Seda me oleme kõik kuulnud juba lapsepõlvest saati, et paik kust algab vikerkaar, sinna on rahapada maetud. Tuleb lihtsalt õigel ajal ja õige nurga alt läheneda ja leiabki suure katla kullaga. Kuidas aga saab taevasse kuupallike? Kuskilt ju tõstetakse tema… Jätka lugemist →
Ma käin Saaremaal pildistamas punahirvi kahel ajal – septembris, oktoobris nende nö. jooksuajal ning siis taas kevadel märtsis. Oma iseloomult on need ajad täiesti erinevad. Sügisene jooksuaeg on periood, kus võib kohata üksinda ringi jalutavaid pulle või siis näha pulle… Jätka lugemist →
Kindlasti on paljud vaadanud õhtul tõusvat ja hommikul loojuvat täiskuud ja mõelnud, et kuidas ta punakaks värvub ja kuidas ta nii suur on. Punase värvusega on kusjuures lihtne. Nimelt jääb kuu vastassuunas loojuva päikese tõttu maa varju taha . Kuult… Jätka lugemist →
Talv tuli ja raputas Kuressaares lossi puudersuhkruga üle ning tõmbas vallikraavile pitsilised külmumisjäljed.Kuressaare loos muutus muinasjutuliseks Lumekuninganna kindluseks.
Konnakotkaid on Eestis kahte liiki: väike – konnakotkad ja suur – konnakotkad. Kui suur-konnakotkad on meie kõige ohustatum kotkaliik, keda Eestis vaid üksikuid võib kohata, siis väike-konnakotkas on meie kõige rohkearvulisem kotkas. Kaitse all on nad aga mõlemad. Kuigi ühe… Jätka lugemist →
Kuuvarjutus ei ole väga ebatavaline nähtus. Täisvarjutus, kus täiskuu ajal kogu kuu varju läheb on üksjagu ebatavalisem. Osad kuud aastas on nö. superkuud, kus kuu on natuke suurem tänu sellele, et paikneb maale lähemal. Kuuvarjutsutega on aga see probleem, et… Jätka lugemist →
Ma ei ole veel kohanud ühtegi inimest, kes ütleks, et tahab osta endale midagi ja otsib halvimat, mida pakutakse. Kõik tahavad ikka osta endale parimat. Selleks loetakse internetis olevaid pikki ülevaateid ja võrdlusi ning üritatakse selle põhjal endale kujundada aruaama,… Jätka lugemist →
Ulmefilmides on tavaliselt nii, et peategelane kõnnib tühermaal. Kõik on kottpime ja ainuke valgus tuleb justkui tähistaevast. Osad tähed justkui vilguvad, teised “põlevad” pidevalt. Peategelane astub mööda kuivanud rohtu ning ainuke heli, mis kostub on kuivanud rohukõrte murdumine. Kogu ümbruskond… Jätka lugemist →
Ma tavaliselt pildistan virmalisi 14 mm objektiiviga. See on päris lai ning aitab mahutada võimsat vaatemängu päris suurelt. Tollel õhtul oli aga kaar sedavõrd lai, et tegin virmalistest panoraami, kus kolm pilti sai kokku pandud. Foto on tehtud Türisalu rannas…. Jätka lugemist →
Suvelõpu öine äike.Nii võib seda äikest ja õhtutnimetada küll. Foto on tehtud pühapäeva 28. augusti õhtul, kui Eestis poosetanud kuum ilm pidi taanduma põhjast tuleva külma õhumassi ees. Külm tuli põhjast ja puhus täiel jõul siia pesa teinud kuuma eest… Jätka lugemist →
Kakerdaja raba on üks Eesti kaunimatest rabadest, kus mööda vonlevat laudteed saab laugaste vahelt läbi jalutada ning imelisi vaateid nautida. Rabadel on igal aastaajal täiesti oma ilme. Kui minna aga rappa keset pilkast pimedust on võimalik osa saada täiesti uuest… Jätka lugemist →
