Jäljetreeningutest on siin viimasel ajal vähe juttu olnud. See samas ei tähenda, et jälge pole treenida saanud.  Antud loos käsitletav jäljetrenn on Tüübi selle aasta 55-s. Enne antud trenni analüüsi kirjutaks lahti vahepeal toimunu.

Siirdudes mullalt rohule  oli alguses koeraga mõnevõrra probleeme kiirustmisega. Ilmselgelt on rohul jäljelõhna niivõrd palju rohkem, kui mullal, et täiesti loogiliselt kisub see lõhna rohkus koera mõnevõrra kiirustama. Ega koer ju ei saa nö. lolli mängida ja teeselda, et ta ei tunne lõhna ja panna nina sügavasse rohtu. Koer mõistab täiesti selgelt, et ta suudab jälge ajada ka vähem süvenedes, kuivõrd ta kontrollib nii ehk naa sellises lõhnarohkuses olukorda. Kui koer tunneb sellist lõhnarohkust ning suudab jälge nö. lõdva randmega valitseda, siis korrigeerides koera kõrge ninaga ajamise eest, tekitame me talle üsna korralikku stressi, sest ta ju teeb enda arust kõike õigesti – ajab jälge leidmaks meie tee algusest lõpuni.  Selleks, et koer saaks aru korrigeerimise sisust tuleks teda korrigeerida puhta vea eest. See oligi nö. üks  etapp Tüübi treeningutest, kus kasutades ära valitsevaid olusid üritasin teha jälje, kus koer veidi lohakalt ajades  jääks sedavõrd hätta, et teda saaks korrigeerida. Selliste olukordade väljameelitamiseks ehitasin jäljele erinevaid lõkse. Kui hommikul oli rohi märjem ja jälg jäi visuaalsemalt paremini näha, siis tegin sisse poolkaari või isegi täisringe minnes üle omaenda jälje. Samuti tegin katkestusi ning ka vaheldumisi pikkade sirgetega lühemaid sirgeid, kus koer pidi olema tähelepanelikum. Selliste treeningutega saavutasin seisu, kus koer hakkas ajama oluliselt täpsemalt ja madalama ninaga. Ta õppis läbi kogemuse, et vastasel juhul ta ei suuda jälge valitseda ja järgneb jama. Lahe osa on see, et ühte sellist trenni nägi kõrvalt üks inimene, kes muidu mu trenne pole näinud. Hiljem vestledes muude teemade üle mainis ta muuhulgas, et sa vehid pidevalt jälge treenida, aga su koer ajab jälge nii kehvasti. Oled sa ikka  kindel, et sa teed õiget asja. Kuivõrd olen sama etappi käinud läbi erinevate koertega, siis tean väga hästi, et selline treeningfaas näebki kõrvalt kehv välja, aga nö. treeninguna täidab see oma eesmärki väga hästi. Läks ca. 2-3 nädalat ning see osa oli juba üsnagi ideaalilähedane.

Kuivõrd eelnenud treeningute käigus oli koer muudetud mõnevõrra ebakindlaks, siis tõi see kaasa asjaolu, et ta kontrollis jälge rohkem ja oli ka nurkades sellevõrra rabedam. Järgnevalt oli vaja taastada stabiilsus ning enesekindlus nurkades.  Selle saavutamiseks tegin veidi värskemaid jälgi, rõhutasin natuke rohkem nurki ja aitasin koera nurkades ajades nurga läheduses veidi aeglasemas tempos. Samuti tegin veidi pikemaid sirgeid, et koer saaks nö. ajamise rahu. Kogu jäljetrenn nägi välja oluliselt stabiilsem. Selline treening viis vähehaaval selleni, et koer muutus nurkades natuke liiga julgeks. Nii, kui nägin selle esimesi märke hakkasin koera nurkades lõksudesse juhtima lastes enne  nurka koera lahti või kõndides talle nurgas selga jne jne. See tõi esile vead, mida siis oli võimalik must-valgelt korrigeerida. Koer, omades eelnevat tausta kiirustamise, lõksude ja korrigeerimise näol, kohandus nurkades väga kiiresti täpsemaks.

