Pool aastat tagasi oli minu elukoha lähedal üsna paha koerte rünnak. Aiast said välja kaks koera, kes ründasid möödajalutajat selliselt, et inimene sattus ligi nädalaks haiglasse. Minuga võttis ühendust “AK” ja küsis, et miks sellised asjad juhtuvad. Ütlesin esimese lausena kohe, et te ju tegelikult ei taha minult seda intervjuud saada, sest ühiskond ju ei taha kuulda seda nö. valusat tõde. Tahetakse kuulda ilusaid asju. Kuna teleinimesed olid aga järjepidevad, siis lõpuks nad selle intervjuu ka said. Ütlesin seal, et koerte rünnakute arv lähitulevikus kasvab märkimisväärselt. Kui lõik läks saatesse, siis peale minu võttis seal sõna teine inimene. Too ütles et ei ole need asjad ni hullu miskit. Läksid mööda kõigest mõned lühikesed kuud ja jällegi toimus väga traagiline ründamine. Ja jällegi võeti minuga ühendust ja küsiti arvamust.
Käisin „Hommik Anuga“ saates. Saatejuht küsis, et miks sellised asjad juhtuvad. Ta avaldas arvamust, et kui nüüd midagi nii koledat on juhtunud, siis tehakse järeldused ja enam mõnda aega ei juhtu. Vastasin, et juhtub, juhtub uuesti ja juhtub lähiajal korduvalt. Ja nüüd täna võeti minuga siis juba poole aasta jooksul kolmas kord ühendust . Taas küsiti, et miks sellised asjad juhtuvad, sest toimunud oli jälle väga paha koerte rünnak. Ja ma rääkisin taas sama juttu juba kolmas kord järjest. Ma saan aru, et see ei kõla toredalt ja ma saan aru, et ühiskond ei taha selliseid asju kuulda. Ütlen siinkohal veel, et koerte rünnakud saavad lähiajal toimuma ning neid toimub oluliselt rohkem, kui me sooviks näha. MIKS?
MIKS?
Praegune olukord ei ole tekkinud üleöö, vaid see on nö. aja jooksul küpsenud. Kui vaadata neid põhjuseid, mis selle olukorra on tekitanud, siis kõik need põhjused eksisteerivad edasi. Teatud mõttes võib toimuvat võrrelda aurulaevaga, millele visatakse sütt alla, et hoog sisse saada. Kui nähakse kaugemal ohtu ja sütt enam ei visata liigub laev inertsist veel jupp aega hooga edasi, enne kui peatub. Kirjutaks siia need põhjused lahti.
Esimene põhjus, miks koerad ründavad.
Esimene põhjus on asjaolus, et inimeste hulk, kes koeri lapsena võtavad on meeletult kasvanud. Meie inimestel on olnud alati üsna maalähedane suhe, mis on võimaldanud kaks jalga maas hoida. See maalähedus on aidanud ka koertega suhtlemises ja koerte kasvatamises. See suhe on aga süsteemse tööga hävinemas ning inimesed ei oska enam koera koerana võtta. See tendents on saanud alguse nendest nö. „koolitame konfliktivabalt ainult pehmete meetoditega inimestest“. Kui tahta koeraga ehitada üles head suhet, siis tuleb koera suhtuda, kui pereliikmesse. Iga inimene, kes võtab endale koera, peaks temast hoolima nagu oma ligimesest. Kui koera koolitada ja talle õpetada nö. meie reegleid, siis koerale ennekõike tutvustatakse reegleid ning premeeritakse kui ta asju õigesti teeb. Sellistel alustaladel õpetamisel on alati kõige paremad tulemused. Kuivõrd koer on aga inimesest täiesti erinev liik, siis koeraga tuleb suhelda koerte keeles. Teda ei saa võtta nagu last või teist inimest . Koerte keel tähendab aga seda, et koertele tuleb anda ka tagasisidet, et meile mõned asjad ei meeldi. Kui enamusele koertest sobib tagasiside ka pelgalt ei ütlemisest, siis on ridamisi koeri, kes on suuremad, jäärapäisemad ja domineerivamad ning nendeni peab ka see „EI“ sõnum kuidagi jõudma.
