Tweet

Sooräts (Asio flammeus) on kakk, keda meil Eestis just väga palju ei kohta. Hinnanguliselt pesitseb neid meil vaid 10 – 50 haudepaari. Tõsi, rände ajal trehvab neid siin rohkem. Soorätsul on inglise keeles äge nimi – short-eared owl ehk lühikeste kõrvadega kakk. Nimetus tuleneb peal paiknevatest sulgedest, mille sooräts ärevas olukorras püsti lükkab ning need kõrvu meenutavad. Muideks teisel meie rätsul – kõrvukrätsul on inglise keeles nimeks long-eared owl ehk pikkade kõrvedega kakk. Temal on need suled veel pikemad.

Sooräts ja kõrvukräts on välimuselt hästi sarnased

Kui näha neid lendamas, on väga raske neil vahet teha. Kui aga liigist kui sellisest rääkida, siis eelneval kõrvukrätsu arvatakse Eestis olenevalt aastast pesitsevast 1000 – 4000 paari. Ehk siis väg apalju rohkem, kui soorätsu.
Erisus lähtuvalt arvukusest on ka asjaolus, et antud fotol olev sooräts on näiteks II kategooria kaitsealune liik ehk vägagi kaitstud. Kõrvukräts aga pole üldse kaitse all.
Kõrvukrätsu tiivad tunduvad lennul veidi lühemad ning nende tipud on ümaramad. Soorätsul on tiivad altpoolt selgemalt heledamad. Kõrvukil pruunimad.
Soorätsul on kontrastsemalt tiiva otsad tumedamad oma triipudelt ja triibud konkreetsemad. Kõrvukrätsul on keha ka natuke pruunikam ning suuremas ulatuses triibuline. Seda on hea vaadelda ja võrrelda piltidelt, kuid kui selline lind kiirelt mööda lendab, siis on asi juba oluliselt keerulisem. Tänu natuke lühematele tiibadele ja laiematele tiivaotstele ning veidi tumedamale värvile tegelikult saab ka lennust aru, aga no ikkagi üsna keerukas.

Soorätsu arvukus sõltub närilistest

Soorätsu kohtab lendamas ka keskpäeval ning samuti armastavad nad tiirutada päeva alguses ja õhtul enne loojangut. Elupaigaks on luhad, nõmmed, heinamaad, rannaniidud ja sood. Üldjuhul püüab ta närilisi, kuid kui saaki napib võib napsata ka väiksemaid linde ja nende poegi. Lendavad nad põllu kohal üsna madalal ja liuglevad päris kiirelt. Märgates heinas liikumist jäävad nad paigale tegema rappelendu ning siis keeravad ägedalt õhus ning teevad sööstu.

Sooräts on maailmas laia levikuga

Sooräts on levinud Euroopas, Aasias, laialt levinud Põhja- Ameerikas ning lisaks elab ka Lõuna – Ameerikas ning Aafrikas. Teda loetakse kõige laiema levikuga kakuks maailmas. Ta on kindlasti ka kakuline, keda maailmas kõige rohkem pildistatakse. Eks uuresti ka seetõttu, et ta lendab päevasel ajal ja seetõttu lihtsam pildistada. Sooräts on kehapikkusega 35-40 cm ning tiibade siruulatus on ca 1 meeter. Looduses on nad elanud üle 12 aasta vanaks. Nad on muidek sühed vähesed kaklulised, kes teevad pesa maha ning seetõttu ohustavad nende pesasid ka näiteks rebased ja šaakalid ning teised maas pesadest mune näpsavad kurikaelad.
Muide nende ränded on muljetavaldavalt pikad ulatudes isegi kuni 2000 km kanti.

Paneks siia lõppu siis kõrvuti võrdluseks fotod soorätsust (vasakul) ja kõrvukrätsust paremal. Eks valgus veidi mängib, aga muidu erisused tulevad päris hästi välja.