Tüüp sai just 5 kuuseks. Vahepealsel ajal olen kirjutanud päris palju jäljest ja näidanud ridamisi jäljevideoid ning kindlasti on lugejatel hea ülevaade jäljetreeningute ning koera oskuste arengust. Nüüd siis ka muust osast, mis vahepeal toimunud on.

Sotsialiseerimine. Leian, et võistluskoera väga oluline osa on tema hea sotsiaalsus ning tasakaal ümbritsevaga. Ta peaks hästi läbi saama teiste koertega ja inimestega ning  mitte laskma ennast segada ümbritsevast. Pean tunnistama, et selles  osas peaks tegema rohkem tööd, kui aega jätkub. Mitte, et koeraga mingit probleemi oleks, aga lihtsalt selle osa maht on võrreldes muuga natuke väike. Eks see on lõivu maksmine teiste koerte treenimise eest. Samas on aga saanud ka üksjagu teha. Teiste koerte osas olen üritanud kasutada iga võimalust, kui on olemas sõbralik koer, kellega kutsikas saab pingevabalt suhelda. Iga uue koeraga suhtlema minnes on Tüüp veidi  eelarvamusega ning näha on, et ta ei sukeldu uude “sõprusse” kohe ülepea sisse. Et sellest ei kujuneks hilisemas faasis agressiivsust ongi vaja sellega tegeleda. Olen käinud temaga jalutamas kesklinnas ning jätkuvalt ka Kakumäel mööda teid, kus on ratturid, rulluisutajad ja lapsed jooksmas. Ilmselgelt ei ole sellise taustaga probleeme ning koer ei käitu kuidagi ebakindlalt või agressiivselt. Samas leian, et see on töö, mida peab stabiilselt jätkama. Puhtalt sotsialiseerimise mõttes sai ta kaasa võetud ka augustikuisele suurele näitusele, et ta harjuks suurema hulga koerte ja inimestega. Alguses oli näha mõningast pinget ja stressi, kuid vähehaaval see hajus ning üldiselt jäin ma olukorraga rahule. Nö. oludega kohanemise osas olen teinud kodus mängimist ja palliloopimist selliselt, et seal on segamas kastid, karbid ning erinevad põrandal olevad materjalid. Samuti olen kolistanud pudelite ja muude vahenditega ning asetanud teda mängu sees ratastel liikuvale alusele. See tegevus on päris huvitav, sest ehitades ülesse erinevaid sotsiallselt raskemaid olukrodi on huvitav vaadata, kuidas koer reageerib. Üritan seda ka lähiajal filmida ja siia ülesse panna. Üldiselt olen seisuga rahul.Kuulekus. Kuulekuses olen  juba eelnevast tuttavatele harjutustele lisanud veel  mõningaid osasid. Alustasin koera eest kõrvale tuleku õpetamist ning samuti kõrvalt ette tuleku õpetamist.  Kõrvale tuleku õpetamise alustamisel olin alguses koera suhtes natuke viltu aidates teda sellega ning käsu “kõrval” saades pöörasin veidi kehaga. See meenutas koerale pööret ning ta hakkas üsna kiiresti pöörama ka eesasendis olles. Kõrvalt koera ette võttes aga astun sammu taha aidates teda jällegi ettetulemisel.  Tänasel videol on näha koera kõrvaletulekut ning ka ette tulekut. Arvestades koera vanust ning senist kogemust olen olukorraga rahul. Ilmselgelt ei ole see puhas ning seal on jupi lihvimise ruumi, kuid ei saagi eeldada et 5 kuune kutsikas oleks puhas. Tegemist on ennekõike nö. vundamendi ladumisega. Lisaks olen üritanud õpetada koerale nö. õiget kõrvalasendi asukoha tajumist. Selleks teen kõrvale või ette – taha  astumisi ning koer peab ise õige asendi võtma. Eesmärk on koerale anda selge signaal, et milline asend on premeeriv ning mida temalt ootan. Suur muutus kuulekuse arengus on harjutuste nö. üksteise otsa ühendamine ehk  vaadates tänast videot on näha, kuidas võtan koera eesasendissse, sealt saab käsu kõrval ning hakkan liikuma ja annan käsu lama ning preemia tuleb siis  alles peale seda viimast elementi. Hakates koera selliselt premeerima, et peale igat õnnestumist ei tule preemiat on lihtne sattuda seisu, kus koera motivatsioon hakkab vähenema ning mingid elemendid muutuvad ilmetumaks. Selleks, et särtsu säilitada olen teinud eraldi puhtalt motiveerivaid toiduga juppe, kus toidan koera peost ja teen väga lühikesi koheselt premeeritavaid kõrvalkäike. See on hästi aidanud. Sel korral panen ülesse kogu ühe kuulekuse trenni video. Sealt on algusest puudu mängu mingi 5 sekundit. Muidu on kõik olemas (kaasa arvatud vahepealsed kotist toidu võtmised jne). Soov oligi näidata ühe trenni ülesehitust koos kõigi detailidega ning mitte midagi mitte välja lõigata. Seetõttu on vieol ka mingid lõigud, kus käin puude taga kaamera filmilt väljas.Kui vaatate selle  läbi, siis on hästi näha ka trenni pikkus, mis on 3-4 minutit. See ongi sellise vanusega koera puhul optimaalne. Pikema trenni puhul koer ei jaksa motiveeruda enam vajalikul tasemel. Olen toiduga trenne teinud ka erinevatel trenniplatsidel soovides koerale ehitada positiivset põhja eri paigus sooritamiseks

Kaltsuga mäng. Koera hambad on peaaegu vahetunud ning mängides riidest kaltsuga panin tähele, et koerale ei valmista hambad enam probleeme. Seetõttu vahetasin tagasi nahkkaltsu peale.  Juuresoleval videol on näha kogu üks mängutrenn. Tegin selle vahetult peale toidukuulekust (mis oli eelmisel videol), mistõttu koer oli natuke väsinud taustaga. Samas ei pea seda probleemiks, sest see arendab ka koera vastupidavust. Videolt on hästi näha, kuidas teen lahtilaskmist, kuidas koheselt peale lahti käsku nõuan aktiivsust, kuidas üritan provotseerida koera sikutama ning teen rahunemist.  Eesmärk kaltsuga mängul on saada koer järjest aktiivsemaks, täpsemaks ja tugevamalt haarama. Vaadates koera üldist arengut ja arvestades mängu taustaga alustan koera ettevalmistamist esimeseks varrukatrenniks. Pakuks, et nädala pärast saab toimuma esimene visiit varrukamehe juurde ning kindlasti saab olema ka sellest ülevaade.

Siin siis video mängust.