Pool aastat tagasi oli minu elukoha lähedal üsna paha koerte rünnak. Aiast said välja kaks koera, kes ründasid möödajalutajat selliselt, et inimene sattus ligi nädalaks haiglasse. Minuga võttis ühendust “AK” ja küsis, et miks sellised asjad juhtuvad. Ütlesin esimese lausena kohe, et te ju tegelikult ei taha minult seda intervjuud saada, sest ühiskond ju ei taha kuulda seda nö. valusat tõde. Tahetakse kuulda ilusaid asju.  Kuna teleinimesed olid aga järjepidevad, siis lõpuks nad selle intervjuu ka said. Ütlesin seal, et koerte rünnakute arv lähitulevikus kasvab märkimisväärselt. Kui lõik läks saatesse, siis peale minu võttis seal sõna teine inimene. Too ütles et ei ole need asjad ni hullu miskit. Läksid mööda kõigest mõned lühikesed kuud ja jällegi toimus väga traagiline ründamine. Ja jällegi võeti minuga ühendust ja küsiti arvamust.

Käisin „Hommik Anuga“ saates. Saatejuht küsis, et miks sellised asjad juhtuvad. Ta avaldas arvamust, et kui nüüd midagi nii koledat on juhtunud, siis tehakse järeldused ja enam mõnda aega ei juhtu. Vastasin, et juhtub, juhtub uuesti ja juhtub lähiajal korduvalt. Ja nüüd täna võeti minuga siis juba poole aasta jooksul kolmas kord ühendust . Taas küsiti, et miks sellised asjad juhtuvad, sest toimunud oli jälle väga paha koerte rünnak. Ja ma rääkisin taas sama juttu juba kolmas kord järjest. Ma saan aru, et see ei kõla toredalt ja ma saan aru, et ühiskond ei taha selliseid asju kuulda. Ütlen siinkohal veel, et koerte rünnakud saavad lähiajal  toimuma ning neid toimub oluliselt rohkem, kui me sooviks näha. MIKS?

MIKS?

Praegune olukord ei ole tekkinud üleöö, vaid see on nö. aja jooksul küpsenud. Kui vaadata neid põhjuseid, mis selle olukorra on tekitanud, siis kõik need põhjused eksisteerivad edasi. Teatud mõttes võib toimuvat võrrelda aurulaevaga, millele visatakse sütt alla, et hoog sisse saada. Kui nähakse kaugemal ohtu ja sütt enam ei visata liigub laev inertsist veel jupp aega hooga edasi, enne kui peatub.   Kirjutaks siia need põhjused lahti.

Esimene põhjus, miks koerad ründavad.

Esimene põhjus on asjaolus, et inimeste hulk, kes koeri lapsena võtavad on meeletult kasvanud. Meie inimestel on olnud alati üsna maalähedane suhe, mis on võimaldanud kaks jalga maas hoida. See maalähedus on aidanud ka koertega suhtlemises ja koerte kasvatamises. See suhe on aga süsteemse tööga hävinemas ning inimesed ei oska  enam koera koerana võtta. See tendents on saanud alguse nendest nö. „koolitame konfliktivabalt ainult pehmete meetoditega inimestest“.  Kui tahta koeraga ehitada üles head suhet, siis  tuleb koera suhtuda, kui pereliikmesse. Iga inimene, kes võtab endale koera, peaks temast hoolima nagu oma ligimesest. Kui koera koolitada ja talle õpetada nö. meie reegleid, siis koerale ennekõike tutvustatakse reegleid ning premeeritakse kui ta asju õigesti teeb. Sellistel alustaladel õpetamisel on alati kõige paremad tulemused.  Kuivõrd koer on aga inimesest täiesti erinev liik, siis koeraga tuleb suhelda koerte keeles. Teda ei saa võtta nagu last või teist inimest . Koerte keel tähendab aga seda, et koertele tuleb anda ka tagasisidet, et meile mõned asjad ei meeldi.  Kui enamusele koertest sobib tagasiside ka pelgalt ei ütlemisest, siis on ridamisi koeri, kes on suuremad, jäärapäisemad ja domineerivamad ning nendeni peab ka see „EI“ sõnum kuidagi jõudma.