Maakotkas on kaljukotka teine nimi. Kuivõrd Eestis puuduvad kaljud, siis nimi kaljukotkas tuleb pigem maadest, kus ta tõesti elutseb kõrgel kaljuservadel. Meie põhjanaabrid soomlased nimetavad teda maakotkaks ja tegelikult sobib ta eestipäraseks nimetuseks ka maakotkas väga hästi. Erineb ta ju… Jätka lugemist →
Minu jaoks on virmalised üksjagu sellised pimeda aja ehk siis pigem külma talve, rõske sügise või vaikselt emotsioone näitava kevade teema. Nüüd aga on läinud nii, et augusti lõpp tõi meile korraga kaugelt lõunast soojalaine ja põhjast värvidemängu ehk suvised… Jätka lugemist →
Kalakotkas on üks tõeliselt äge lind. Ta saagiks on pea 100% kalad. Selleks, et kala kätte saada liugleb ta veekogu kohal kergeid kaari teha ning märgates vees ujumas kala, tuleb sööst. Kalakotkas kukub ülevalt kõrgelt vette nagu nool, küünised ette… Jätka lugemist →
Helkivad ööpilved on meie suvine privileeg. Helkivad ööpilved on väga kõrgel atmosfääri piiril olevad “pilved”, mis suvisel ajal tekivad põhjapoolsetele laiuskraadidele ja talvisel ajal taas lõunapoolsetele. Mida kaugemal epoolusest minna, seda vähem neid näha on, sest päike jääb liiast horisondi… Jätka lugemist →
Picture saved with settings embedded. Orioni udukogu on hästi põnev osa meie Linnutee galaktikast. See asub meist ca 1350 valgusaasta kaugusel Orioni tähtkujus. Ta laius on ca 24 valgusaastat.Kõik see värv ja kujundid, mida antud fotol näete on tingitud gaasist… Jätka lugemist →
Paljude jaoks on Eesti juures ilus suvine õitsev aas, teiste jaoks sügisesed värvilised alleed, kolmandatele meeldib krõbeda pakasega talvehommik, kus puud on pakasehärmatisega kaetud.Siin pildil on lihtsalt üks suvine öine õitsev ristikupõld. Tegelikult ju midagi väga tavalist. Kuid näiliselt ka… Jätka lugemist →
Udu saabub alati justkui metsa tagant või lohu seest. Alguses pole kuskil udu ja siis hakkab ta hiilima üle põllu. Jääb tunne, et ta on nagu kinosaali ukse taga tropis oodanud külastajad, kes saali ukse avanedes saali valguvad. Udu saabub… Jätka lugemist →
Mulle Saha kabel oma täiesti tuntava sajanditevanuse hingusega väga meeldib. Seetõttu võtsingi suuna sinnapoole, kui mu rabas tehtud Linnutee foto all vastav kommentaar kirjutati.Mõte sellest, at saaks pildile nii palju näinud ja nii pikalt läbi ajaloo reisinud kabeli, mille ehitusaasta… Jätka lugemist →
Jägala juga on paik, kus inimesed kipuvad käima talvel jääpurikid imetlemas või kevadel suurvett nautimas. Need on ajad, mil rahvast on Jägalal ikka massides. Kui aga minna Jägala joale hoopis pimeneval sügisõhtul on seal võimalik nautida hoopis muud meeleolu. Olen… Jätka lugemist →
Virmalised kipub ikka selline põhjamaine teema olema. Põhja Soome või Norraga käivad talv ja virmalised ju nagu sukk ja saabas. Tegelikult näeb ka Eestimaal virmalisi. Kui päikesel toimub mõni natuke tugevam purse, siis tekib ka meil põhjakaarde kerge rohekas kaar…. Jätka lugemist →
Musträhn ehk nõgikikas on Eesti suurim rähniline, kelle kriiskavad hüüded kajavad üle metsa kaugele. Ta nokk on nagu peitel ning vaadata kuidas ta sellega puu sisse auke lööb on muljetavaldav.
