Teenistuskoerte aladel on aporti toomisel meeletult suur kaal. Näiteks IPO kuulekuses on 3 aporti toomist (üks sileda maa, üks üle 1 m tõkke ja üks üle kaldtõkke), mis annavad kokku 40 punkti 100-st. Koer peab ootama aporti järele saatmisel rahulikult käsu saamist, peab käsu saades plahvatama aportile järgi, jõudes aportini võtma selle koheselt ning kiirendama tagasi omaniku ette. Kogu selle tegevuse vältel peab koer hoidma aportit tugevalt ning ei tohi närida. Oma olemuselt peab olema tasakaal kiirusest ja jõust ning see ei tohi sisaldada närvilisust. Põhjus, miks aportil on teenistuskoerte aladel nii suur rõhk ongi selles, et aport iseloomustab väga palju koera omadusi. Kui koer on närviline, siis on teda lihtne saada tegema kiiret aportit, kuid seejuures hakkab ta närima väga lihtsalt. Kui koer on nõrkade instinktidega, siis ta ei kaldu närima, aga temast ei saa jällegi kätte kiirust. Seega ilus kiire ja puhas aport räägib päris palju koeramaterjali kohta. Samas on aport ka koolituslikult üsna keerukas element. See nõuab rahulikku meelt ja samm-haaval liikumist.
Aporti õpetamisega on võimalik alustada väga erinevus vanuses. Olenevalt alustamise vanusest on küll vaja tähelepanu pöörata natuke erinevatele detailidele. Põhimõtteliselt on võimalik juba 3 kuusele kutsikale õpetada aportiga selle tugevat ja rahulikku hoidmist . Arusaadavalt toimub see sellisel juhul mänguga. Alustades üle aastase koeraga on võimalik treeningusse sisse panna mingil määral nõudmist (näiteks rahunemisele), kuivõrd koer on selliseks käitumiseks juba võimeline. Mina alustasin Tüübile aporti õpetamisega 8 kuu vanuses. Miks just nüüd? Põhjus väga lihtne- varem ei jätkunud aega, kuna oli vaja muid asju koolitada (mis olid selles vanuses olulisemad) ning samas kuna jäljetreeninguid enam pole, siis vabanes lisategevuseks ressurssi (nii aja kui ka koera tegevusvajaduse näol). Nagu ma päris esimestes kirjutistes olen siin maininud, sai alates paarikuisest vanusest juba harjutatud koera käitumismalliga, et visates palli toob koer selle kiirelt tagasi. Oma olemuselt sellise tegevusega on võimalik koera nö.” programmeerida” aporti sooritamisele õiges suunas käituma. Arvestades koera vanuse ja arenguga soovisin talle nüüd õpetada selgeks haaramise + hoidmise + loovutamise.
