Kutsikat on hästi lihtne koolitada. Ta on üldjuhul näljane, orienteeritud omanikule ning kehaliselt lihtsalt manipuleeritav. Seetõttu on kasulik koerale kutsikaeas õpetada selgeks nii palju kui võimalik erinevaid harjutusi, mida hiljem spordis vaja läheb. Samas on väga oluline jälgida, et koera treeningutega ära ei kurna ning sellega seoses tal motivatsioon ära ei kao. Tuleb läheneda loogikaga, et trenn on ennekõike ühine mäng ja sellest rõõmu tundmine ning see ei tohi muutuda tööks. Samuti on tähtis, et erinevate harjutuste hulk oleks sedavõrd piiratud, et oleks võimalik jälgida nende juures detaile ja tegeleda kinnistamisega. See tähendab, et ei tohi lisada väga palju erinevaid harjutusi ja sellega koera peas kõik segi keerata. Koolituses peab eksisteerima süsteem. Koolitades Tüübile kuulekuses baasasju , nagu kõrvalkäik, istu, lama, siia, pöörded ja seisa on saanud neid juba pea 2 kuud järjest kinnistada. See tähendab, et vaadates koera on selgelt märgata, et ta tunneb neis elementides ennast juba üsna enesekindlalt ning saab aru, mida temalt oodatakse. Kuna olen pööranud kogu aeg suurt tähelepanu sellele, et teeksin kõike kõrge motivatsiooniga, rõõmsas koostöös ning lühikeste juppidena, siis tänu sellele on sooritustes soovi ja sära.

Mõeldes nö. baasasjadele, mida oleks kasulik kutsikaeas koolitada jäin peatuma varjete ristlemisele. Kõik kutsikana õpetatu jääb koerale kõige paremini meelde. Kui seda koolitada õigesti ning ilma konfliktideta, siis see on nagu maja fundament. Teisisõnu hilisemates konfliktolukordades ja raskedel hetkedel kaldub koer tegema asju ikakgi nii, nagu talle esmaslt õpetati. Seetõttu mulle tunduski, et oleks mõistlik kutsikale selgeks õpetada ka varjete ristlemine. See annaks antud elemendile mõnusa sügava põhja ning lisades hiljem sellele erinevaid varjundeid oleks seal kuskil põhjas (all) see nö. õige ja konfliktivaba koolitus. Varjete ristlemine on ka selles mõttes hea harjutus, et sellel ei ole ka tulevikus mingit teistsugust varjundit. Ta on oma olemsuelt puhas kuuleksue harjutus, mida tuleb teha ning seda konkreetsete reeglite järgi.

Hakates kutsikale varjete ristlemist õpetama lähtusin mõningatest nö. baasasjadest – koer peab varjesse minema tihedalt, vaatama sinna sisse ning väljudes samuti jooksma tihedalt umber varje. Kui kutsikale antud harjutus nende detailide osas õigesti nö. alla koolitada, siis on seda lihtne ka hiljem sellisena säilitada. Selleks, et kutsikas läheks varjesse innukalt ning tihedalt ja vaataks sisse, oli koolituslikult tegelikult hea moodus panna varjesse tagurpidi ämber ja sinna otsa pall. Kui kutsikas tahab varjest palli saada, siis  arusaadavalt ta jookseb sinna võimalikult kiiresti, keerab tihedalt umber varje  nurga ja vaatab varjesse sisse. Kutsikale on seda hea koolitada, sest ämber on tema kõrgusega võrreldes just sellise mõõduga, et ta  saab varjesse mõnusalt sisse vaadata. Lisaks on seda hea koolitada kutsikale ka seetõttu, et kutsika tähelepanu enda ja samuti palli peale on oluliselt lihtsam saada, kui täiskasvanud koeral. Vanem koer hakkab juba huvituma ümbritsevast ning seetõttu joostes varjesse on raske ta tähelepanu 100% varje peale saada.

Kahe varje jooksmise õpetamiseks kulus kokku 3 trenni. Neljandas sai seda lihtsalt kinnistatud.

