Viimased treeningute sissekanded siia blogisse on läinud hästi aporti keskseks. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on kuulekuses läbivalt nö. kõige rohkem saanudki viimasel ajal teha tööd aportiga ning selle võrra on ka aportis olnud edasiminekut. Teisalt on mul eelnevalt jäänud mulje, et paljudel inimestel on aporti treenimisega ühte või teist laadi probleeme ning seetõttu huvi aporti treenimise suunal suurem, kui teiste elementide osas. Selleks olengi soovinud dokumenteerida siia iga etapi ja lisada juurde ka video.

Kui rääkida must kuulekusest, siis lisaks aportile on olnud märkimisväärset edasiliikumist ka edasisaatmisega ning ka tõkkega. Neist kirjutaks aga juba järgmises loos.

Nagu ka pealkirjas läbi käib sai aporti treenimisega jõutud punkti, kus tundus mõistlik tuua mängu pall. Tüübil on väga hea saagiinstinkt ning teda iseloomustab ka väga kiire plahvatus energies, kus ta tihtipeale kaotab mõnevõrra enesekontrolli. Ilmselgelt on pall olnud algusest peale selle  koera jaoks väga tugev ärriti. Juba kõrvalkäigu esimestes treeningutes palliga oli selgelt näha, et isegi asetades palli kaenla alla ei suutnud koer jääda korrrektsesse kõrvalasendisse vahtides pea kohal olevat palli, vaid kaasnenud energialaks viis ta hüplema ning siirduma mõnevõrra ette.  Pallivaimustus pole kusjuures tekkinud mitte sellest, et oleks hullumiseni koeraga palli mänginud, vaid see on pigem antud koera iseloomustav näitaja. Kuivõrd koer kasvas kiiresti siis soovisin kaitsta liigeseid ja tegelikult peaaegu ei loopinudki palli kutsikaeas.  Kuivõrd pall mõnevõrra paneb koera ennast unustama, siis oli üsna ilmne, et siirdudes aportis toidult pallile tuleb üsna palju tagasi minna.

Alustasime selliselt, et panime koera ette istuma ning premeerisime koera palliga rahuliku istumise eest. Eesmärk oli koera instinkti nö. vaos hoida ja rahulikult olemise eest premeerimine. Eks ju tegelt on veidi hirm ka lihtsalt esihammastest ilma jääda, kui koer iseseisvalt palli järgi hüppab. Kui koer istus, sai teda palliga premeeritud. Järgnevalt sai proovitud selliselt, et sai koer istuma pandud, asetatud aport suhu ja siis üritatud koera selliselt rahustada, et pall on samas endal lõua all. Ilmselgelt oli näha, et koeral oli selliselt rahunemisega oluliselt  suuremaid probleeme kui lihtsalt toiduga tehes. Kui siit oleks nüüd kiirustama läinud oleks tagajärjeks olnud aporti närimine ning kogu senise suure töö oleks võinud maha kanda. Tegelikult saigi tehtud päris palju kordusi lihtsalt istumisega ning aporti hoidmisega ning siis selle eest premeeritud palliga. 

Järgnevalt sai koer jäetud aport suus istuma ning pall lõua all eemale mindud ja tagasi tuldud ja rahuliku hoidmise eest premeeritud.  Esimene treening palliga ei läinudki kaugemale, sest ilmselgelt oli näha, et koer ei suuda rohkemat. Sellest on ka siin video

Paralleelselt eelpool kirjeldatuga sai kodus tehtud ikkagi aporti hoidmist toiduga premeerides.  Ka platsil palliga premeerides sai tegelikult esimesed hoidmised ikkagi tehtud toiduga ning kui koer suutis ilusti hoida ja esimesed preemiad kätte saada, alles siis sai võetud pall.

Järgmises trennis sai tehtud veel üsna analoogselt. Koer oli juba märksa rahulikum ning suutis ees istudes hoida tugevamalt ja stabiilsemalt ja ei keenud nii palju enam üle. Kuivõrd pilt tundus üsna stabiilne, siis  kolmandas trennis sai veel edasi mindud. Peale alguse hoidmist ja premeerimist sai tehtud analoogselt, nagu toidugagi alguses ehk panin koera istuma ning asetasin aporti ca. 2 m temast enda suunas ja taganesin veel mõned sammud. Koerale sai antu käsk too ning koer startis kiirelt, aga ei toonud midagi. Ilmselgelt oli palli ärriti liiga tugev ning koer ei suutnud aportit haarata.