Nagu eelmises aporti loos sai kirjutatud, on Tüübiga saanud aportiga päris palju vaeva nähtud.  Iga koer on omamoodi indiviid ning sellest lähtuvalt tuleb igat koera ka erinevalt treenida. Lähtuvalt iseloomu iseärasustest tulevad osadel koertel trennis ühed asjad paremini välja ning teistega saab rohkem vaeva näha või siis vastupidi. Ma olen Tüübi iseloomuomadustega väga rahul. Ta on väga suure töötahtega ning kõrge energiaga koer, kes on samas piisavalt kõva ning samas ka tasakaalus peaga. Samas iseloomustab teda ka asjaolu, et ta instinkt viskab ülesse momentaalselt. Teatud olukordades on vaja vaid väikest ärritit ning koer võib lennata  oma instinktitasemelt sellisesse kõrgusesse, et ta ei ole enam kuidagi püütav. Tema kooltamine eeldab üsna korralikku kannatlikkust ning tarka lähenemist. Kui läheneda koolituslikus situatsioonis konflikti tekitavalt on võimalik vaid hetkega saada koer sellisesse olukroda, et edasine konflikt tekitab vaid probleeme ning rikub nii koolituslikku taset kui ka omavahelist suhet. Nagu öeldud, sellise koera koolitamine ei ole kindlasti kerge, sest pidevalt tuleb jälgida seda, et oma tegevusega ei tekita situatsiooni, mis ei ole kasuks vaid töötab üldisele prtsessile vastu. Oskamatu käsitlemise juures ning väiksema kogemusega koerajuhi käes on väga lihtsalt võimalik see koer viia situatsiooni, kus ta enesele märkamatult ning kontrollimatult võib ka omanikuga teravsee vastaseisu sattuda. Nagu öeldud, olen koeraga väga rahul ja siiani on saanud teda tasakaalukalt edasi viia. Samas olen väga kindel, et antud koeraga ei tule mul kunagi olema probleeme kiirustega, plahvatusega ning energia kestvusega.  Loomulikult treenida tuleb targalt.
Taolise närvisüsteemiga koeraga tuleb erilist tähelepanu pöörata aportile.  Aport on IPO kuulekuses kõige keerukam element, milles sisaldub palju konfliktseid olukordi. Samas annab aport  100 st võimalikust punktis 40 ehk on kõige “kallim” element. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks Tüübiga on saanud aportifga väga ettevaatlikult ja pisikeste sammudega edasi liikuda. Nüüd, kus aportit on saanud treenida vahelduva eduga ca. 3 kuud (seoses teiste treenimistega ja MM reisiga on jäänud küll sisse üksjagu auke) oleme jõudnud punkti, kus on võimalik koer jätta aport suus istuma ja kutsuda ta distantsilt enda juurde.
Oleme Tüübile aportit koolitanud mõlemad Mariga. Põhjuseks asjaolu, et kui mina olen teisi koeri treenimas, siis saab tema tegeleda Tüübiga, et koeral päris päev vahele ei jääks ning samas on Mari ilmselgelt oluliselt rahulikum ja kannatlikum treenija, kui mina.

Siia loo juurde pandud videos on näha, milline näeb välja praegu aporti treening. Saab tehtud hoidmist, rahustamist, kiitmist. Samas on saanud hakata rohkem tähelepanu pöörama ka tugevamale hoidmisele ning seda saab eraldi nõutud. Samuti saab tehtud kaugemalt ja lähemalt juurdekutsumisi aportiga.  Kogu koolituse nö. alustalad on

  1. rahulik eesasend istudes
  2. rahulik hoidmine eesasendis
  3. tugev hoidmine

Pakuks, et sellega läheb veel mõned nädalad aega, kuni koera toomine kaugemale jäetuna jõuab sellises tasemeni, et võib hakata proovime esimest korda aportit visata.