Tweet

Olen siin blogi vormis kajastanud juba üle poole aasta oma koera Daneskjold Hawk (Tüüp) treeninguid. Kellel tahtmist, saavad lugeda algusest peale, kuidas esimestest kutsikamängudest kujuneb välja temperatmentne ning särav kõrvalkõnd või kuidas esimestest lihtsatest jälgedest jõutakse vähehaaval nõudliku otsimiseni. Arvaks, et kuna aastanumber on vahetumas ning ka Tüübi treeningud on jõudmas vähehaaval uude ajajärku, siis oleks kohane siia kirjutada üks natuke üldisem jutt. Arutleks järgnevalt mõnevõrra teemal, et mida üldse kujutab endast koera ja inimese kooselu ning kas igapäevases eksisteerimises peaks sisalduma ka koolitus (ning mida see annab). Samuti üritaks kuidagi selle arutelu sees välja tuua ka sportkoera igapäevaelu erisused võrreldes tavakoeraga. Ma loodan, et iga lugeja, kes seda juttu loeb, võiks sellest ideid saada ning edasi mõeldes ka oma koeraga paremat suhet ülesse ehitada.

Inimesed on koertega elamist ja igapäevaseid tegemisi jaganud juba pikalt. See on ühest küljest hea, sest me oleme  koera, kui liiki õppinud tundma väga sügavalt. Samas kaasneb sellega ka veider ebameeldivus – koerad on omandanud sedavõrd pereliikme staatuse, et paljudel inimestel on raskusi näha koeras koera ning lemmikutelt oodatakse tihti seetõttu liiga palju ja ei osata nendega vajalikus keeles suhelda. Olles koeri koolitanud päris pikalt üritakski siinkohal veidi lahti kirjutada, millisena näeb maailma koer ning mida ta meist ootab.

Koer sünnib siia ilma selles  mõttes valge lehena, et tal nagu ka ühelgi teisel siia ilma sündival elusolendil, ei ole ühtegi eelnevat kogemust, tal ei ole arusaamu siinsetest reeglitest ja üldsegi igapäevaelust. Samas sünnib kutsikaga kaasa terve rida instinkte, millede toel ta edaspidises elus hakkama saab ning mille ajel ta oma toiminguid teeb. Samuti sünnib koeraga kaasa kokreetne raamistik, mis määrab selle, et koer on koer. Selle raamistiku all pean ma silmas järgnevat:

• koer väljendab ennast kehakeele ja häälitsustega ning kui väga me ka ei taha ei õpi koer kunagi rääkima ning väljendama ennast kehakeelega meiega sarnaselt
• koer õpib uusi asju läbi teatud reeglite (milledest on kirjutatud palju raamatuid ja teooriaid). Piltlikult lahti seletades võib öelda, et inimene on liiklusvahenditest nagu auto, mis liigub ratastel ja vajutades gaasi hakkab motor kiiremini töötama ja rattad kiiremini liikuma. Koer on nagu paat, mis liigub edasi vee sees paikneva tiivikuga. Kui me tahame seda paati edasi liikuma saada, siis peab ta olema piisavalt sügavas vees, et tiivik saaks töötada ja edasi lükata paati. Kui me paadile paneme mottotrisse parema kütuse või lisame sinna head õli, siis see paat ei hakka ikkagi asfaldil vurama, sest ta on paat. Koeraga suheldes ning teda koolitades peame arvestama nende teooriatega, millele põhinevalt koer õpib.

Kui me tahame oma koeraga heal tasemel suhteid ülesse hitada, siis me peaksime selle raamistikuga arvestama. Teisisõnu me ei saa oletada ja eeldada, et koer mõistab meie sõnu ja miimikat ning kui me tahame talle mingi sõna selgeks teha, siis peame seda talle õpetama nagu koerale, mitte nagu inimesele.

