Nagu juba eelmistes lugudes olen kirjutanud, tegelen jäljetrennide alt vabanenud ajal nüüd veel rohkem kuulekusega. Kuulekuses on ridamisi väikseid detaile, mis vajavad lihvimist ja kohendamist, aga on ka nö. baasasjad, mis on vaja hinges hoida ning õiges suunas tööle panna. Nagu ma ka mõnes varasemas loos olen kirjutanud, pean ma sportkoerte koolituse juures äärmiselt oluliseks koerapoolset aktiivsust. See on minuarust nö. kõige alus. Läbi palli või nutsuga motiveerimise on võimalik koerale saada silmadesse sära ning ta teeb elemente kiirelt ning aktiivselt, kuid ajapikku jääb ta sellest sõltuvusse ning kui omanik enam palli või nutsu enne sooritust koerale ei näita, siis tuhmub ka sära. Sarnaselt on võimalik saada koera läbi sunni ja negatiivse mõjutuse tegema väga kiireid ning täpseid sooritusi, kuid negatiivne värving elementide juures tekitab stressi ning selliselt koolitatud koer ei kanna kaugele. Nii on võimalik ülesse ehitada nö. paari võistlushooaja koer, aga mitte pika eduka võistluskarjääriga koera. Mina tahan, et koer tulles kuulekuse platsile tahaks ise teha. Et motiveerijaks pole mitte pall või nuts, vaid kogu see aktiivsus ja töösoov tuleb koerast endast. Kui koer tahab omanikule tööd teha ning näitab ülesse aktiivsust, siis sellisele põhjale on võimalik ehitada juba väga palju pikemat soorituste jada.
Nagu ma olen varasemalt kirjutanud, olen ma Tüübile seda põhja ehitanud rahulikult kivi kivi peale ladudes. Kõigepealt kutsikana sai koer kohe autost välja tulles palli. Edasi pidi ta autost välja tulles ise aktiivsust ülesse näitama ning siis sai palli. Sellele järgnes juba pikem aktiivsuse näitamine ning palli nõudmine ja siis tuli preemia. Järgneva sammuna oli vajalik teha juba ka kuulekuse elemente enne palli saamist. Sellise ülesehitusega treeningud õpetavadki koera nö. nõudma ja aktiivsust ülesse näitama, sest kuskil seal sisemuses on tugev veendumus, et kõige selle lõpus ju saabub pall. Sellele aktiivsusele põhinedes on võimalik ülesse ehitada kiirust ning täpsust ning mida suuremaks läheb nälg palli järgi seda säravamad näevad välja sooritused.
Minu iga kuulekuse trenn algab umbakaudu sellise osaga, nagu on näha videol.
Tegelikult on laias laastus kolm võimalust. Ühes versioonis lasen koeral autost välja tulles nõuda ning kasutades ära sees olevat energiat lähen kohe üle kuulekusele (nagu on näha video esimeses osas). Varem oli probleeme, et koera energia ja plahvatus oli sel hetkel liiga suur ning sellest lähtuvalt pidin ka kiiresti hea soorituse eest ära premeerima, sest vastasel juhul ta tõmbas ennast liiast käima ja hakkas tegema tehnilisi vigasid. Nüüd kus kõrvalkäik on tehniliselt palju täiuslikumaks läinud on seda aktiivsust hea ära kasutada ning sellega võimalikke potensiaalseid vigasid välja meelitada. Ühest küljest on see hea, kui saab õpetada koera tegema kuulekust eri meeleoludes saavutamaks sooritustes küpsust ja stabiilsust. Teisalt meeldib mulle ka see, et läbi selle suure alguse aktiivsuse on sooritused veel paremas energias.
Teine võimalus on see, et võtan koera autost (nagu video teises osas). Koer näitab ülesse aktiivsust ning siis ma panen selle aktiivsuse nö. lukku lamama. Selles olekus tõuseb energia veel ning mis peamine sellise ülesehitusega on võimalik koerale programmeerida võistlustele vajalikku stardi meeleolu. Minnes hiljem võistlema pole vaja muud teha, kui enne starti panna koer lamama ning nö. energiat koguma. Sellises olukorras koer ei väsita ennast ning samas plahvatab heas energias sooritusse.
Kolmas võimalus treeningu alustamiseks on selline, et võttes koera autost lasen tal mõned korrad aktiivselt nõuda ja premeerin kohe palliga. See kinnistab ühest küljest koera aktiivsust ning teisalt võtab kohe liigse energia maha ning võimaldab kuulekust alustada madalamas energias. See on teinekord jällegi vajalik, kui on soovi pigem tehniliselt täpsemaid elemente teha. On ju üldteada fakt, et liiga kõrges energias ei ole koera õppimisvõime just parimate killast.
Selliselt treeningu alguses koera energia ja aktiivsusega mängides loon ma nö. tulevikuvõimalusi ning asetan koera treeningu alguseks vajalikule tasemele, et sealt juba edasi soovitud rada minna.
Lisa kommentaar