Antud loos kirjeldatud ning videol olev jälg on Tüübi 87 jäljetrenn. Kui ma loen kokku nädalate arvu, mis Tüüp on meil kodus olnud ning jagan tehtud jälgede arvu nendega, saan numbriks 5.  See tähendab, et keskmiselt on saanud koeraga teha 5 jälge nädalas. Leian, et see on optimaalne. Oma olemuselt peaks koera treenides mõtlema sellele, et tal peaks olema kindlalt 1 puhkepäev nädalas miinimumis. Kui võtta, et antud juhul on neid jäljel isegi 2, siis ei saa kuidagi öelda, et koera oleks liiga palju treenitud. Paljude koertega on see probeem, et peale puhkepäeva (päevi) minnes esimesele jäljele, siis koer veidi kiirustab ning ei tee just parimat jälge. Antud videol olev trenn on ka tehtud peale puhkepäeva ning koera kiirustamine ning liigne innukus on sealt hästi näha.  Treenides jälge tulekski üritada seda puhkepäevade järgset jälgede hulka viia miinimumini. Sellisel juhul saab koera treenida vajalikus meeleolus ning viia teda kenasti edasi. Seepärast leiangi, et alla 3 jälje nädalas ei ole üldsegi treenimine. Tehes ühe jälje nädalas teete rohkem kurja , kui kasu. Kahe jäljega nädalas (mis on järjestikkustel päevadel) suudate hoida taset, aga ei liigu märkimisväärselt edasi. Kolme jäljega aga on juba võimalik edasi liikuda. 4-5 jälge nädalas pean optimaalseks. Treenides oma eelmist koera tegin temaga ikka paljudel nädalatel ka 6 jälge nädalas ja eks ma tänu sellele ka saavutasin MM –l kogu võistluse 5-nda jäljetulemuse. Kui nüüd keegi ütleb, et aga selleks pole ju piisavalt aega ja nii ei ole üldse võimalik pereelu kõrvalt teha, siis mina vastaks, et eks kõik on valikute ja korralduse küsimus. Mina näiteks käin jäljel hommikul enne tööd ehk tõusen 05:30 ja lähen jäljele. See on võimaldanud jälge treenida ka sellsielt, et tagasi tulles saab lastele pudru keeta ja nad kooli valmis panna. Tõsi, ma ei ole näinud pea ühtegi õhtust filmi ja tegelikult ma peaaegu ei vaatagi telekat, sest ma lähen õhtu selle  võrra varem magama.

Kuna Tüübi tase on hetkel täpselt selline, nagu ma tahaks 6 kuuse koera puhul ideaalis näha ning ma olen saavutanud oma selle aasta eesmärgid, siis võib antud looga laias laastus jäljehooajale joone alla tõmmata ning kokkuvõtteid teha. Iseeenesest küll saab kindlasti Tüübiga treenitud jälge veel vähemalt 2 nädalat, kui Sportkoera Jäljehundi võistluseni ning võimalik, et ka mõned jäljed peale seda, aga taseme mõttes ma siit kõrgemale ei sihi. Need järelejäänud 10 – 15 jälge on pigem sellised stabiliseerivad jäljed, milledega kinnistan õpitut ja annan koerale juurde veel enesekindlust.

Nüüd siis  eesmärkidest ning saavutatust.  Ma eelistn igal juhul kevadist kutsikat, kuivõrd temaga saab lisaks vajalikult “toidukuulekusele” teha ka kogu vajaliku jälje nö. aluspõhja vanuses, kus ta on kõige ahnem, respekteerib omanikku ja on hästi koostööaldis.  Kui nüüd mõelda selliselt, et kuskil oktoobri teises pooles katkevad ilmaolude tõttu jäljetreeningud ning taas saab nendega alustada uue aasta märtsi lõpus. Kujutage nüüd ette ca. aastast isast tööliini malinoisi, kes on just selles vanuses et mõtleb, et ma olen ju kunn ja tahan valitseda maailma. Tal on palju jõudu, ta kannatab hästi koormust ja ei lase ennast väga kõigutada mõjutustest. Kas me tahame sellise koeraga hakata kaklema jäljel teemal tempo või korrektsus või mis iganes muud. Ega ikka ei taha küll. Seda mitte selleks, et kardaks koera käest tappa saada, vaid lihtsalt kogu jälje ilu ja võlu läheb sinna kaklemisse kaotsi. Seepärast oligi minu peamine eesmärk saada koer  enne talvevaheaega ajama soovitud tempos ja  meeleolus ning tundma ennast selles hästi ja enesekindlalt. See annab mulle võimaluse kevadel lume sulades noore “teismelisega” põllule minnes talle lihtsalt meelde tuletada, et “ näe me teeme ju seda, mäletad küll ja seda tehakse ju nii”. Ehk siis, minu peamine eesmärk oligi saada koer ajama ühtlases tempos, isesesivalt, enesekindlalt ning seda erinevatel pinnastel.