Kutsikale on antud looduse poolt võime hästi kohaneda ning läbi selle paremad väljavaated ellujäämiseks. Seega sattudes inimeste hulka algab nagu Aliase mäng, kus kutsikas üritab mõista meie elu reegleid ning seda ennekõike eesmärgil saada kõht täis, leida  pereliikmete heakskiit ja tähelepanu  ning läbi selle ellu jääda ja suureks kasvada.  Need, kes on kunagi mänginud Aliast saavad väga hästi aru, millest ma räägin. Kutsikas üritab mõista reegleid ilma, et ta saaks aru meie suulisest keelest ja kehakeelest. Kui me teatud olukordades kasutame pidevalt samu sõnu või sama kehakeelt, siis  õpib kutsikas neid selle olukorraga seostama ning läbi selle hakkab ka paremini mõistma meie reegleid.   Kui me soovime, et meie kutsikas oleks õnnelik, siis on äärmiselt oluline, et me ei eksitaks teda selles Aliase mängus ning üritaks talle võimalikult selgelt neid reegleid tutvustada.  Selge reeglite tutvustamine tähendab, et must on alati must ja valge alati valge. Kui meile ei meeldi, et koer suuremast peast diivanile ronib, siis me ei lase kutsikat sinna kunagi, sest nii saab ta aru, et diivanile tulek on keelatud. Kui me tahame, et kutsikas on häda õue teeks, siis me kiidame teda selle eest ning kui ta tuppa teeb siis riidleme temaga.

Oma olemuselt ongi koera koolitamine temale meie maailma reeglite õpetamine.  Kusjuures koera koolitamine tähendab tegelikult vastastikust koolitumist ehk koer õpib reegleid ning meie õpime temaga selliselt suhtlema, et ta saaks meie keelest ja reeglitest aru.

Kui keegi paluks mul kirjutada ülesse õnneliku koera valemi, siis  see kõlaks selliselt, et õnnelik on koer kellel:

• on kõht täis ja soe ja turvaline koht elamiseks
• kes saab aru kooselu reeglitest ning need reeglid püsivad
• kellega tegeletakse sedavõrd palju, et koer tunneb, et on üks osa perest ning et temaga arvestatakse ja temast hoolitakse
• on võimalus kulutada päevas ära selline kogus energiat, mis on heaks elukvaliteediks vajalik ning positiivsemal juhul kulutada seda enrgiat oma lemmiktegevuse peale

Kui nüüd võtta see viimane loetelu, siis siit jõuabki sportkoerani ning antud blogini. Ma tahan, et Tüübist kasvaks edukas sportkoer, kellega koos saaks võistlustel käia ja ilusaid tulemusi teha, selleks

• ma toidan teda kvaliteetselt ning hoolitsen tema tervise ja heaolu eest, sest  kui ma seda ei teeks, siis temast ei kasvaks head sportkoera
• ma üritan temaga igapäevaselt elada võimalikult must- valgete reeglite järgi, sest mida paremini ta mõistab reegleid, seda vahetum ja rõõmsameelsem on ta minuga suheldes ning see paistab välja ka võistlusplatsil ja annab võimaluse paremateks tulemusteks
• ma tegelen oma koeraga iga päev tunni kuni kaks, milles sisalduvad nii treeningud kui ka jalutuskäigud ja muidu suhtlemine. See kõik on vajalik, et koer hiljem võistlustel edukas saaks olla. Kui ma koeraga ei tegeleks, siis  ta ei areneks. Kui ma teeks asju temale vastumeelselt, siis  ei tekiks sära ja rõõmu.
• Tüüp on tööliini malinois, kellel on tõeliselt palju energiat ja tegutsemistahet. Ta saab seda rakendada jäljeajamiseks, mis on ilmselgelt huvitav ja peamurdmist nõudev ning läbi selel annab koerale võimaluse ennast teostada. Ta saab seda rakendada kuulekuse elementides, kus toimub võitlemine palli pärast ning rõõmustamine koostööst . Ja täiesti arusaadavalt saab ta seda rakendada varrukatrennis, kus ta saab võidelda vastu hakkava varrukamehega , haukuda ta peale  ja kutsuda teda välja.

Kui nüüd võrrelda toodud loetelu ülal toodud õnneliku koera kirjeldusega, siis  ilmselgelt võin ma panna käe südamele ja öelda, et Tüüp elab õnnelikku elu ja me mõlemad naudime igapäevaselt seda koostööd. Tegelikult on ilmselgelt Tüüp õnnelikum koer, kui keskmine pere lemmik ning seda just põhjusel, et ta saab olla peremehega väga palju koos ning teha ühiseid asju ja ta saab neist kõigist asjadest aru, sest neil on väga konkreetsed reeglid. Ma arvan, et see kirjutis võiks tegelikult siduda edukalt kokku kõik seni toimunud trennid, mida siin on kajastatud ning ka tulevased trennid. Lugege neid trenne ja te näete, kuidas sportkoerale tekib reeglite raamistik ning kuidas reeglitest hästi aru saav koer hakkab aina paremaid sooritusi tegema.