Ma olen täiesti päri, et inimeste oskused on erinevad. On neid, kes oskavad traktoriga sõita ja on neid, kes liiklevad pigem sõiduautoga. Nii peaks olema ka koertega. Koertega tuleks suhelda koerte keeles. Kui nendele kõvematele, domineerivamatele ja äärmuslikematele koertele ei suudeta anda piisavalt varajases eas tagasisidet, et teatud asjad ei ole lubatud, siis need koerad kasvavad sellise teadmisega, et see kõik ongi nagu okei. Ja kui nad jõuavad teatud vanuseni, siis nemad enda arust teevad täiesti õiget asja. Nad ründavad möödujat, kuna see mööduja tuli ju nende territooriumile (mis teinekord ulatub aiast jupi maad kaugemale) või see mööduja käitus kuidagi koerte mõistes ebaloogiliselt ning seega oligi rünnak ju igati õige käitumine. Omanik ei ole ju kunagi seda öelnud et see ei ole okei.
Ma ei kutsu siinkohal ülesse koertega kuidagi vägivaldselt käituma, vaid ütlen, et koerad on erinevad ja koertega tuleb käituda vastavalt sellele, millised nad on oma iseloomult ja kõikide teiste parameetrite järgi. Mõned ajad tagasi liikus internetis üks video, kus inimene kõndis suuremapoolse koeraga tänaval, see koer tõmbas äkiliselt agressiivselt aia suunas. Selle peale koeraomanik tõmbas teda teravalt rihmast. See video riputati internetti ja see inimene näriti seal grupis tükkideks. Lugesin kommentaare, kuidas öeldi, et see inimene tuleks vangi panna, see inimene tuleks vaeseomaks peksta, sellele inimeselt tuleks võtta ära igasugune koerapidamise õigus. Lugesin seda kõike ja vangutasin mõttes pead.
Alles nädal tagasi kohtusin ühe inimesega, kellel on koerapidamise kogemust väga pikalt. Ta kurtis mulle, et koer hakkas näitusel käituma väga halvasti. Minu kõrvus oli see viga vägagi väike ja lihtsalt korrigeeritav. Kuid inimene ütles mulle, et ta ei saa seda korrektsiooni teha, sest teda vaadatakse siis kui loomapiinajat. Ja küsimus polnud milleski toores käitumises vaid lihtsalt sakutamises. Aga see inimene ei julgenud seda teha teiste inimeste ja koerte juuresolekul isegi mitte trennis, sest saab kohe kleepsu külge.
Sügise hakul juhtusin taas nägema internetis hulga laimavate kommentaaridega fotot, kus öeldi, et oldi kohtutud metsateel ühe inimesega, kelle koer oli vastutulejat tülitanud ja siis see inimene oli koera peale karjunud ja teda sakutanud. Ja ka seda inimest löödi avalikult internetis risti.
Ma ütleks selle kohta nii, et kui koertel on miski halb käitumine ja omanik ei tee mitte midagi, siis see halb käitumine süveneb. Kui see konkreetne inimene ei oleks oma koera peale selles hetkes karjunud, siis oleks võib – olla see koer ülejärgmisel korral kedagi hammustanud. Kas see oleks siis nagu parem? Kas parem oleks see, et paneme kõik need koerad magama? Kas laseme neil kõigepealt hammustada ja paneme siis magama?
Kui koerad käituvad selliselt, et see võib viia ohtlike situatsioonideni ning me ei sekku, siis see käitumine süveneb. Ja ühel hetkel ongi väga pahasti.
Teine halb nüanss eelneva juures on see, et see nö. uus mõtteviis süvendab ühiskonnas laiemalt arusaama koertest nagu lastest ning propageerib koerte nö. vaba kasvatust. Koertel lastakse teha, mida nad tahavad ning arvatakse, et sellised koerad on õnnelikud. Kui koerad on ebakindlad, arad või agressiivsed, siis see laseme teha mida iganes tähendab raamide puudumist. Sellistele koertele toodab see aga ebakindlust juurde, mis ühel hetkel väljendub agressiivsusena.