Videol näha olev jäljetrenn on viimastele kordadele hästi tüüpiline. Olen treeninud küntud põllul, mis on hästi ebatasane. Sellel on kaks eesmärki: esiteks ei ole sellisel põllul jälg koerale silmadega näha ning püüdes silmadele üle minna petavad teda mulla sees olevad muud augud ja lohud (milledele ta alguses ka reageeris). Teiseks õpetab see koera minema üle ees olevate kõrgemate mügarike ja raskuste ehk nö. lahendama probleeme ja otsima lahendusi. Treenides seal põllul olen teinud ca. 120 – 170 sammuseid jälgi peaasjalikult ning paaril korral ka üle 200 seid. Vanus on üldjuhul ca. 20 – 30 minutit kuna rohkemaks pole aega. Aga vahele on tulnud kord nädalas ka ca. tunniseid.  Ajanud olen üldiselt mingi 2-3 meetrise rihmaga, et treenida koera isesesivust ja võimalikult vähe olla tal abiks ja juhiks.

Nüüd siis  natuke kokkuvõtlikult sellest hooajast. Mida mu koer hetkel oskab:

  1. Ta oskab jälge ajada. See tähendab just jälge, mitte toitu. Ta on ajanud 20 minutilisi kuni 2 tunniseid jälgi, sealhulgas nii oma jälgi ja ka võõraid ning enda tehtud jäljed on olnud eri iseloomuga astutud. Kui te vaatate videol toimuvat jäljeajamist, sisi on hästi näha kuidas koer ajab tühja jälge rütmis vasak – parem. Ilmselgelt ta oskab jälge ajada. Pakuks, et pole probleemi ajada kuni 3 tunniseid jälgi. Iseasi on see, et ma ei näe mingit vajadust nii vanu jälgi teha, kuna antud staadiumis ei anna see midagi. Tegemist oleks rohkem vaid nö. uhkustamise teemaga, et paneks video ülesse, et näe 6 kuune kutsikas ajab 3 tunist jälge J Koolituslikult ei näita see midagi.
  2. Ta ajab jälge iseseisvalt ning lahendab ka probleeme iseseisvalt. Kui töötada koeraga jäljel 4 – 5 meetrise rihmaga, siis ei tunneta koer enam sirgetel otseselt omanikku, vaid töötab iseseisvalt. Samuti nurkades olen lasknud rihma lõdvemaks, et välistada omapoolset abi.  Kui vaatate videot on see hästi näha, kuidas  koer lahendab iseseisvalt nurki. See on hullu oluline, et koerajuht suudaks olal aitamata koera pidevalt. Koer harjub muidu selelga ära, et tema võib jalutada kuidas tahab, sest nööri teises otsas olev inimene ju teab, kus jälg kulgeb.
  3. Koeral on jäljeajamisel olemas enesekindlus ning ta teab, et ta suudab jälge valitseda. Minu jaoks on see hästi oluline teema jäljekoolituses, et koer peab teadma, et suudab olukorda valitseda. Ta peab nö. olema võitja ja jälg kaotaja. Kui te vaatate videot, siis on hästi näha, et mingitel hetkedel koer hakkab jäljel keerutama võ läheb nuusutama jälje kõrval paiknevat auku. Ta teeb selel ära ja sisi hästi stabiilselt ja rahulikult otsib ülesse taas jälje ja läheb koheselt vajalikku jäljerütmi. See näitab, et ta valitseb olukorda. Ta ei satu paanikasse ega hakka närviliselt kerutama ja otsima. Koeral tekib ja kinnistub  niimoodi arusaam, et probleemid on lahendamiseks ning rahulikult otsides ja töötades säilub hea tunnetus ja kontroll.
  4. Ta oskab ise reguleerida tempot vastavalt olukorrrale ehk kui jälg läheb raskemaks, siis ta pidurdab ise tempo maha, et olla jäljel ikkagi olukorraga kursis. Lihtsamas olukorras ta ei oska veel tempot säilitada ning ilmselgelt hakkaks võimalusel liikuma liiga kiirelt. Selleks pean hoidma rihmast. See osa saab paika pandud vanemast peast, kus koer kannatab paremini stressi ning saab tekitatud arusaam, et koer on jälje pärast mures.
  5. Mu koer oskab kõike eelnevat väga eri tüübilistel põldudel ning ka üleminekutel ühelt tüübilt teisele. See on minu silmis väga suur asi, kuivõrd see loob hea põhja tulevikuks. Minnes hiljem ühelt põllutüübilt teisele toimub see koerale vähem stressi tekitavalt ning loomulikumalt. See tähendab, et kogu aeg on võimalik koera treenida ning ei pea võtma aega kohandamiseks.
  6. Olen teinud ka ristuvaid jälgi, kuid see on rohkem nö. teguritega harjutamiseks kui et tegemist oleks ristuvate jälgede õpetamisega. Ilmselgelt ootab ristuvate õpetamine veel järgmist hooaega.

Ma ei ole küll proovinud, kuid olen üsna veendunud, et kui ma kõnniks mahlasesse rohtu IPO 1 jälje maha ning ajaks seda 10 meetrise rihmaga, siis mu kutsikas teeks selle hetkel ära hindele väga hea. Aga jällegi, see ei  ole eesmärk ning ma pole seda teinud.  Selle suve eesmärgid on hoopis IPO 3 tasandil ning soovil saada erinevatel tiitlivõistlustel olenemata pinnasest ja oludest kõrgeid punkte. IPO 1 on vaid nö. verstapost sellel teel, mis tuleb lihtsalt ühel hetkel nö. vahele ära teha.