Kas seiklus pole mitte selline, kus on värve ja elamusi, põnevust ja särtsu. Käisin mõned ajad tagasi ühe pisipõnniga sellisel seiklusel, millest põnnil kindlasti vanemast peast meenutamist on
2021 aasta sügisel toimus Tallinnas Samsungi poolt korraldatud droonishow, kus valgutsitega varustatud sajad droonid taevass ekujundeid moodustasid. Siin siis üks minu poolt tehtud pilt antud etenduselt. Iga see punane täpp on üks droon.
Suvi on lähenemas ja meile Eestile omased kullid ja kotkad on varsti kõik taas kohal ja põldude metsade kohal lendamas. Kotkastest on meil paigalinnud meri- ja kaljukotkad. Talveks lahkuvad konnakotkad ja kalakotkad. Mõlemad saabuvad taas soojemate ilmadega tagasi. Kullidest on… Jätka lugemist →
Kas pole põnev mõelda, et seesama vana paekivist tuletorn on seal juba mitu sajandit poolsaare serval virmalisi vaadanud. Kindlasti on seal tal seltsis olnud seda tegemas teinekord majakavaht, mõnikord kaugelt sadamast üles pangale jalutanud meremehed või siis käest kinni hoidvad… Jätka lugemist →
See on üks selliseid fotosid,mis mul jällegi on pikalt juba hinges pöörelnud ja olen ära tahtnud teha. Sellise foto nö. teostamiseks peab langema kokku palju asju ehk siis peab olema ilma kuuta pime aeg, Linnutee peab olema õiges paigas, ei… Jätka lugemist →
Laiuse ordulinnuse kohta muide arvatakse, et selle ehitamist alustati juba 14 sajandil. Üldse on selle linnuse ajalugu hästi põnev, kuivõrd lisaks ordule on selle endale vallutanud venelased, seejärel poolakad ja leedukad, edasi juba rootslased ja siis taas ringiga venelased. Omamoodi… Jätka lugemist →
Lõopistrik on tõeline taevas kihutaja. Oma mõõtudelt on ta üsnagi tuuletallaja mõõtu, kuid erinevalt tallajast kimab ta mööda taevalaotust ega mõtlegi tallata. Mulle meeldib jälgida seda, kuidas ta õhus lendavaid kiile jahib. Mõelge ise, kui kiire on kiil, kes lendab… Jätka lugemist →
Tuuletallajaid elab Eestis umbes sama palju kui väike-konnakotkaid. Ometi jääb ta üksjagu tihedamalt silma. Põhjuseks asjaolu, et nad “tallavad tuult” ehk hõljuvad põldude kohal otsides pilguga alt põllult närilisi. Antud fotol on tuuletallaja küll leidnud söögiks ritsika, kuid oluliselt suuremat… Jätka lugemist →
Maakotkast ehk kaljukotkast vaata kindlasti ka seda pilti ja loe juurde lingilt https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/kaljukotkas-2/
Üks mu tuttavatest kutsus mind tegema endast ja oma hobusest amtelikumat pilti. Ma arvasin, et lisaks sellele nö. “igavale” pildile võiks ka midagi ägedat teha. Hästi lahe oli see, et Tiina tuli kohe mu ideedega kaasa ning seoses sellega sai… Jätka lugemist →
Maakotkast ehk kaljukotkast vaata kindlasti ka seda pilti ja loe juurde lingilt https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/kaljukotkas-2/
Sooje suveõhtuid ja – öid on muidugi nii mõnus meenutada. Eriti selliseid nagu see siin, kus helkivad ööpilved taevas mänglesid.
Maakotkast ehk kaljukotkast vaata kindlasti ka seda pilti ja loe juurde lingilt https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/kaljukotkas-2/
© 2025 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
