Kui inimene tahab koolitada koera ning otsib selle eesmärgiga infot internetist, siis leiab ta väga palju erinevaid artikleid, videoid ning foorumivestlusi. Kõik need arvamused ja nõuanded ei ole mitte ühe kaaluga. Osade kirjutiste ja ütlemiste taga on suurema kogemusega inimesed, teised on nö. oma esimest koera koolitavate inimeste nägemused. Olenemata, kui suur on nõuandja staaz ning kogemus ja kui hea on konkreetne artikkel, kipub nendel enamusel olema üks puudujääk – nad valdavalt kirjeldavad mingit ühte alalõiku treeningutel. Näiteks, kui koolitaja on kirjutanud artikli teemal aporti hoidmine, millel baseerub ilus ja kiire aport, siis see on nagu suvaline ajahetk pikast treeningtüklist. Üldjuhul see eeldab teatud tüüpi vundamenti ning koera ülesehitust ning samuti jätkub teatud konkreetsete harjutustega. Täiesti ilmne on see, et lugedes seda hoidmise teksti ei saa parimagi tahtmise juures lugeja kujutada ette eelnevat ning seetõttu võib väga super nõuanne osutuda  vähekasulikuks või lausa kasutuks.

Lähtuvalt eelpool kirjeldatust tekkiski mõte üritada tekitada siia üks selline eestikeelne treeningute jada ning ajatelg, kus hakatakse liikuma algusest ning samm- sammult läbitakse erinevad etapid kuni lõpptulemuseni välja.  Loodetavasti aitavad need tekstid ja videod inimestel paremini aru saada treeningute süsteemsusest ja seotusest ning anda uutele harrastajatele koeraspordis motivatsiooni ning kasulikke nõuandeid.  Käesolevas rubriigis hakkame kajastama belgia lambakoer malinoisi, koduse nimega Tüüp, arengut ja ettevalmistust IPO ks ehk teenistuskoerte kolmevõistluseks. Tüüp (päris nimega Daneskjold Hawk) on hetkel 9 nädalane kutsikas, kes saabus oma uude koju ca. nädal tagasi ning kellega on plaanis 3-4 aasta pärast minna võistlema MM tasemele. Kirjeldatavad treeningud ja videod hakkavadki kajastama sellise koera ettevalmistust, kellega eesmärgid suhteliselt kõrged ning eesmärgiks nö. tippsport. Kuigi antud koera treenigud liiguvad päris kõrgete eesmärkide suunas, siis on päris kindel, et siin rubriigis ilmuvatest tekstidest ja videotest saavad kasu ka madalamate eesmärkidega treenijad.

Mina, kes ma neid tekste kirjutan ja oma kogemust jagan, olen Aivo Oblikas.  Mul on eelnevalt olnud 2 dobermanni. Vanemaga jäi tase Eesti MV ste tasandile, nooremaga võistlesin ka MM del ning saavutasin dobermannide IPO MM võistlusel Saksamaal 2009 aastal 10 koha. Olen koerte koolitusega tegelenud ca. 20 aastat ning lisaks oma koertele koolitanud erinevate tulemusteni sadakond koera treenides neid nii jäljel, kuulekuses kui ka kaitses.   Nende hulgas on ka MM del käinud koeri. Tegelen koerte koolitamisega klubi Sportkoer juures www.sportkoer.ee   See, mida ma siin kirjutan ja videotega kajastan ei ole kindlasti absoluutne tõde, vaid nö. üks tee nullist kuni võistlusspordini. Kindlasti leidub lugejate hulgas neid inimesi, kes teevad teisiti ning on ka igati kenasid tulemusi saavutanud. Kahjuks on aga nii, et kui rääkida treenimisest nullist kuni lõpuni, siis see peab olema süsteemne töö. See on teatud mõttes nagu maja ehitamine ehk teed vundmendi, laod seined koos ukse- ja aknaavadega ja siis klopsid katuse peale. Alustades 2 kordse maja ehitamist teed algusest kuni lõpuni 2 kordset maja. Seega saan ma kajastada ja kirjeldada ja videotega illustreerida ka vaid seda ühte teed, mitte aga rääkida erinevatest alternatiivsetest teedest. Nii palju siis taustast.

ALGUS

Tippspordile suunduva kutsika elu ei erine olulisel määral tavalise kutsika elust. Pisike koerahakatis peab saama kohaneda, kasvada, enesekindlust koguda ja maailma avastada. Samas aga on siiski erinevus väga suur. Vahe tulebki sisse detailides ehk näiteks milliseid mänge ning mis ülesehitusega mängida, kuidas koera sööta, kuidas teda aktiivsena hoida jne. Piltlikult võib öelda, et pole vist olemas koeraomanikku, kes oma koeraga kutsikaeas mänginud ei oleks. Tippsporti suunduva koeraga mängitakse täpselt samuti, aga lihtsalt sellel mängul on konkreetsed reeglid, mis mõnevõrra erinevad lihtsalt mängust. Kutsikas tunnetab ühte või teist mängu väga sarnasena ning naudib omanikuga tegutsemist. Lähtuvalt mängu iseärsustest aga erineb kutsika arengusuund.