Ma olen täiesti päri, et inimeste oskused on erinevad. On neid, kes oskavad traktoriga sõita ja on neid, kes liiklevad pigem sõiduautoga. Nii peaks olema ka koertega.  Koertega tuleks suhelda koerte keeles.  Kui nendele kõvematele, domineerivamatele ja äärmuslikematele koertele ei suudeta anda piisavalt varajases eas tagasisidet, et teatud asjad ei ole lubatud, siis need koerad kasvavad sellise teadmisega, et see kõik ongi nagu okei. Ja kui nad jõuavad teatud vanuseni, siis nemad enda arust teevad täiesti õiget asja. Nad ründavad möödujat, kuna see mööduja tuli ju nende territooriumile (mis teinekord ulatub aiast jupi maad kaugemale) või see mööduja käitus kuidagi koerte mõistes ebaloogiliselt ning seega oligi rünnak ju igati õige käitumine. Omanik ei ole ju kunagi seda öelnud et see ei ole okei.

Ma ei kutsu siinkohal ülesse koertega kuidagi vägivaldselt käituma, vaid ütlen, et koerad on erinevad ja koertega tuleb käituda vastavalt sellele, millised nad on oma iseloomult ja kõikide teiste parameetrite järgi.  Mõned ajad tagasi liikus internetis üks video, kus inimene kõndis suuremapoolse koeraga tänaval, see koer tõmbas äkiliselt agressiivselt  aia suunas. Selle peale koeraomanik tõmbas teda teravalt rihmast. See video riputati internetti ja see inimene näriti seal grupis tükkideks. Lugesin kommentaare, kuidas öeldi, et see inimene tuleks vangi panna, see inimene tuleks vaeseomaks peksta, sellele inimeselt tuleks võtta ära igasugune koerapidamise õigus. Lugesin seda kõike ja vangutasin mõttes pead.

Alles nädal tagasi kohtusin ühe inimesega, kellel on koerapidamise kogemust väga pikalt. Ta kurtis mulle, et koer hakkas näitusel käituma väga halvasti. Minu kõrvus oli see viga vägagi väike ja lihtsalt korrigeeritav. Kuid inimene ütles mulle, et ta ei saa seda korrektsiooni teha, sest teda vaadatakse siis kui loomapiinajat. Ja küsimus polnud milleski toores käitumises vaid lihtsalt sakutamises. Aga see inimene ei julgenud seda teha teiste inimeste ja koerte juuresolekul isegi mitte trennis, sest saab kohe kleepsu külge.

Sügise hakul juhtusin taas nägema internetis hulga laimavate kommentaaridega fotot, kus öeldi, et oldi kohtutud metsateel ühe inimesega, kelle koer oli vastutulejat tülitanud ja siis see inimene oli koera peale karjunud ja teda sakutanud. Ja ka seda inimest löödi avalikult internetis risti.
Ma ütleks selle kohta nii, et kui koertel on miski halb käitumine ja omanik ei tee mitte midagi, siis see halb käitumine süveneb. Kui see konkreetne inimene ei oleks oma koera peale selles hetkes karjunud, siis oleks võib – olla see koer ülejärgmisel korral kedagi hammustanud. Kas see oleks siis nagu parem? Kas parem oleks see, et paneme kõik need koerad magama? Kas laseme neil kõigepealt hammustada ja paneme siis magama?

Kui koerad käituvad selliselt, et see võib viia ohtlike situatsioonideni ning me ei sekku, siis see käitumine süveneb. Ja ühel hetkel ongi väga pahasti.

Teine halb nüanss eelneva juures on see, et see nö. uus mõtteviis süvendab ühiskonnas laiemalt arusaama koertest nagu lastest ning propageerib koerte nö. vaba kasvatust. Koertel lastakse teha, mida nad tahavad ning arvatakse, et sellised koerad on õnnelikud. Kui koerad on ebakindlad, arad või agressiivsed, siis see laseme teha mida iganes tähendab raamide puudumist. Sellistele koertele toodab see aga ebakindlust juurde, mis ühel hetkel väljendub agressiivsusena.

Minu jaoks on täiesti uskumatu, et minu poole on viimase aasta jooksul pöörduvad rohked retriiverite omanikud, kes on hädas oma aasta vanuste koertega, kes näitavad hambaid ja ründavad. Neid pöördujaid on olnud oluliselt rohkem, kui eelneva 20 aasta jooksul on olnud nö. ohtlikeks kvalifitseeritud tõugude inimesi kokku. Minu poole pole pöördnud mitte ükski ohtlikuma tõu omaja. See on nagu teatav hoiatussignaal, et kui isegi sellised koerad juba ründavad, siis kui palju meil ikka tegelikult seda probleemi juba on. Kusjuures päris mitmed neist on öelnud, et on maksnud suuri summasid ja käinud peenetes koolitustes, kus on vaid pai ja premeerimisega õpetatud teatud käitumisi ning pandud silmad kinni kasvava probleemi ees.