Minu jaoks on täiesti uskumatu, et minu poole on viimase aasta jooksul pöörduvad rohked retriiverite omanikud, kes on hädas oma aasta vanuste koertega, kes näitavad hambaid ja ründavad. Neid pöördujaid on olnud oluliselt rohkem, kui eelneva 20 aasta jooksul on olnud nö. ohtlikeks kvalifitseeritud tõugude inimesi kokku. Minu poole pole pöördnud mitte ükski ohtlikuma tõu omaja. See on nagu teatav hoiatussignaal, et kui isegi sellised koerad juba ründavad, siis kui palju meil ikka tegelikult seda probleemi juba on. Kusjuures päris mitmed neist on öelnud, et on maksnud suuri summasid ja käinud peenetes koolitustes, kus on vaid pai ja premeerimisega õpetatud teatud käitumisi ning pandud silmad kinni kasvava probleemi ees.
Teine põhjus rünnakuteks on inimeste ükskõiksus
Inimesed jalutavad lahtiselt oma koeri ning ei reageeri üldse sellele, kui need koerad tülitavad teisi inimesi ja teisi koeri. Kusjuures alati on see koer, kes inimest hammustab tegemas seda justkui esimest korda elu. Vähemalt nii ütlevad koeraomanikud. Olen saanud ka metsas mitu korda pureda suvalise koera käest ja iga kord on see koer teinud seda “esimest” korda.
Ükskõikne on ju tegelikult ka omavalitsus, kes näiliselt on loonud loomade pidamise eeskirjad, kuid ei kontrolli nende täitmist üldse. Ja siis kui juhtub olukord, et koer rebib möödajalutaja kallil mantlil varruka küljest, öeldakse, et pöördu politseisse. Ehk siis sina, kes sa oled kannataja pead kuidagi välja võitlema läbi kogu kadalipu võimaluse, et äkki sulle see hüvitatakse.
Olgem ausad, kui liikluses oleks ka nii, et oleks soovitav sõita 90 km/tunnis aga mitte keegi seda ei kontrolliks, palju siis reaalselt oleks neid 90 km/ tunnis sõitjaid?
Kolmas põhjus on meeletu koerte arv
Seoses koroonaajaga võeti kodudesse meeletu arv koeri. Eestis pole mitte kunagi elanud nii palju koeri, kui neid praegu on. Enamus neist hakkavad praegu just just jõudma vanusesse, kus neile meeldib oma staatust näidata. See tähendab vastuhakkamisi, see tähendab hammustamisi ja see tähendab rünnakuid. Paraku ei määra neid rünnakuid mitte tõug või tõutus, vaid see et omanikud ei oska, on teinud valesti ja suuremat osa ühiskonnast ei huvita üldse. See on see auruvedur, mis nende kolme komponendi najal sööstab laupkokkupõrkesse.
Kui ma kevadel ütlesin, et tuleb veel puremisi, siis väga ei usutud. Aga tuli ja kui vaadata seda, et ühiskond on suhtumises koertesse muutunud, omab eelneva ajaga võrreldes oluliselt kehvemaid oskusi koertega toimetulekuks ja neid koeri on palju, siis on ju loogiline, et probleemid alles süvenevad ja mitte vähe.
Ja siis ma loen uusi algatusi, kus loomi kaitsvad inimesed soovivad ära keelata koolitusvahendeid, kuna need on koertele ohtlikud ja soovitavad kasutada trakse koerte jalutamiseks, kui kõige turvalisemaid vahendeid. Ma vaatan seda loogikat ja mõtlen, et mina saan oma elu väga okei ära elatud ja oskan oma tuttavaid ka nõustada elama. Vaesed need osad ühiskonnast, kes langevad nende koolitamata ilma kontrollita suurt kasvu koerte rünnakute ohvriks, keda üritatakse traksidega kinni hoida. Vaatan seda temaatikat ja mõtlen, et tegelikult ju oleks mõistlik keelata ära kõik alkohol, sest uurimused on näidanud, et täis peaga sõitjad teevad avariisid. Kas see pole mitte sama loogika, nagu keelata ära mingid vahendid, kuna väidetavalt need tekitavad piina koertele. Ma ütleks siinkohal, et sellises valguses tuleks ära keelata ka koerte jalutusriihmad, sest ka nendega teevad osad oma koertele päris pahasti haiget. Tuleks ära keelata Flexid, sest koerad jooksevad suure kiirusega enda kaelad matsust vigaseks saades äkkpidurduse. Sama soojaga võiks veel väga palju ära keelata.
