Vahepeal sai Tüübiga selleks korraks mullajäljed ära lõpetatud ning mindud rohule. Nagu oligi arvata kaasnes rohule üleminekuga mitmeid probleeme. Mullajäljel on mitmeid erisusi rohujäljest, mis tekitavad koeras teistsugust jäljepilti. Esiteks on mullal jälje lõhn oluliselt nõrgem ja eristub ümbritsevast pinnasest väga selgelt. Rohul kõndides jääb rohu sisse peale sammu punktidele ka sammude vahele ja umber üksjagu lõhna, mida tuul sealt kaasa haarab. Seetõttu ei ole rohul jälg nagu sammude rida vaid pigem nagu suurem lõhnatunnel milles on sammutäpid sees. Sellest lähtuvalt on näiteks mullal nurgad palju konkreetsemad kui rohul ja nende lahendamine on koerale selgem. Rohul võib lähtuvalt tuulest ja jälje värskusest olla nurga lõhn meeter või isegi poolteist kaugemal kui tegelik nurk. Koer õpib ajaga täpsemaks ning ei lase nö. nõrgemast “tuulejäljest” enam nii palju segada. Mullal on ka see omapära, et kaotades jälje ära saab koer igal juhul natuke silmadest abi, mida rohul ei ole.

Lähtuvalt eelnevalt kirjeldatust oligi igati loogiline, et rohule siirdudes hakkas Tüüp ajama mõnevõrra pinnapealsemalt ning kõrgema ninaga ning sellest lähtuvalt tuli ka vigasid rohkem sisse. Tüübi vanus ning analüüsi oskus on praegu sellisel tasemel, et mõjutades teda vigade juures ning tekitades talel stressi suudab ta sellega toime tulla ja lahendusi otsida. Setõttu olen rohujälgi teinudki selliselt, et seal oleks sees nö. “mõtlemapanevaid” osi.

Siin on üks skeem, mida sai tehtud Tüübi selle aasta 33 jäljetrennil, mis oli selle koera 5-s trenn rohul.

Jälje loogika seisnes selles, et  esimesel 80 sammul saab koer töörahu ning tunnetab ilusat ajamist. Selleks sai nö. abistamiseks  pandud esimesele sirgele ka siia – sinna toitu. Kuivõrd oli aimata, et nurgas on koer natuke ebatäpne, siis tahtsin, et sellisele veidi ebatäpsele nurgale ei järgneks mitte lihtne sirge, kus koer õpib, et polegi tähtis, kuidas nurgas töötada nii ehk naa suudan edasi hakkama saada. Selleks sai tehtud  jäljele sisse lühikesed sirged vaheldumisi nurkadega, mis peaks andma koerale kogemuse, et kohe peale nurka peab rohkem kontsentreeruma ning üldises pildis peab olema ettevaatlikum, sest nurgale ei järgne mugavat pikka sirget.  Järgnevale sirgele tegin ise ristijälje. Selleks, et ta minnes ei langeks oma ristijäljele, mis oleks koera suhtes ebaaus, panin kohe peale ristumist toitu, mis koera kaasa tõmbaks. Järgnes ring (kaar) milel treenimine mõeldes tulevastele FH dele on kasulik, et tekitada koerale sedasorti kogemust juurde. Samas muudab kaar kindlasti koera tähelepanelikumaks. Kaarele järgnes üleminek omaenda jäljest ehk jäljest kust olin mina kaks korda kõndinud ja lisaks ka tema ise. Koer lahendas olukorra vägagi kergelt . Lõpp oli lihtsam, kus oli üks nurk, kaks eset ning pikemad rahustavad sirged.  Ütleks üldpildis, et mulle väga meeldis koera suhtumine jälge ning võrreldes eelmiste  rohutrennidega nägin täna esmaskordselt juba sellist tööd, nagu oli olnud mullal harjunud nägema. Ünsa kindlalt jätkan ka lähiajal taoliste trennidega ning teen mõnest sellisest ka kokkuvõtte koos videoga.