, et nähtud lind on suur-konnakotkas, siis selle kindluse saab vaid rõngastatud linnu puhul, kelle andmed on olemas. Kui linnul pole rõngaid, siis vaatamata liigi tunnustele ei saa ikkagi kindel olla. Ka minu ülal oleval fotol on suur-konnakotka tunnustega lind, kellel aga rõngaid polnud. Seetõttu ei saa olla kindel. Kuna aga antud linnul on kõik suur-konnakotka tunnused, siis tutvustakski selle linnu põhjal antud liiki.

Suur-konnakotka välimus

Suur-konnakotkas on väike-konnakotkast suurem, tumedam ja jässakam. Tema tiiva ülapoolel puudub heledatest kattesulgedes laik ning valge laik laba-hoosulgede tüvikuosal on vähemärgatav. Tema tiivalaba on täidlasem ja sõrmed pikemad. Eristada saab teda ka noka suuruse järgi. Suur-konnakotkal on võimsam nokk, kui väike-konnnakotkal. Väga hea eristaja on ka see, et alatiiva kattesuled on hoosulgedest tumedamad. Suur-konnakotka silm on tume. 

Suur-konnakotka tiibade siruulatus on 153 – 177 cm ning kehakaal 1,8- 2,4 kg. Kehapikkus 59-69 cm.
Maailmas hinnataks nende populatsiooni 3000 paari suuruseks.
Suur-konnakotkad rändavad talveks Põhja- Aafrikasse ehk lähemale kui väike-konnakotkad ning nad laekuvad meile rändelt tagasi veidi varem. Toiduks on neil väikeimetajad ning linnud, harvem konnad ja roomajad.

Järgneval pildil on noorlind, kellel on suur-konnakotka liigile omaseid tunnuseid mitmeid, kuid samas ei saa öelda, et ta on suur-konnakotkas.