Sel aastal on loodus korraldanud meile tõeliselt varajase kevade ning patt oleks seda mitte kasutada. Kuivõrd hommikud on juba sedavõrd valged, et enne tööle minekut on võimalik jälge teha, siis otsustasin ka Tüübiga hooaja käima lükata. Kirjutan siia esimesest jäljetrennist loo, kuna arvan, et hooaja esimene jäljetrenn on tavatreeningutest sedavõrd erinev oma ülesehitusest, et seda tasub kajastada. Lisan tänasele loole ka skeemi ja video ülevaatlikkuse mõttes. Jäljel oli vanust 45 minutit ja koer on ligi 11 kuune.

Alustades jäljega peale pikemat pausi tuleb arvestada koera häälestuse ja meeleoluga. Ilmselgelt on peale pikemat pausi koer jäljel oluliselt tavapärasest motiveeritum. Samas on  noorel koeral kindlasti mälust mõnevõrra tuhmunud mälestus heast rütmist ja samm – sammus liikumisest. Lähtuvalt tõu eripäradest on Tüüp ilmselgelt tavaolukorras juba üksjagu energiline ja jõuline. Arvestdes selle taustaga võis juba ette kujutada, kuidas ta jäljele saades soovib stardist minema söösta ning lähtuvalt üle ääre loksuvast innukusest ajab jälge närviliselt ja tõenäoliselt hektiliselt siia sinna joostes. See oleks paratamatus, kuna tormates jäljele ei saa koer jäljest õiget lõhna ja tunnetust kätte ning kombineerituna liigse innukuse ning lohakuse muutubki see kiirelt närvilisuseks. Järelikult tuleb juba jälge planeerides seda tausta arvesse võtta.

Planeerisin jälje selliselt, et enne starti oli  5 sammu toiduga nö. rahunemiseks ja pidurduseks. Kui vaatate videot , siis  näete, kuidas koer sööstab jäljele ning ilmselgelt see toit pidurdab ta maha.

Jälje algus oli tühi, et koer saaks alguspunktist jälje lõhnast pildi ning järgnes 7 tühja sammu. Leian, et selle osal on kaks eesmärki – esiteks annab toidule järgnev tühi osa võimaluse kohe alguse rutakust maha võtta korrigeerides rihmast ning teisalt sunnib see koera kontsentreeruma tühjale jäljele. Kui panna palju toitu järjest, siis see peidab tegelikult koera tempo ja vead ära ning ühel hetkel toidu lõppedes koer ikkagi sööstab nagu vesi paisu tagant liikuma. Ilmselgelt eelistasin ma koolituslikult pigem must valgelt koerale kohe kätte näidata, et ta peab tähelepanelik olema. 7 sammu tühja on piisavalt pikk, et kiirendav koer saaks  peale korrigeerimist mõned sammud tühja jälge töötada ning pole samas nii pikk, et ta hakkaks seiklema ja muutuks närviliseks. Järgnes kohe uus toiduga ala, mis peale korrigeerimist ja tühja jälje läbitöötamist veel rahustas koera ning aitas samm- sammus rütmi minna. Mõeldes asjaolule, et nüüd oli koer saanud korrigeeritud  tormamise eest ning saanud preemiat toidu näol ilusa ajamise eest võis oletada, et selles punktis on koer juba sedavõrd rahunenud , et suudab ajada jälge normaalsemalt.  Sellest lähtuvalt oligi juba järgnev tühi osa natuke pikema ehk 15 sammu. Järgnes jälle rahustav 5 sammune toiduga osa. Tegin jäljele 3 nurka, milledest esimesel oli ärapööraval osal toit. Tahtsin, et koer teeks esimese nurga selliselt, et see paneks teda süvenema ning annaks tegutsemiskindlust. Nurk on tegur, mis alati teritab koera mõistust ning õnnestunud nurk annab enesekindlust. Kuna seljatagant puhus üsna tugev tuul, siis  tegelikult see nurka pandud toit pigem natuke tekitas segadust, sest toidu lõhn kandus piki jälge edasi. Järgnenud kaks nurka olid pikemalt tühjad. Arvasin, et koer on neis juba nii palju rahunenum, et suudab nurga ilma toidu abita lahendada ning seda ta ka suutis. Kui vaatate jäljeskeemi, siis  on sealt näha, et toitu oli jäljel päris rohkelt.  4 -5 või 7 sammused toidu osad vaheldusid pikemate ja lühemate tühjade osadega.  Kui te vaatate jäljevideot, siis on hästi näha, et tegelikult on koer terve jälje läbivalt natuke kiirustav ning lähtuvalt asjaolust, et ma ei lase tal kiirustada tõstab ta frustatsioonist aeg – ajalt pead. See on kõik seotud esimese jälje nö. ülemotiveeritusega. Samas kui mõelda antud jälje peale tervikuna, siis ilmselgelt jäi jäljest terviklik mulje ning koer sai pigem positiivse kui negatiivse kogemuse. Selle jälje peamine eesmärk oligi ju tegelt lihtsalt kohandada koera jäljeajamisega ning nö. tagada pehme maandumine. Eesmärk polnudki otseselt midagi treenida. Järgmisel päeval tegin juba 600 sammuse, 4 nurga ja kahe esmega jälje ning see sujus igati lahedalt. See oli juba nö. treeningjälg, mille tegemiseks lõigi võimaluse see sissejuhatav treening.