Kui kutsikas saabub uude koju, siis on esialgu talle kõik võõras ja see tekitab üksjagu ebakindlust ning koer vajab aega kohanemiseks. Tüüp saabus koju neljapäeval, 30-ndal mail. Ning nö. esimesi mänge kaltsu, palli ja toiduga sai hakatud tegema reede –laupäev. See õige aeg on koerast väga hästi näha. Kutsikad on oma iseloomult väga erinevad. Tegelikult on alles siis võimalik koeraga alustada, kui ta tõesti on kohanenud ning ei karda enam, on meelsasti omanikuga kontaktis ning talle meeldib, kui koerajuht teda sillitab või patsutab. Kutsikas peab igal juhul seda mängu nautima ning tundma ennast selles hästi.

Enne mängudega alustamist on selline periood, kus kutsikale peab andma aja ja võimaluse uute tingimustega kohanemiseks. Ei tohi olla paeletükkiv, peab teda julgustama ning aitama ning läbi selle näitama , et “uus maailm” on turvaline ja mõnus. Tüüp on üsna enesekindel kutsikas ning tal läks kohanemiseks kõigest päev ning ilmselgelt oli näha, et mingeid probleeme enam ei ole.

Kaltsuga mängima hakates tuleb alguses jälgida, et see rätt oleks paraja suurusega ning et koer oleks võimeline seda püüdma. Kui rätt on liiga suur, siis esiteks on ta liiga lihtsalt püütav ja haaratav ning seetõttu ei arenda kutsikat piisavalt ning teisalt võib suur riidetükk koera ka ehmatada oma liikumisega.

Lisan siia video sellise suurema rätiga mängust ja siit ongi hästi näha, kuivõrd see tõesti on kohmakas ning kutsikale liiga lihtsalt tabatav ja samas ka veidi ebamääraselt liikuv ja ehmatav.

Õige suurusega kalts võiks olla selline , nagu on järgnevas videos . See riidetükk peab olema pehme ja kutsika suus mõnus. Hästi sobib tükike vanast T särgist näiteks.  Arusaadavalt ei oska 8 – 9 nädalane kutsikas veel kaltsu nii hästi püüda ning on liikumises veidi kohmakas, haarab veidi ebamääraselt ning üldsegi ei ole kogu tegevuses märgata tugevat koordinatsiooni ja jõudu. Seetõttu tuleks kaltsu liigutada mitte väga kiiresti, kuid samas siiski provotseerides koera pingutama ning tõsiselt püüdmisse suhtuma. Ideaalis peaks koer kaltsu püüdma ning suurima tahtmise juures kätte saama. Kaltsu ei tohi kutsikale nö. serveerida. Kui koer saab selle kätte, siis teinekord tuleb talle anda koheselt võit, teinekord lasta veidi sikutada ja võidelda ning seepeale premeerida alles võiduga ning vahest teha ka rahustamist, kus koer hoiab kaltsu rahulikult ja omanik silitab. Selle mängu suurim eesmärk on õpetada koera kaltsu sihipäraselt püüdma, selle nimel pingutama, haarama tugevalt ja võimalikult täishaardega ning võitlema ja rahunema. Kindlasti tuleb kutsika haaret ka paranadada ehk õpetada teda haaret paranadama täis suu peale ning siis nautima selle tagajärjel saabuvat võitu. Ehk lahtiseletatult – koer haarab poolikult, provotseeritakse parandama haaret, koer parandab, tõmmatakse kalts pingule, lastakse koeral sikutada ja antakse võit. Nende alguse osa kaltsumängude juures on oluline, et koer areneks aina kiiremaks, jahiks aina sihipärasemalt ning haaraks tugevamalt  ja võistleks rohkem. See kõik loob alused edaspidiseks mänguks, kus tuleb juba uusi reegleid juurde (nagu näiteks lahti käsk). Seda kõike on näha ka videost.

Veel üks video, mida tahaks siin esimeses, pikemas artiklis näidata on koera motiveerimine söögiga, millest järk-haaval kujuneb välja kutsika toiduga koolitamine. Kui kutsikat hakata treenima toiduga, siis on äärmiselt oluline, et ta oleks näljane ja innustunud. Seda käitumismalli on väga lihtne tekitada toites kutsikat osadel söögikordadel käest. Ehk näiteks joosta eest ära ja kui kutsikas innustub ja järgi jookseb, siis kiita ja toitu anda ning samuti lasta noolida toitu keha kõrval olevast kätest tehtud “kausist”. Harjutuse ülesehitus on selline, et kutsikale on soovitav toitu mitte anda, vaid koer võiks toitu nö. püüda. Selle harjutusega luuakse hea põhi toiduga kuulekusteks, kuivõrd koer õpib toitu püüdma ning tegema seda innukalt ja näljasena. Kuivõrd kogu see tegevus on rõõmus ja sellega kaasneb palju jagatud rõõmu, siis ilmselgelt koer naudib seda. Tüübiga sai alustatud sellise toitmisega pühapäev – esmaspäev  ehk siis  nö. 3-4 ndal päeval. Koer ei saa mitte kõike toitu ja alati selliselt, vaid nö. osad toidukorrad või toidukorra algused. See loob kuulekusele väga hea põhja. Oluline on jälgida, et koer tõesti innustuks ja et talle see meeldiks.

Tänane jutt tuli päris pikk tänu sissejuhatusele. Järgnevad on kindlasti natuke lühemad. Järgmises kirjutises saab räägitud palliga mängimisest ning toiduga kuulekuse tegemise alustest. Samuti ootab järge juba ka jäljevideo. Tüüp on praeguseks hetkeks käinud jälejl juba 3 trenni ning neist teine on ka videol ning seda tahakski presenteerida.