Eksamieelseteks päevadeks oli saavutatud selline seis, et jäljes oli olemas teatav stabiilsus koostöös Mariga, kuid olenevalt meeleolu hüpetest võis ette tulla ka rabistamist ja mitte niivõrd sujuvat tööd, kui näha oleks tahtnud. Kuulekuses tekkis mõnevõrra probleeme aportitega  kuna koer otsustas ühest hetkest hakata minema aportile iseseisvalt järgi ning jätkuvalt oli probleeme asjaoluga, et tingituna vähesest koostööst kippus koer kõrvalkäigus olema mõnevõrra närviline ning sellest lähtuvalt mitte nii korrektne. Kaitses  nägi tervik vast isegi hetkel kõige parem välja. Ainukesena tegi muret pikamaahüpe, millega haakus täiesti reaalne oht, et koer jookseb minust pikal maal lihtsalt läbi. Arvestades 36 kiloga ning üsna pöörase kiirusega, mida Tüüp näitab koguneb pikamaahüppe hetkeks üsnagi korralik inerts ja mass. Kui nüüd koer ei hüppa korrralikult  ja sööstab üksjagu jalgadesse, siis on väga keeruline sellest kokkupõrkest emmal kummal tervena pääseda. Selline oli laias laastus seis ning olime täiesti valmis üllatusteks. Seda tunnet küll ei tekkinud hetkekski, et koer mingil põhjusel eksamit ära ei peaks andma.

Nüüd siis lähemalt eksamil toimunust. Jälg. Jäljel, nagu oli arvatagi, tõmbas koer lähtuvalt oludest ennast veidi tavapärasest rohkem käima. See käimatõmbamine kombineerituna Mari, kui koerajuhiga oli selles mõttes mõnevõrra segav. Tüüp on üsna jõuline koer ning ta kehtestab ennast üsna meelsasti. Ta ei taha otseselt domineerida, kuid pigem laseb oma jõul välja paista. Kui ta jäljel rihmas liiga tugevalt tõmbab ja sellest lähtuvalt on koerajuhil näiteks raskusi tasakaalustatud juhtimisega, siis see lisab veel instinkti ja energiat koerale juurde ning koer hakkab lähtuvalt sellest veel rohkem kehtestama jõudu.  Jäljel läkski selliselt, et kohe stardis tõmbas Tüüp Mari mõnevõrra tasakaalust välja ning see lisas talle koheselt ka indu juurde. Tõsi, lähtuvalt eelnevatest treeningutest toimus üsna hea tasandumine ning koer läbis esimese sirge väga kenasti. Tegelikult peab tunnistama, et ka teine ja kolmas sirge olid arvestades meeleoluga väga head. Ainult nurkades oli näha, et peale pööramist kogus koer veidi kiirust, mis oli otseselt suurema energia nö. peegeldus. Suurem probleem oli aga esimese esemega. Koer lähenes sellele veidi suure kiirusega ning jõudis esemest enne üle minna, kui mõte suutis reageerida. Nüüd jäi ese tema ja koerajuhi vahele, mis lisas mõnevõrra konflikti, kuivõrd  ühest küljest sai koer aru, et ese on aga vales suunas.  Sellest oli tingitud üsna pikka mõttepaus ja lõpuks täiesti viltu lamamine. Arvestdes asjaoluga, et eseme väärtus on 11 punkti ning sellise käitumisega läks neist suurem osa minema , oli see päris kallis viga. Teine ese tuli korrektselt ning kokku 87 punkti. Arvestades koera iseloomuga ning Mari ja Tüübi üsna lühikese koostööga jäin mina igatahes väga rahule. Jäljel töötamise pilt oli üksjagu parem, kui oleks võinud olla. Jäljevideo

Kuulekus. Tuli välja üle ootuste hästi.  Ainukese suurema probleemina käis koer kõrvalasendis mõnevõrra viltu, kuid enamuses osas skeemist ei takistanud ta Mari liikumist oma viltuse asendiga. See oli minu silmis suur pluss, sest näitas, et koostöös oli tekkinud siiski selline tasakaal, et koer suutis oma kohta siiski mingil määral kontrollida, mitte lähtuvalt vilusest käigust tõsta energiat ja hakata rohkem jalga käima. Teised elemendid tulid ka välja kenasti. Üle tõkke hüppel oli koer mõnevõrra tagasi hüpates lohakas ning  soovis kasvõi hetkeks ennast linnuna tunda. Lähtuvalt sellest tuli tõkkepuude ning diagonaali maandumisest üsna viltune eesasend. Soov ennast linnuna tunda jätkus ka A tõkkel, millest koer tagasihüppel soovis lihtsalt üle hüpata (ronimise asemel). Väga palju just puudu ei jäänud, aga videlot on hästi näha, kuidas ta rinnaga A tõkke kõikuma hüppab. Kokkuvõtteks ütlekski, et kuulekus tuli välja tip-top ning 93 punktiga võib kindlasti rahule jääda. Kuulekuse video

Kaitse sujus ka kenasti. Tehnilise poole pealt oli vaid tegeleikult üks viga – ühel lahtilaskmisel (kordusrünnaku järgne) oli koer veidi aeglane Muidu sujus kogu tehniline osa väga hästi. Natuke aegalne lahtilaskmin eon selles osas ka täiesti mõistetav,  et oleme teinud palju tööd sellega, et koer peale varrukamehe seiskumist edasi võitleks ega jääks jahukotina seiva varrukamehe külge rippuma. Videolt on hästi näha koera raputamised peale varrukamehe seiskumist.  Samas on tal üleminekufaas täiesti puhas ning haare rahulik (välja arvatud kordusrünnak). Ka pikk maa tuli üsn atalutavalt välja. Koer küll ei hüpanud ning tuli üksjagu jalgadesse, kuid mitten ii hullult, et see oleks tema või minu tervise ohtu seadnud. Kindlasti on pikamaahüppega veel palju tööd vaja teha, et see selliseks saada, nagu peaks olema.  Kõige rohkem läks punkte valvamiste arvelt, mis täiesti arusaadavalt ei saa minu  suhtes olla nii agressiivsed ja pealetükkivad, kui see oleks võõra varrukamehega. Kaitsepunktid 90. Kaitsevideo

Kokku seega 87 + 93 + 90 = 270 punkti ning hinne väga hea.