Tuuletallajaid elab Eestis umbes sama palju kui väike-konnakotkaid. Ometi jääb ta üksjagu tihedamalt silma. Põhjuseks asjaolu, et nad “tallavad tuult” ehk hõljuvad põldude kohal otsides pilguga alt põllult närilisi. Antud fotol on tuuletallaja küll leidnud söögiks ritsika, kuid oluliselt suuremat rõõmu tunneb ta näriliste üle. Ta võib samal kohal puulatvade kõrgusel tiibu üles alla lehvitades hõljuda päris pikalt, seejärel saaki nähes jupi allapoole laskuda, seal veel veidi hõljuda ning siis noolena rohu sisse söösta. Üsna tihti toob selline noolena sööstmine ka tulemusi. Olen tuuletallajaid (ka koos saagiga) pildistanud nii Euroopas kui ka Ameerikas ning lahe on see, et nad on nagu sarnased, kuid siiski mõnevõrra erinevad. Euroopas elav lind on inglise keelse nimega common kestrel ning Ameerikamaal elav sugulane American kestrel