Kas maailm muutuks sellest paremaks? Ei muutks, lihtsalt teatud tüüpi koerte korrigeerimiseks oleks veel vähem vahendeid.
Kui ma kõike seda vaatan, siis tegelikult on üks ainuke asi, millest mina aru ei saa. Ma ei saa sellest aru, et miks ühiskond on shokis kui koer kedagi ründab, kui ühiskond ise kasvatab meile sellised koerad valmis, kes ründama kalduvad.
Soovitan lugeda antud lehelt ka teisi koerte koolitamise ja käitumisega seotud lugusid https://aivooblikas.com/category/artiklid/
Siit- sealt võib leida ka veel minu kirjutatud raamatut, mida samuti soovitaks lugeda, et koerte käitumist paremini mõista. Antud raamatu link on ka kodulehel MINUST kategooria all olemas.
Lisaks on rubriik KUTSIKAST MM ni, kus on mu oma koera nö. treeningpäevik. Seal on sees lood konkreetsetest treeningutest koos videotega. Alates lihtsatest kutsikakoolituse sammudest kuni MM ini välja. Loodetavasti need lood annavad inimestele ideid ja on abiks.
november 15, 2022 at 3:47 e.l.
Sada protsenti nõus. Ka mina olen vajadusel oma koeri karmilt korrale kutsunud ning siis ise mõeldes, et äkki naaber arvab, et jälle peksan koeri. Kuid ausalt öeldes, mu koerad kuulavad mind. Jah, ma olen nn vana koolituse pooldaja, kuna kuulusin kunagi agiitgruppi, mis tegutses ALMAVÜ juures ja ma olen jäänud selle rea peale. Aitäh Aivo hea loo eest.
november 15, 2022 at 5:21 e.l.
Arvan, et artikkel on vajalik.
november 15, 2022 at 5:30 e.l.
Väga õige. Mul on kesk aasia lamba koer. Ta sai alles 1 aastaseks. Tegin talle selgeks väiksena kui tahad süja saada siis mind ja teisi ei tohi hammustada. Ja nüüd on nii tubli et istub ilusti niikaua kuni ma toidu või joogi panen ette vahest isegi tuleb juurde panna siis võtan kausi eest ära et juurde panna. Ja olen märganud et paljud teised tulevad bussis ja tahavad pai teha. Kui isegi ütlen et ei tohi proovivad teha ja kui hakkab urisema siis hakkavad karjuma et miks ei ole teie koeral su korv ees. See sama et ma tulen bussi ja näen naisterahvast ja tahan teha pai siis mind hakatakse süüdistama 100 erinevast patust.
november 15, 2022 at 11:39 e.l.
Väga õige jutt, koeraomsnikuks võib saada iga inimene ka halb. Riik peaks seadused konkreetselt paika panema: enne koera võtmist kontrollida inimest, kontrollida kuidas kasvavad kutsikad ja hiljem kontrollida koerte kiibistamist, nõudma rihmaga jalutamist, suured koerad olgu suukorvistatud, palju peab inimene endaga tegelema õppima enne kui koera võtab…
november 15, 2022 at 12:18 p.l.