Koera koolitamise juures on meeletult oluline alates esimesest sammust õpetada asju koerale õigesti ning võimalikult konfliktivabalt. Esimesena õpitu jääb koerale kõige paremini meelde. Soov oli õpetada koera selliselt, et
- haaramine tähendab kohest ja ahnet võtmist ning eelistatult sügavat haaret
- hoidmine tähendab tugevat hoidmist ning sikutamise korral ka võitlemist
- loovutamine tähendab kohest ja puhast aporti äraandmist
Alustatud sai selliselt, et sai tekitatud koerale huvi aporti suhtes ning pandud endale toit suhu. Viies aporti koera suu juurde, pani koer uudishimust või mänguhimust hambad vastu aportit ning kohe, kui ta seda tegi kõlas käsk “lahti” ning suust tuli preemiaks toit. Videol teeb seda osa Mari. Märkusena ütleksin juurde, et videol olev lõik ongi antud juhul Tüübi esimene trenn aportiga. Kindel soov oli teha hoidmise trennid toas, kus ei ole välissegajaid ning koeral on lihtsam keskenduda aportile ja samas annab see võimaluse koera paremini vajalikus asendis hoida. Kui koerale aportit õpetada, siis olles ise rõõmus, motiveerides koera ka innukaks on väga lihtne saavutada seda, et koer paneb hambad umber aporti. Kohe kui ta seda teeb kõlab kiitus ja käsk “lahti” ning ta saab toitu. Selliselt on võimalik koerale tekitada pilt, et aporti loovutamine toob kiire preemia. Selleks, et preemiat aga saada, on vaja kõigepealt aport suhu haarata, sest muidu pole ju midagi ka loovutada võimalik. Koer on sedavõrd nutikas, et ta saab sellistest seostest väga kiirelt aru. Nagu on videolt näha hakkab ka Tüüp aina kiiremini aportit haarama ning ka kiirelt ja puhtalt loovutama. Koera istuma panemine antud situatsioonis on seotud vaid sooviga, et ta ringi ei tõmbleks. Mina küll antud situatsioonis ei tähtsustaks üle ees või kõrval istumist. Oluline on, et koer tahaks haarata, teeks seda kiirelt ja rõõmuga ning oleks väga huvitatud loovutamisest. Videol olev lõik Mariga ongi filmitud tervikuna esimeses trennis.
Teise trenni videolõigus teen mina ise. Kui võrrelda esimest ja teist trenni, siis on täiesti ilmne vahe sees. Teises trennis tahtis koer juba ise aportit saada. Ning see andis võimaluse koera veidi narrida motivatsiooni kasvatamise eesmärgil ning ta iseseisvat võtmist keelata. See on sisulises mõttes suur samm edasi. Ehk kui esimeses trennis sai õpetatud koerale , et võta, siis teises tahtis ta juba ise väga võtta ning sai seda teha alles loa saades. Muu osa, mis puudutab premeerimist ja lahti käsku on analoogne esimese trenniga.
Teine oluline muutus võrreldes esimese trenniga on see, et koer hakkab aina pikemalt hoidma. Soov oleks saada koer kiirelt haarama ning tugevalt hoida ning seda mitte ainult hetkeks vaid pikemalt. Päris video lõpuosas on hästi näha, kuidas koer hoidis aportit juba päris pikalt. Väga väga oluline on aporti koolitamisel jälgida seda, et kogu tegevus käib läbi positiivse, kiire ja õigeaegse premeerimise. Mingil juhul ei tohiks koera kuidagi survestada, sest see tekitab kohe koerale esimese mälupildina seoses omanikuga ja aportiga ebameeldiva seisu. Kui te vaatate videot, siis lõpus on näha kuidas koer väga tahab ning kui ta haarab, siis ma kohe kiidan ja kseni kui ta hoiab siis ma kiidan veel rohkem ja innukamalt ja loovutse järgselt saab ta kohe preemia. Sellise ülesehitusega saabki koer hästi aru, mida me temast tahame.
Aporti koolitusega saab edasi liigutud selliselt, et sooviks saada Tüübi hoidma aportit pikemalt ja järgmise sammuna tegema seda ka rahulikumalt istudes. Jõudes sinna faasi saab tehtud paus. Minu soov oligi ennekõike talvistes oludes, kus ei saa õues aportit teha teha nö. põhi valmis, et koer oskab haarata, teeb seda kiirelt ja rõõmuga, hoiab aportit htugevalt ja sügavalt ja loovutab rõõmsalt. Siit edasi maast haaramisega saab hakata tegelema juba hiljem. Kuna 8 kuusena on koer veel piisavalt kutsikas, siis selliselt valmis õpetatud aporti põhi jääb igal juhul kauaks meelde ja moodustab hea vundamendi. Seda vundamenti saabki siis juba kevadel kasutada edasiliikumiseks.
Kindlasti saab veel teha antud koeraga aporti trenni tubastes oludes ning teen sellest ka siia loo kunagi hiljem. Siin aga siis tänane video
Lisa kommentaar