Teine põhjus rünnakuteks on inimeste ükskõiksus

Inimesed jalutavad lahtiselt oma koeri ning ei reageeri üldse sellele, kui need koerad tülitavad teisi inimesi ja teisi koeri. Kusjuures alati on see koer, kes inimest hammustab tegemas seda justkui esimest korda elu. Vähemalt nii ütlevad koeraomanikud. Olen saanud ka metsas mitu korda pureda suvalise koera käest ja iga kord on see koer teinud seda “esimest” korda.

Ükskõikne on ju tegelikult ka omavalitsus, kes näiliselt on loonud loomade pidamise eeskirjad, kuid ei kontrolli nende täitmist üldse. Ja siis kui juhtub olukord, et koer rebib möödajalutaja kallil mantlil varruka küljest, öeldakse, et pöördu politseisse. Ehk siis sina, kes sa oled kannataja pead kuidagi välja võitlema läbi kogu kadalipu võimaluse, et äkki sulle see hüvitatakse.
Olgem ausad, kui liikluses oleks ka nii, et oleks soovitav sõita 90 km/tunnis aga mitte keegi seda ei kontrolliks, palju siis reaalselt oleks neid 90 km/ tunnis sõitjaid?

Kolmas põhjus on meeletu koerte arv

Seoses koroonaajaga võeti kodudesse meeletu arv koeri. Eestis pole mitte kunagi elanud nii palju koeri, kui neid praegu on. Enamus neist hakkavad praegu just just jõudma vanusesse, kus neile meeldib oma staatust näidata. See tähendab vastuhakkamisi, see tähendab hammustamisi ja see tähendab rünnakuid. Paraku ei määra neid rünnakuid mitte tõug või tõutus, vaid see et omanikud ei oska, on teinud valesti ja suuremat osa ühiskonnast ei huvita üldse. See on see auruvedur, mis nende kolme komponendi najal sööstab laupkokkupõrkesse.
Kui ma kevadel ütlesin, et tuleb veel puremisi, siis väga ei usutud. Aga tuli ja kui vaadata seda, et ühiskond on suhtumises koertesse muutunud, omab eelneva ajaga võrreldes oluliselt kehvemaid oskusi koertega toimetulekuks ja neid koeri on palju, siis on ju loogiline, et probleemid alles süvenevad ja mitte vähe.

Ja siis ma loen uusi algatusi, kus loomi kaitsvad inimesed soovivad ära keelata koolitusvahendeid, kuna need on koertele ohtlikud ja soovitavad kasutada trakse koerte jalutamiseks, kui kõige turvalisemaid vahendeid. Ma vaatan seda loogikat ja mõtlen, et mina saan oma elu väga okei ära elatud ja oskan oma tuttavaid ka nõustada elama. Vaesed need osad ühiskonnast, kes langevad nende koolitamata ilma kontrollita suurt kasvu koerte rünnakute ohvriks, keda üritatakse traksidega kinni hoida. Vaatan seda temaatikat ja mõtlen, et tegelikult ju oleks mõistlik keelata ära kõik alkohol, sest uurimused on näidanud, et täis peaga sõitjad teevad avariisid. Kas see pole mitte sama loogika, nagu keelata ära mingid vahendid, kuna väidetavalt need tekitavad piina koertele. Ma ütleks siinkohal, et sellises valguses tuleks ära keelata ka koerte jalutusriihmad, sest ka nendega teevad osad oma koertele päris pahasti haiget. Tuleks ära keelata Flexid, sest koerad jooksevad suure kiirusega enda kaelad matsust vigaseks saades äkkpidurduse. Sama soojaga võiks veel väga palju ära keelata.
Kas maailm muutuks sellest paremaks? Ei muutks, lihtsalt teatud tüüpi koerte korrigeerimiseks oleks veel vähem vahendeid.
Kui ma kõike seda vaatan, siis tegelikult on üks ainuke asi, millest mina aru ei saa. Ma ei saa sellest aru, et miks ühiskond on shokis kui koer kedagi ründab, kui ühiskond ise kasvatab meile sellised koerad valmis, kes ründama kalduvad.
Soovitan lugeda antud lehelt ka teisi koerte koolitamise ja käitumisega seotud lugusid https://aivooblikas.com/category/artiklid/

Siit- sealt võib leida ka veel minu kirjutatud raamatut, mida samuti soovitaks lugeda, et koerte käitumist paremini mõista. Antud raamatu link on ka kodulehel MINUST kategooria all olemas.

Lisaks on rubriik KUTSIKAST MM ni, kus on mu oma koera nö. treeningpäevik. Seal on sees lood konkreetsetest treeningutest koos videotega. Alates lihtsatest kutsikakoolituse sammudest kuni MM ini välja. Loodetavasti need lood annavad inimestele ideid ja on abiks.