Mind teeb just niisama murelikuks ka koera inimesestamine, mida ka järjest rohkem kohtab ja mis tähendab, et inimene ei mõista koera, tema kehakeelt ega ilmeid. Muidugi, tean, et enamik jagab neid pilte jm nalja pärast, aga ei tohiks silmist lasta, et kuna väga paljud koeraomanikud ei kohtle oma koera pereliikmena, siis nad ei tunne oma looma piisavalt, et sellest aru saada, nii et koera ülestõstetud käppa kommenteeritakse “viska viis”, erinevaid irveid tõlgendatakse inimese näoilmena (enne kohvi ja pärast kohvi), koertele pannakse selga riideid, ette päikeseprille jmt, mis tundub paljudele, eriti lastele väga naljakas ja nad harjuvad mõttega, et koer ongi peaaegu inimene. Väga ohtlik ja looma-/looduskauge.
november 15, 2022 at 4:43 p.l.
Olen Sinuga nõus, Aivo. Tervet maainimese mõistust jääb üha vajaka. Meie ühiskond muutub juba liiga humaanseks ja sallivaks. Reegleid luuakse ebavajalikesse kohtadesse ja vajalikes kohtades valitseb anarhia.
november 16, 2022 at 1:06 p.l.
Suur tänu kommenteerimast. Olen reeglite ja anarhia osas päri. Iseenesest humaanseks muutumine selle sõna otseses tähenduse son ju tegelikult õige ja hea, kui mõelda et humaanne tähendab inimväärilist Ag ama mõistan, id ateie silma spidasite ning nõustun sellega. Minu nägemuses on liikumine suunas, et nö. tõsised ja päris probleemid pole enam nagu probleemid ja siis hakatakse mõtlema välja probleeme ise asjadest mis tegelikult pole kunagi probleemiks olnud.
november 15, 2022 at 4:45 p.l.
Sama probleem on ka laste kasvatamisel.
november 16, 2022 at 11:33 e.l.
Suur tänu Aivole õige artikli eest. Mina olen terve oma elu elanud koos koertega. Esimene sõber tuli mu ellu, kui olin alles umbes 6 kuud vana. Mul on fotosid, kus käimahakkav mina ja umbes pooleaastane Ida-Euroopa lambakoer sikutavad üksteiselt mänguasju. Ja nii see elu koos koertega ka kulges. Kõik need meie koerad (vee üks Ida-Euroopa piirivalvekoer, Kaukaasia lambakoer, doberman, Landseer ja nüüd üks segavereline pauka) on olnud pereliikmed, aga ikkagi koerad ja oleme tihti pidanud ka näitama, kes on majas peremehed. Eriti kaukaaslase puhul. Ja olen kasutanud ka ogadega kaelarihma, kui vaja. Koeral polnud sellest üldiselt sooja ega külma, kui ta korralikult käitus ja ei rebinud. Sai kiiresti aru, et kui käib kenasti, ei ole valus. Olen aga selle eest kõvasti hurjutada ja sõimata saanud. Paraku. koer on ju siiski hunt ja ainult näpuvibutamisega ei saa. Mu pojal on emane Cane Corso. Tal nüüd kutsikad ning mul on olnud hea võimalus vaadata, kuidas emakoer oma poegi kasvatab. Sakutamine ja urin on täiesti toimivad “tööriistad” . Ka mul on olnud juhus, kus olen pidanud oma koera peale urisema ja kõvemini kui tema
november 16, 2022 at 12:55 p.l.
Suur tänu heade sõnade ja asjaliku kommentaari eest.
november 15, 2022 at 6:52 p.l.
Võibolla on meil vaja taolist pretsedenti, kus ründava koera omanikult nõutakse kohtu otsusega välja selline valuraha, et paneks kõiki mõtlema, kas koera pidamine on vältimatu inimõigus, eriti kui see käib teiste inimeste meelerahu, tervise või isegi elu arvelt. Tulirelva ei anta niisama igaühele ning enne juhiloa andmist testitakse, kas inimene suudab sõita autoga piisavalt ohutult. Miks me arvame, et koduloomana peetava kiskja võib soetada absoluutselt igaüks, kui tuju tuleb?
november 15, 2022 at 9:52 p.l.
