Tüübi treenimine on algusest peale toimunud suunal teha tulevikus edukaid starte IPO-s ning FH-s. Ma  lähtun koolituses põhimõttest, et koolitus peab olema hästi süsteemne nö. kivi kivi peale ehitamine. Mida tugevamad on kivid ja mida hoolikamalt oled ehitanud, seda tugevam on maja. Sellest lähtuvalt ma tegelikult Tüübiga selliseid trenne, mis ei täida eesmärke ei tee. Sellel IPO teel on tegelikult kaks näiliselt justkui kõrvalejäävat vahepeatust, mis siiski nõuavad läbimist.

Üheks on BH eksam. Soovides koeraga startida IPO-s või FH-s on vajalik eelnevalt Ühiskonnakõlblikkuse testi läbimine. See on ka meil nö. lähieesmärgina kirjas. Antud eksamiks valmistumine aga paratamatult väänab mõnevõrra üldise valmistumise süsteemi.  Hetkeseisuga ei pea ma Tüübi kõrvalkäiku veel kaugeltki mitte ideaalseks ning  olen veendunud, et sellise pildi, nagu ma ideaalis näha tahaks saan ma kätte järgmise aasta kevad- suveks.  Minnes BH le lähen ma tegelikult sooritusele veidi pooliku kõrvalkäiguga, mis küll paljude silmis näeb üsna reaalselt väga hea välja, kuid minu pilgu jaoks on ikkagi poolik. Iseenesest see üks start küll halba kuidagi ei tee ning koolituslikku taset ei ähvarda. Samuti ei teki koeral selle ühe stardi baasil ka mingit võistluse/eksami olukorra kinnistumist. Seetõttu otseselt muretsemiseks pole põhjust. Samas aga tahaks ikkagi startida võimalikult ideaalilähedase sooritusega, et saada ise hea tunne. Sellest lähtuvalt olengi viimasel ajal trennides rohkem tegelenud kõrvalkäigu ja algasendiga. See on jätnud tahaplaanile kõik muu, nagu aporti ja hüpped jne.  Kui BH saab sooritatud, siis saab rõhuasetust jälle muudetud ning kõrvalkäigu arvelt pigem rohkem hüpetega tegeletud. Kuivõrd talvisel ajal ei saa tegeleda hüpetega, kuid küll aga kõrvalkäiguga, siis on selline rõhuasetuse muuutmine igal juhul mõistlik.

Olen samuti trennis paar korda kogu BH skeemi läbi teinud ning tean, et oma olemuselt peaks kõik kontrolli all olema. Koer on küll oma aasta ja 4 kuu vanusega suhteliselt noor, aga senine vundament on olnud piisavalt tugev, et kannab ilusti kogu skeemi välja. Elades Kakumäel, kus teed on jalgrattureid, jooksjaid ja uisutajaid täis ei näe ma linnaosas erilist probleemi. Tean, et mu koer oskab linnas käituda ning pole agressiivne ning seetõttu ei ole ka antud osaga oluliselt spetsiaalselt vaeva näinud. Võib olla hiljem kahetsen, et seda piisavalt ei teinud, aga kuna see oleks ka nö. põhitreeningute arvelt, siis olen üritanud nö. miinimumiga hakkama saada. Loodetavasti ei pea kahetsema.

Põhjus miks ma BH le praegu lähen on tingitud asjaolust, et juhul kui soovin teha IPO-s või FH s stardi veel sel aastal on selel läbimine möödapääsmatu. Kui soovin aga startida kevad-suvel siis  ei pea pabistama selle üle, kas kevadel keegi üldse BH d korraldab. Kui see “lukk” on nö. ukselt maas, saab rahulikult nö. põhialade treenimise ja eesmärgi seadmisega tegeleda.

Teine teema, mis viimasel ajal ka aega on nõudnud on näitus. Lootes ühel päeval siiski ka Töötsempioni tiitlit taotleda on vajalik näitusehinne. See ei pea küll olema kõrge ning hindest “hea” täiesti piisab. Leian, et hetkel näituselt selle hinde saamine oleks mõistlik, sest sellisel juhul võiksin tulevikul rahulikumalt keskenduda peamisele ning ei peaks hakkama enam tegelema millegiga, mis nö. suures pildis segab. Näituseks valmistumine tähendab aga paratamatult nö. ringis käitumise õpetamist, mis nõuab üksjagu treenimist. See pole kohe kindlasti midagi sellist, mis koeral nö. automaatselt välja tuleb. Ka see “tegelemine” on tulnud varastada põhitegevuse arvelt. Kui selle teema  ka nüüd nö. jalust ära saaks, siis  edasi saaks juba tegeleda vaid sihipärase tegevusega. Järgmisel korral kindlasti saan jagada muljeid , kuidas antud vallas siis läks.