  • Alustasin selliselt, et jäin kutsikaga näoga varje suunas seisma ning hoidsin teda kaelarihmast. Viskasin palli tal nina alt varjesse ja ütlesin käsu ringi, lastes kutsika lahti. Koer jooksis varjesse ja võttis palli. Seda osa mul kahjuks video peal pole. Selliselt oli mul võimalik hakata tekitama sõnale “ringi” mingit mõtet ehk see tähendab varjesse jooksmist ja sealt palli leidmist.
  • Järgnevalt võtsin appi abilise, kes koera kinni hoidis ning koer nägi, et ma viskasin varjesse palli. Ütlesin ringi ja abiline lasi koera lahti. Tüüp jooksis sirgelt varjesse palli järgi.
  • Järgnevalt võtsin ise koeral kaelarihmast ning läksin temaga varjesse, panin tema nähes palli ämbri peale ning vedasin ta varjest natuke välja. Kutsikas tahtis väga palli saada ning see väljavedamine tõstis vaid instinkti. Sellega saabki kohe nö. esimese pildina koerale käsuga seonduvalt kiire mineku ning tiheda pööramise. Lasin kutsika kaelarihmast lahti ning ta jooksis varjesse. Kiitsin koera sell eeest.
  • Järgneval harjutusel jooksin mina juba peale koera varjesse saatmist kiiresti teisele poole varjet ja hüüdsin siia. Kuna see käsk on eelnevalt tuttav Tüübile, siis tuli ta teiseltpoolt varjet kohe minu juurde ja sai maiust. Oluline oli joosta võimalikult lauge nurga alla, et koeras ei tekiks soovi tagasi pöörata.
  • Järgnevalt kordasin sama harjutust veel muutes vähehaaval varjesse minemise nurga järsemaks ning samuti varjest väljatulemise nurga järsemaks. Sellega esimene trenn piirneski.
  • Teises trennis alustasin taas lähemalt ja kohe, kui koer aru sai varieerisin selliselt, et kord oli ämbri peal pall, kord jälle mitte. Andes koerale käsu ringi teadis ta, et seal võib olla pall ning kui ta ämbri peale vaadates pisut pettus  palli puudumisest, siis saades koheselt juurdetulemise käsu ununes konflikt ja koer kiirendas minu juurde. Samas oli varjes alati amber, mis tekitas koeras soovi sinna sisse vaadata. Oluline on, et ta vaataks sisse ja et see käitumismall kinnistuks . Juurdetuleku käsuna loobusin üsna kiiresti käsust “siia” kuna kartsin et see hakkab rikkuma mu “siia “ käsku , kuivõrd ma ei nõua harjutuse lõpetamist. Läksin üle käsule “tule”. See ei tekitanud probleemi, sest koeras oli juba tekkinud liikumise osas teatud käitumine. Teise trenni lõpus jooksis koer varjesse ja tagasi minu juurde juba üsna kaugelt ning tegi seda enesekindlalt.
  • Kolmandas trennis võtsin kasutusele ka teise varje ning panin ka sinna palli. Alguses tegin jooksmist vaid selle “uue” varje poole. Edasi juba mõlemasse. Nüüd hakkas  koer saama palli mõlemast varjest ning premeerides teda vahepeal maiusega saatsin teda ühele ja teisele poole.
  • Järgneva sammuna jätsin ära vahepealse premeerimise ning saatsin ühest varjest koera otse teise. Tekkis väga mõnus seos, mis töötas õige eesmärgi nimel. Kutsikal oli tekkinud juba varjesse mineku suhtes teatud ootused, mistõttu ta kiirendas varje suunas. Saades seal käsu “tule” tekkis tal uus ootus ning ta kiirendas veel. Jõudes minuni ja saades uue ringi käsu andis see vaid hoogu juurde. Teisisõnu  iga järgnev element lisas energiat ja hoogu ehk tekkis nö. harjutuste jada, milledest iga eelnevaga kasvas ootus ja järgnev tehti selle võrra kiiremini.
  • Neljas trenn oli puhtalt kinnistamise trenn.

Need sammud on kõik hästi vaadeldavad ka video peal. Oluline on koolitusel jälgida seda, et isegi juba joosta oskaval koeral oleks pall ikka vahest varjes, et säilitada varjesse vaatamise oskust ja harjumust ning mitte muuta kogu harjutust vaid ringi jooksmiseks.

Edaspidi kindlasti kordan varjete ristlemist sedavõrd, et see käitumismall tallel püsiks ja selle olulised komponendid (tihedad minekud – tulekud ja sisse vaatamine) ei muutuks ega kaoks. Selliselt vahete – vahel korrates ongi võimalik jõuda antud harjutusega lõpuks sinnamaale, et lisandub varrukamees ja lisaenergia ja –instinkt.