Nüüd oli koer sirgetel täpne, intensiivne ja enesekindel ning nurkades korrektne. Nähes koera enesekindlust võis tuua sisse järgmisi väljakutseid. Hakkasin pisteliselt tegema ristuvaid jälgi. Kui rohi on märjem (mida ta vihmaga oli), siis ristuv jälg jätab mõnusalt tugeva lõhnakoridori, mis eristub originaalist ning kisub koera kaasa. Tegin ristuvaid 3-4 jälje sarjadena. Kuivõrd koer oli juba eelmisel aastal ja ka nö. kutsikapõlves ristuvate jälgedega kokku puutunud, siis ei valmistanud ristuvad erilist probleemi. Teda sai küll mõni kord korrigeeritud, kuid väga kiirelt see vajadus kadus. Eks ma ju tegin ka ristuvaid sellise eesmärgiga, et koer tõesti läheks lõksu. 

Järgmiseks lahendavataks detailiks oli asjaolu, et koer kippus peale esemeid ja vahetult peale nurki veidi lohakalt kiirustama. See probleem küll tasandus ca. 7-8 sammu pärast rahulikuks ajamiseks, kuid ikkagi oli see probleem, millega tuli tegeleda, sest muidu see probleem vaid kinnistub ja moodustub ühel hetkel märksa tõsisemaks jamaks. Üritasin koera korrigeerida kiirustamise hetkel, kuid see ei aidanud, sest koer on piisavalt kõva, et see vaid tõstis instinkti. Läksin jälle teed, et võimaldades viga mängisin välja nö. must-valge situatsiooni, kus viga selgelt eristub. Selleks tegin kohe 3-4 sammu peale eset nurga. Sama ka kordasin ka nurkade järgselt.  Koer kukkuski lõksu ja saades täpse korrektuuri mõistis selgelt vea olemust. Arvestdes kogu eelneva kogemusega toimuski kohanemine väga kiiresti. Kõigest 3-4 trenniga kadus nurkade järgne kiirustamine ning ka esemetelt läks ta ära märksa rahulikumalt.

Tänane jälg on nö. kontrolljälg, kus soovisin näha koera hetke taset ning saada pilt võimalikest kitsaskohtadest. 

Selleks tegin vaheldumisi pikke ja lühikesi sirgeid ning kõikidele pikkadele sirgetele asetasin ka esemed ning sinna sai paigutatud ka ristuvad  jäljed.  Ristuvate paigutus oli sellise loogikaga, et kord oleks ta enne eset, siis  jälle peale eset  nõudes koeralt veidi erinevas meeleolus kontsentreerumist. Osades nurkades tahtsin saada koeralt täiesti iseseisvat tööd lastes rihma lahti ning kõndides talle nö. kaks nurka ettepoole vastu. Minu liikumine peaks olema sedavõrd ebaloogiline, et koer ei saa seda usaldada, vaid peab isesesivalt olukorda lahendama.

Kaks pikka sirget oli ka vastu üsna tugevat tuult. Esimesel sirgel ilmselgelt see segas ja koer oli osaliselt veidi lohakas. Teisel vastutuule sirgel oli pilt oluliselt parem.  Esemetena olen koeral jäljel kasutanud ka väga erinevaid esemeid luues talle pidevalt nö. võõra eseme pilti. Üldpildis jäin selle jäljega väga rahule. Koera ajamise pilt va. see üks sirge oli minu jaoks väga hea. Nurkades oli ta piisavalt täpne ning ka esemed olid piisavalt head. Okei, esemetel võiks kiirust veidi juurde tulla lamamisse, aga ma ei näe selles  hetkeolukorras väga probleemi. Mõne inimee jaoks võib mu koera ajamine tunduda veidi kiire tempolt, kuid see on tegelikult taotluslik. Ma tahangi,et koer ajaks jõuliselt ja intensiivselt.  Ilmselgelt treeningute ja vanuse lisandumisel see mõnevõrra tasandub. Samas arvestdes asjaoluga, et soovin koerale kogemusliku baasi tekitamiseks anda ka järjest raskemaid ülesandeid on see ju tegelikult see motor, mis koera edasi viib. Üldpildis tuleb ikka arvestada asjaoluga, et koeral on hetkel vanust kõigest 15 kuud ning ilmselgelt kaasneb sellega ka nooruslikku uljust, mida ära tappa oleks ka suur patt. Kui vaatate loo juures olevat videot, siis on selgelt näha, et välja arvatud üks ristuv, ei ole teised koerale üldse probleemiks. Jälje video on siin

Mis edasi? Edasi on plaanis hakata jällegi ehitama ülesse rskemaid probleeme jäljele tuues sisse veel rohkem segavaid ristuvaid jälgi ning lisaks iniemsele lisada sinna ka koerte värskeid ristuvaid jälgi. Samuti tahaks tõsta ka stressi määra pannes koera lahendama nurki peale eelnenud sigri- migri.