Aitäh,et julgelt asjast räägite nii nagu see reaalselt on! Kuigi nüüd saate kindlasti palju negatiivset ja põrutavat tagasisidet ning olete kuskil vihatute nimekirjas ja üldse kõige hullem inimene kogu universumis, siis ma tean täpselt nüüd,kelle kirjandust lugema hakkan enne koera võtmist! 🙂
november 16, 2022 at 1:03 p.l.
Suur suur tänu heade sõnade eest! Olen saanud selle artikli järgselt väga palju positiivset tagasisidet. Seda on andnud nii koerteinimesed kui ka mitte koerteinimesed. Samas on tulnud ka väga palju abipalveid ja appihüüdeid koeraomanikelt, kes on käinud om akoertega kuskil koolis ja on täna keerulises olukorras, kuna koer ei kuula üldse. Kui inimesed käivad koolis ja pühenduvad ning koer ikkagi ei kuula üldse, siis tegelikult ju eksisteerib probleem ja seda tuleb ka kajastada.
november 16, 2022 at 10:06 e.l.
Võõrale koerale ei tohi silma vaadata! Koer oskab lugeda isegi sinu mõtteid. Minuga juhtus kord selline lugu: kõndisin tänaval, minust sõitis mööda lahtine auto, milles istus ka suur koer, kohakuti jõudes pöörasin pilgu koerale ja peast käis läbi mõte – oh, sa vaene kutsu! Ja krapsti! hüppas koer autost ning haaras mul käest. Ehmatus oli suur, aga õnneks ei saanud ma viga, sest koera hammaste vahele oli jäänud ainult minu jaki varrukas ja omanik kutsus koera kohe ära.
Koerad, kes hiljuti ründasid 26-aastast naisterahvast, võisid lugeda ka tema mõtteid kui ta neid pildistas ja videoid tegi ning need võisid koertele mitte meeldida.
november 16, 2022 at 12:57 p.l.
Konkreetse ründamise osas hoiduks mina komenteerimast, sest polnud kõrval nägemas. Situatsioonid võivad olla väga erinevad ja ilma nägemata võib teha väga valesid järeldusi.
Teemal silma vaatamine ütleks, et koerad suhtlevad väga palju läbi pilgu. Inimene ei pruugi ise ülds etajuda seda, kui palju ta silmast silma koerale infot annab.
november 16, 2022 at 11:56 e.l.
Küsimus koolitusmeetodi kohta. Maiustega koolitamine ei tähenda, et koeral puuduvad tagajärjed. Olen ise oma koera tõenduspõhiselt koolitanud ja ta samuti kogeb tagajärgi, need pole lihtsalt valu ja hirmuga. Suurem koer -> kui ta haugub või sööstab millegi poole, siis tõmban ta tagasi ja liigun teises suunas – see ju ka tagajärg, ei pea tema hingetoru selleks kokku tõmbama poova rihmaga. Kui koer näitab diivanil hambaid, siis ma viin ta toast ära, mitte ei löö teda jalaga diivanilt minema. Küsimus: miks Teie levitate sellist arusaama, et tõenduspõhine (maiustega, pai jne) koolitus on tagajärgede puudumine, kui need on lihtsalt olemas, aga on tehtud valu ja hirmuvabaks?
november 16, 2022 at 12:53 p.l.
