Tweet

Kui tahta spordis läbi lüüa, siis on hästi oluline juba kutsikaga teha õigeid asju.  Üheks täiesti möödapääsmatuks osaks on toiduga tehtav kuulekus. Väike 2-3 kuune kutsikas on

• hästi  sõltuv omanukust
• toidu järgi väga ahne
• tema keha allub väga kergelt käega juhtimisele

Tänu loetletud detailidele on võimalik kutsikale enamus kuulekuses vajaminevaid sooritusi nö. ette programmeerida toiduga nö. möödaminnes. Kutsikaga toidukuulekuse treenimine on koera jaoks nagu omavaheline mäng ja suhtlus, milel käigus saab kõigele lisaks veel süüa ka. Koer ilmselgelt naudib seda ning ei taju kogu selle toimingu juures midagi ebameeldivat. Toidukuulekus näeb kõrvalt vaadates välja väga lihtne. Kahjuks on võimalik toiduga töötades päris kõvasti  puusse panna.  Koeraomanik peab väga selgelt jälgima, kus on ta käsi, kus asub kutsika suhtes toit ning kuidas käsi liigub. Kuivõrd sellise toidukuulekusega ehitatakse ülesse nö. baaskuulekuse fundament, siis on äärmiselt oluline, et see oleks asendite ja meeleolu mõttes kohe õigesti tehtud. Süsteemselt ja korrektselt ehitatud toidukuulekusest kasvab väga loomulikult ja sujuvalt välja juba päriskuulekus.

Esimeses loos kirjutasin sellest, kuidas sai õpetatud Tüübile, et ta saab käest toitu. Nende nö. baasharjutustega  kujunes tal välja oskus jälgida käe liikumist ning “jälitades” kätt tunda ennast selels enesekindlalt. See omakorda annab koerale innukust ja motivatsiooni.  Teinud paar päeva selliseid toidu püüdmise harjutusi , nagu esimeses loos sai kirjeldatud oligi aeg liikuda edasi.

Esimene toidukuulekus, millest allpool ka video on, sai tehtud koera 9 nädalaseks saades. Ta oli meil kohanenud ja ringi mütanud natuke alal nädala ning oma olemuselt oli näha, et nüüd on ta võimeline minuga selliselt suhtlema, et ma saan juba seda teha.

Kui te vaatate lisatud videot , siis on näha, et kutsikas on veel üsnagi kohmetu ning ei ole näha teravust ja särtsu. Sellegipoolest tuleb treening ülesse ehitada selliselt, et enne kõrvalkäigu alustamist tuleks koer mänguga kaasa saada võimalikult teravas meeleolus ning innukalt. Selleks ma eelnevalt mängingi temaga toiduga ning üritan teda aplamalt ennast järgima saada. Kui nüüd kutsikas järgneb toidule vajalikus meeleolus (ahnelt ja innukalt), siis on väga oluline jälgida, et käsi oleks õiges kohas. Kutsika pea peaks olema enam vähem inimese jala kaugusel (natuke eespool) ning jala ja käe vahele peaks jääme kümmekond sentimeetrit (käsi ei tohi olla vastu jalga). Hoides kätt ühes asendis kogu aeg, õpib kutsikas seda asendit hoida ja ise võtma, sest seal asendis on mugav olla, kuna ta saab sealt süüa.

Kui vaatate videot, siis  näete, et ma vahepeal üritan jällegi koera käima saada ning ehitada treeningu selliselt ülesse, et kutsikas oleks igal juhul innukas ja energiline. Kohe, kui kutsikas saab juba aru käe jälgimisest ja õige asendi hoidmisest, siis  tulevad  sisse ka peatused. Peatumisel viiakse käsi selliselt järsult ülesse koera pea eest, et kutsikas istuks kiirelt ja otse. NB! Oluline on jälgida just seda viimast. Ainult ilusa soorituse eest saab ta toitu.

Lisaks kõrvalkäigule ja peatustele saab kasutada koera sütitamiseks ka juurdekutsumist, mille juures jällegi tuleb põhirõhk panna koera energiale ning kiirele eesasendi võtmisele. Ees istumne ei tohiks olla kaheosaline.  Ilusa soorituse eest saab ta süüa.

Edasi tuleb täiesti loomuliku osana juurde käsu peale lama, mille juures jällegi on väga oluline roll käe õigel liikumisel. Koer peaks lamama üheosaliselt kõigi nelja jalaga.

Järgneb pöörde õpetamine kohapeal. Aluses on suuresti pööramise algatajaks käe liikumine. Mõne trenni pärast aga peaks hakkama jalg nö esimesena liikuma ja alles siis käsi.  Enne pöörete tegemist on vaja koer saada võimalikult innukaks, mis on nö. kiire ja ilusa pööramise aluseks.  Videolt on jäänud välja istu käsk, mis oli tegelikult ka kohe järgmises trennis teemaks.

Kui te vaatate nüüd seda videot, siis te näete, et kutsikas on alguses veidi kohmakas oma liigutustes, kuid sellegipoolest tuleb üritada teha täpselt ning püüda seal seda nö. maksimaalset kiirust ja innukust ja seda siis premeerida. Võistluskoeral on meeletult oluline, et igas harjutuses oleks kiirust ja sära. Selle ülesehitamine algabki kohe algusest peale. Kui te vaatate seda toidukuulekuse videolõiku, sisi ilmselgelt ei tohiks kellegil tekkida tunnet, et kutsikal võetakse ära lapsepõlv või teda kuidagi ahistatakse. Se on puhas room koeras, et ta saab omanikuga koos toimetada ning ta naudib iga hetke koostööst. See ongi kõige olulisem. Selliest kuulekust saab teha kutsikaga 5 minutit korraga 2-3 korda päevas. Oluline on lihtsalt jälgida, et koer oleks rõõmus ja puhanud, et oleksid olemas nö. eeldused heaks soorituseks.

Teine teema ja videolõik tänases kirjutises on mäng palliga. IPO kuulekuses on väga suur roll aportitel ja juurdetulekustel, seetõttu tuleks kutsikal algusest peale premeerida initsiatiivi, et ta tahab juurde tulla. Kui visata palli, siis see oleks parim, kui kutsikas omaalgatuslikult palliga juurde tuleb. Seda tuleks ohtralt kiita ja premeerida patsutuste ja häälega. Videol ongi näha, kuidas antud kutsikas tuleb ise ja kuidas ma seda premeerin. Kaval oleks palli visata koridoris nö. umbse seina poole, sest sel juhul pole koeral kuhugi joosta ning ta tuleb tagasi rõõmsamalt ja kindlama peale. Kui visata palli tühjusesse on ilmselgelt suurem võimalus, et ta läheb palliga uitama. Kui on tegemist kutsikaga, kes vaatamata harjutuse õigele ülesehitusele üritab palliga ikkagi minema jalutada, on kasulik seda harjutust teha pikema rihmaga ning vajadusel kergelt rihmast mõjutada ning koheselt seejärel kiita. Sellist palliga mängu võiks ka teha vähemalt 1-2 korda päevas.

Palliga mäng ehitab kutsikale ülesse innukuse palli järele, mis on hilisemas faasis väga vajalik ning samuti selliselt läbiviiduna aitab ülesse ehitada juurdetulemist ja aportit.