Kutsikaga toimuval räti või kaltsuga mängul on rida erinevaid ning samas  olulisi eesmärke. Ilmselgelt on kaltsuga toimuv sikutusmäng kõige vahetum võimalus kutsika ja omaniku vahel suhtlemiseks. Tänu sellele ta loob tugevamaid seoseid koera ja omaniku vahel ning aitab ülesse ehitada omavahelist suhet. Kui visata palli, siis lendav objekt kindlasti käivitab koeras saagiinstinkti ning kutsikas sööstab pallile järgi, kuid sellega ju tegelikult koerajuhi osa sisuliselt lõppeb. Koer ju jookseb iseseisvalt lendava palli järgi, millega ta siis iseseisvalt tegutseb.  Just suhte loomise tagamõttega soovitaks küll kõigile kutsikaomanikele nii palju, kui võimalik oma koeraga kodus kaltsu (sikutus) mänge mängida. Sportkoeral on aga kaltsumängudel palju sügavam mõte. Nende käigus peab kutsikas omandama oskuse

-kiirelt püüda ja üritada tabada liikuvat objekti,

– haarata koheselt tugevalt (mitte alguses kuidagi ja siis tugevdada haaret), sest hilisemates sooritustes on kiire ja tugev haaramine väga oluline.

– võidelda ja hakata vastu

– rahuneda

– lasta koheselt lahti käsu saamisel

Kui mõelda nende ülaltoodud esmärkide peale , siis on ülioluline, et kalts, millega mängitakse oleks koerale ühest küljest haaratav, aga samas ei oleks liiga lihtsalt tabatav. Alguses peab see kalts kindlasti olema pehmest kangast ning vastavalt kutsika arengutasemele mõnusalt ja mugavalt haaratav. Sellest kõigest oli juba elmises mänguloos juttu.

Kuskil 10-11 nädala juures hakkasin tähele panema, et Tüübi haarded ja manööverdamisvõime oli nii palju paranenud, et aeg oli vahetada välja mängimisvahend. Kui varem mängisin segajate elimineerimiseks peaasjalikult toas, siis nüüd viisin mängu õue. Toas on põrand libe ja seetõttu on kutsikal ebamugav suuremat kirust arendada. See segav ebamugavus aga koolitab ju siis koera aeglaseks ja mitte nii enesekindlaks. Seega tuleb koerale luua ennekõike võimalused maksimaalseks soorituseks. Samas võimaldas mängu õue viia ka asjaolu, et kutsika areng oli jõudnud sinnani, et ta ei lasknud ennast enam nii palju segada ümbritsevast.

Siia loole lisatud video ei ole Tüübi esimene mängimine uue vahendiga, vaid ta on seda juba paar nädalat teinud. Uueks vahendiks on väike pehmest nahast kalts. See on oma mõõtmetelt üsna sama suur, nagu eelnev ridetükk. See ei tohiks jällegi olla suur ning seda samadel põhjustel, mida kirjeldasin eelmises mänguloos.Nahk võiks olla pehme, et kutsikal oleks seda mugav haarata. Naha erinevus riidest seisneb ennekõike selles, et seda peab tugevamalt haarama, kuna see on libedam ning nahk liigub õhus kompaktsemalt kui riie, mistõttu peab haaramiseks täpsemalt sihtima. Kaltsu väljavahetamise tingiski asjaolu, et riie jäi kutsikale juba liiga lihtsaks ning ta ei pidanud piisaval pingutama haaramistes ja hoidmistes ega ka sikutamistes, sest võit oli liiga kerge tulema. Selleks, et koer areneks, tuleb aga tõsta latti, et kutsikal oleks võimalik kogeda nö. uut taset.

Kui te vaatate videot, siis siit on näha, kuidas ma mängin nahast kaltsuga selliselt, et kutsikas peab kogu aeg maksimaalselt pingutama, aga samas tal on võimalus haaramiseks. Enne haaramist peab kalts olema kogu aeg liikumises ning seda ei tohi koera nina ees seisata. Kui kalts seisma jätta, siis õpetate koerale, et aja taga, kui viitsid ja kui ei viitsi, siis saad selle niisama kätte. Selliselt koolitades õpetate koera laisaks ning mängu tegelik eesmärk ja mõte läheb täiesti kaotsi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kuidas peale kaltsu  haaramist järgneb kohe pingutust nõudev sikutus ehk kutsikale ei järgne mitte haaramise järgselt kohe võitu, vaid ta peab kohe keskenduma tugevale hoidmisele ja võitlusele. Pöörake tähelepanu ka sellele, kuidas ma üritan vaikselt sikutades provotseerida kutsikas sikutamist. Osad koerad on sikutamise osas veidi laisad, sest nad on omades kaltsu ni enesekindlad et ei näe mõtet sikutamise. Se on probleem, milleg atuleb tegeleda, kuna koera sikutamine on nö. tulevikku silmas pidades äärmiselt oluline.

Nüüd, kus Tüüp suudab hästi püüda ja haarab tugevalt on võimalik hakata kasutama ka käsku „ anna“. Seni, kuni haaramne ja mäng pole piisavalt intensivne, tuleks seda käsku vältida, sest see pidurdab mõnevõrra mängu. „Anna“tuleks õpetada selgeks selliselt, et see oleks üheosaline ja kiire.  Selles vanuses koerale õpetatakse selliselt selgeks lahtilaskmise alged ja luakse nö. esimene pilt valgele lehele. Sellel baseeruvad hilisemad varrukast lahtilaskmised kaitseosas, ag aka aporti loovutamised. Seetõttu on hästi oluline, et see oleks tehtud õigesti. Lahtilaskmine ei tohi kutsikas esile kutsuda stressi, sovi võidelda ega ka passivsust. Lahtilaskmisel on sovitav käed seliselt fikseerida, et kutsikal polegi enam võimalik võidelda ning lahtilaskmine on lihtne tulema. Käed peavad aga olema väga konkreetselt paigal. Kui kutsikas käsu peal elahti ei lase, võib ka kasutada negaiivset mõjutust, kuid soovitav oleks see saavutada pigem läbi autoriteedi ja käte fikseerimise. Kohe peale lahtilaskmist peab järgnema jällegi kiire mäng ja aktivsus, et koeras tekiks seos, et lahtilaskmine toodab aktiivsust. Pöörake videos tähelepanu ka rahunemisele.