Vastan. Esiteks ma ei ole kordagi öelnud, et tõenduspõhiselt koolitatud koer ei koge tagajärgi. Kui te loete selle artikli läbi, siis ma ei ole seda ju mitte kuskil öelnud. Te ütlete, et teie suurem koer sööstab millegi poole, et siis vahetate suunda ja see toimib. Alustuseks ütleks kohe, et minu jaoks ei määra koera suurus vaid määrab kombinatsioon suurusest ja koera iseloomust (või tõust). Siinkohal ütlen toetudes oma eelnevale kogemusele, et see suuna muutmine toimib väga suure hulga koertega, kuid ei toimi osade koertega. Samas ma ei leia, et selleks peaks koera hingetoru kinni tõmbama. See ei toimi tegelikult kunagi. Koer tõmbab samamoodi edasi. Ma ei ole ka mitte kuskil, ka antud artiklis mitte, öelnud, et peaks koeral ketiga hingetoru kinni tõmbama. Ma ei levita arvamust, et tõenduspõhine koolitus on tagajärgede puudumine. Ma ei ole seda öelnud siin artiklis ega levita seda infot ka muud teed pidi. Ütlen seda alati oma loengutes, et koerte koolitamiseks on mitmeid erinevaid teid ning alati tuleb lähtuda konkreetsest koerast. Ma panin siia kodulehele üles om akoera koolitamise videod. Kui te vaatate neid videoid, sisi kuidas te neid kommenteeriks meetoodite poolet? Kas need on vägivaldsed ja kas ma propageerin neid näidates vägivalda. Meelevaldne süüdistamine ning sõnade minu suu panemine ei kaunist selle tegijat. Teemal, et mida teha, kui koer näitab diivanil hambaid ütleks, et teie poolt välja toodud näide sobib teatud tüüpi koertele. See näide, mille ma tõin 10 aasta tagsusest ajast sobis sellele koerale sellel ajahetkel, aga näiteks ei oleks sobinud minu praegusele keorale.Ki nüüd vastandada neid kahte näidet siis see on selles mõttes mõnevõrra lapsik, et tegelikult jääb nende meetodite vahele veel väga palju erinevaid võtteid ja meetodeid, mida on soovitav kasutada eritüübiliste koerte puhul. Tänan kaas amõtlemast ja kommenteerimast
november 16, 2022 at 3:55 p.l.
Ei ole veel vaadanud neid videosid, vaatan kindlasti. Olen seni õppinud Denise Fenzi malinoisi kasvamise videote järgi. Sattusin siia lehele pärast Postimehes loetud artiklit.
november 16, 2022 at 4:46 p.l.
Kuivõrd te mind ei tunne ja tea, siis on üsna meelevaldne väita, et ma löön koera diivanil jalaga. Mul tekkis kohe uudishimu, et kas teil on ka kaitsetrennides käiv enesekindel dominantne koer näidanud hambaid diivanilt meetri kauguselt väiksele lapsele sel hetkel, kui te ta minema viisite või te pigem arvate, et teeks nii? Arvamine on väga teine asi, kui tegelik situatsioon.
november 16, 2022 at 1:00 p.l.
liisu
Vana kuld! Koer või “teddy bear”- selles on küsimus. Sa vastutad alati kõige eest mis sa taltsutanud oled. Reegleid teadev koer on vaba. Karmimad meetodid ei tähenda kunagi koera suhtes jõu kasutamist- see lihtsalt ei toimi. Koer järeldab löömisest, et inimesega saab kakelda aga tema ei taha kakelda ja satub sellest segadusse, see omakorda viib koera stressi, mis raskendab õpitava kinnistumist. Koer ise vabatahtlikult hakkab valima “õigeid” valikuid, sest tema inimene omab väärtusi mida koer tahab ja inimene jagab neid heldelt koerale juhul, kui koer käitub soovitult. Muidugi saab see juhtuda ainult siis, kui inimene on koerale neid õigeid valikuid selgitanud, muidu koer ju ei saa teada ja käitub instinktiivselt ehk nagu tema teab. Tööriistad annab vajadusel käitumisnõustaja. Aga kui ikka inimesel endal puudub distsipliin… kust see koer siis ikka…
Suur tänu Aivole kogemuste jagamise ja asjaliku artikli eest.
november 16, 2022 at 5:03 p.l.
Aitäh. Väga kasulik lugemine.
veebruar 26, 2023 at 8:08 p.l.
Lugesin suure huviga. Ikka kohtab koera omanikke, kes ei võta TÄIT vastutust oma kasvandiku eest!
Siin kohal tahan ütelda, et inimesed ei võta vastutust oma enda laste kasvatamise eest. Mis enne kõike nõuab AEGA, miks siis imestada, kui ei võeta vastutust koera kasvatamise, käitumise ja sealt tulenevate tagajärgede eest?
Probleem on enne kõike ajas ja siis alles kasvatusmeetodites või nende puudumistes.