Jäljekoolitus erineb kuulekuse- ja kaitsekoolituse poolest selles osas üsna oluliselt, et jäljekoolituses on olemas väga palju erinevaid koolkondi ja teid, mis ilusa lõpptulemuseni viivad. Kuulekuses ja kaitses on lähenemisnurki oluliselt vähem. Jäljekoolituse osas võib öelda, et tegelikult on kõik hea, mis koerale arusaadav on ning edasi viib. Tõsi, kui kogemust vähe, siis võib kergesti leida ennast situatsioonist, et näiliselt läks kõik kiiresti edasi, aga tegemist oli tupikteega.  Seega peab jälge koolitades olema ülevaade nö. kogu teest ning oskama hinnata ühe või teise koolitusnipi või- detaili osatähtsust nö. terviklikus pildis ja näha selle tagajärgi nö. 2 – 3 aasta kaugusele.

Minu jäljekoolitussüsteem on välja kasvanud kahele alustalale toetudes – ühest küljest ma üritan jäljel mõelda, nagu koer ning teha jäljekoolituse läbi selle koerale võimalikult konfliktivabaks ning teisalt olles katsetanud oma meetodeid väga suure hulga koerte peal ja näinud nende toimivust ja tugevaid ning nõrki kohti, on see võimaldanud metoodikat kogu aeg korrigeerida ning lihvida. Kutsikakoolituse osas pean ma väga oluliseks, et kutsikas õpiks võimalikult varakult tunnetama kõiki jälje nüansse. Kutsikas kohaneb palju kiiremini ja ilma konfliktideta võrreldes täiskasvanud koeraga. Võtame näiteks ristuvad jäljed. Kui koera on algusest peale treenitud selliselt, et jäljel on ka ristuv jälg, siis see on normaalne osa jäljest ning koer ei saa üldse aru, et midagi saakski teisiti olla. Kui aga ristuv jälg tuleb nagu välk selgest taevast alles peale 2-3 aastat treenimist, siis see on varasema steriilse keskkonnaga võrreldes nagu suur betoonkamakas, mis jälje teele on veeretatud. Kui te olete lugenud minu seniseid kirjutisi Tüübi jäljetreenigutest, siis olete kindlasti märganud, et 3 kuuseks saamise hetkeks oli kutsikas kogenud erineva kõrgusega rohupindu, erinevaid rohualuseid mullapindu ning ka mullapõlde. Ma olin ka  varieerinud ajaga., kuid seda üsna vähesel määral. Seoses asjaoluga, et kokku 8 koera vajavad ettevalmistamist IPO Eesti MV steks on jäänud lihtsalt oma koera treenimiseks aega väheks ning seetõttu pole aega istuda tunde jäljepõllul. Ideaalse võimaluse vanema jälje ajamiseks mängis kätte Sportkoera laager. Kuna seal tegime trenni terve pinu koertega, siis  oli võimalik panna maha Tüübi jälg selliselt, et ta sai ikka kohe mõnuga seista ja ajamist oodata.

Pean jälje vanusega mängimist väga oluliseks koera arengu seisukohast, kuna see annab talle  lisakogemusi ning oluliselt laiema nägemuse jäljest.  Kutsika vanus jälje töötamisel on natuke alla 3 kuud.  See on ta 20 jäljetrenn. Jälje pikkuseks oli 93 sammu ning tühjasid (ilma toiduta) samme oli 44 ehk laias laastus pooled. Pikim tühi osa oli 10 sammu sirgelt enne nurka ja siis nurga järgselt veel 2 sammu ehk kokku 12 sammu. Toodud jäljeskeemil on mustaga need sammud, milledes oli toit ning punasega need, milledes ei olnud. Jälg oli seisnud päikese käes sedavõrd kaua, et sinna asetatud toit oli ära kuivanud  (kasutan kassikonservi hetkel ).

Kui te vaatate videot, siis sealt on hästi näha, kuidas koer saab hästi aru juba vasak – parem ninaga töötamisest ning  see kandub üle ka tühjale osale. Vajadus koera käe abil natuke juhtida on võrreldes varasemaga oluliselt vähenenud. Arvestades üsna pika jäljega peab mainima, et mind tegelikult üllatas positiivselt koera motivatsiooni kestvus. Vaid natuke enne lõppu on näha, et Tüüp hakkab veidi ringi vahtima. Samas on see osa nii vähene, et ma ei näe selles absoluutselt probleemi. Täiesti arusaadavalt on vaja vahele teha ka lühemaid ja rohkema toiduga jälgi, et jällegi koera motivatsiooni laadida. Aga eks oma olemuselt jälje koolitamine peabki olema üks suur varieerimine. Mulle meeldib väga, kuidas kutsikas saab aru nurkade iseloomust lahendades nii tühjad, kui ka toiduga nurgad ühtmoodi enesekindlalt (piltlikult öeldes nagu imedes ennast järgmisele sirgele). Kuigi, olen sellest varem siin kirjutanud võtaksin nurga teema veelkord lühidalt kokkku. Antud videos nähtavad ilusad nurgad põhinevad mitmel erineval koolituslikul detailil.

  1. Kutsikale on algusest peale õpetatud, et tal tasub otsida toitu tallutud alalt ning tallumata osades toitu ilmselgelt ei ole.
  2. Kutsikale on kohandatud algusest peale, et nurk on loomulik osa jäljest.
  3. Esimesel kümnekonnal jäljel tegin nurka kahel sammul seistes nagu väikese ruudu, mis pidurdas veidi koera ning ta pidi sealt nö. Ise väljapääsu leidma. Lastes samas koera rihma veidi lõdvemaks oligi ta sunnitud ise aktiivsust ülesse näitama ja lahendust otsima.  Ühel hetkel kadusid need ruudud nurgast ja kutsikas kasutas omandatud otsimisvõimet juba päris-nurgas

Antud jälje juures väärib ka mainimist asjaolu, et töötades ülesse seda jälge oli meil seltskonnaks sisuliselt kogu laagrijagu rahvast. Kui vaatate videot, siis on hästi näha, et kutsikas ei lasknud ennast kuidagi selelst segada. See on suuresti nö. geneetiline osa (kui enesekindel on koer) aga ka koolituslik (olen igal võimalusel kutsika jälje kõrval inimesi hoidnud.

Toitu asetasin jäljele sellise loogikaga, et kuna tegemist oli iseloomu mõttes koera jaoks oluliselt vanema jäljega, kui ta oli varem teinud, siis algusesse panin pikema toiduga osa. See oli vajalik, et koer nö. töötaks ennast õigesse rütmi ja tunneks toidufooni tagant natuke teise iseloomuga jäljelõhna.  Järgnes lühike ilma toiduta osa, kus koer sai juba ninna puhtalt antud vanusega jälje lõhna ning liikudes mööda seda “ uut lõhna” jõudis ta taas toiduni. See peaks andma kutsikale enesekindlust ka pikemat toiduta osa teha. Selleks, et koera pikemaks tühjaks paremini kohandada tegin järgneva tühja lõigu nurka. Loogika seisnes selles, et kutsikas pidi antud lõhnale toetudes lahendama ülesande.  Järgnes kinnistav toit ja siis juba pikk tühi jupp.  Peale pikemat tühja tulid vaheldumisi lühemad tühjad ja toiduga lõigud, mis koera tööd tasandasid. Nurkades lasin jällegi koeral rihmast veidi lõdvemaks.