Et natuke saada nö. Vanuselist pidepunkti mainin, et antud jäjetrenni ajaks oli Tüüp just saanud aasta vanaks.

Olen viimasel ajal hakanud vahelduvalt lühematele ja veidi keerulisematele jälgedele tegema ka pikemaid jälgi, millede pikkused ulatuvad 1000 sammu kanti. Nii pikk jälg annab koerale kindlalt kestvust ning samas õpetavad ka veidi väsinumalt probleeme lahendama. Selleks, et sellisel trennil oleks mõte sees on hea ajada jälge 10 meetrise rihmaga.

Kuivõrd leian, et lisaks pikkusele peab jälg sisaldama alati ka ülesandeid, sest siis on see arendav ning kinnistab koeras probleemide lahendamise oskust, siis teen alati ka pikematele jälgedele sisse erinevaid probleeme. Antud jäljel on selleks katkestus + traktorijäljed ( mille otsa meelega kõndisin) ning kaks teravnurka.

Pean kohe alutsueks tõdema, et olen koera arenguga väga rahul ning jäin ka antud trenniga väga rahule. Arvestades asjaoluga, et tegemist on alles 1 aastase koeraga ning ta on võimeline juba tegema tuhande sammuseid jälgi 10 meetrise rihma otsas ning sealhulgas lahendama ilma probleemideta teravnurki ja katekstusi. Minu jaoks tõestab see veel, et oleme õigel teel ning ka edasistes trennides tuleb jälgida, et jäljetrenn oleks ikka “trenn” mitte lihtsalt söötmise protseduur põllul.

Antud jälje esimesel sirgel oli segamas tööd katkestus ja traktorijäljed. Lähtuvalt selelst asjaolust ei lasnud teha kohe 10 meetri peale,  vaid jäin kontrolli mõttes lähemale. Soov oli, et saaksin vajadusel piisavalt koheselt sekkuda ja korrigeerida . Samuti ei tahtnud, et koer pika rihma otsas töötades probleeme lahendades ennast väga selle  sisse mässib. Rihmast vabastamine on selline ebameeldiv detail, mis igal juhul koera aitab, sest omanik tuleb lähedale ja appi. Kui nüüd mõelda, et koer lahendab probleemi ning mässib ennast rohma sisse ning siis lähed teda vabastama, siis koerale võib see tunduda täpselt sellena, et oli probleem ja koerajuht tuli appi. Ma tahan, et koer peale probleemi lahendamist oleks sunnitud samas meeleolus edasi töötama. Antud jäljel oligi nii, et peale katkestust tulid selga kohe traktorijäljed. Need olid üsna tihedad ja eri suunas. Seega koer pidi peale katkestuse lahendamist olles veel vanas meeleolus sees minema kohe edasi järgmise probleemi lahendamisele.

Kuna ma nägin, et koer suutis selel kõigega hästi toime tulla ning stabiliseerus, siis lasin koheselt ka rihma pikemaks, et koer peaks edasi töötama veidi raskemas olukorras. Kui ikka on näha, et koer suudab antud rihma pikkuses hästi hakkama saada, siis pole ju mõtet temaga samas vormis edasi kõndida, vaid tasub latti tõsta.

Koer lahendas väga kenalt ära teravnurgad. Peale ühte nurka vaid veidi kiirendades.

Edasi läks kõik väga kenalt. Tegelikult oli ka edasisel jäljel traktor sõitnud, kuid sellist sigri- migrit nagu esimesel sirgel ei olnud.  Sellest lähtuvalt ei valmistanud need ka koerale mingit probleemi.

Kui ma analüüsin nüüd jäljel toimuvat, siis tooksin välja järgmist.

  1. Mulle meeldib see, et koer sattudes raskustesse ei hakak jooksma hektiliselt , vaid hakkab koheselt otsima. See on käitumismall, ida olen kutsikast saati temale programmeerunud ja mis tõesti täna töötab hästi. See on teatud mõttes indikaator, mis näitab, et koer ei satu stressi selliselt, et kaotab pea, vaid üritab leida alati väljapääsu ja lahendust. See on näha hästi, kuidas koer keerutab üsna ühes kohas ja otsib jälge.
  2. Mulle meeldib väga see, et olenemata koera kaugusest (rihma pikkusest) töötab ta kogu aeg samas tempos kontrollides ise tempot.
  3. Mulle meeldib, et ta peab teravnurkasid täiesti loomulikuksosaks jäljest ning ta ei tunne ennast kuidagi halvasti liikudes teravnurga tõttu sisuliselt minule vastu.
  4. Eriti rahul olen ma aga ajsaoluga, et koer töötab täpselt ühes pildis nii vastu- kui ka pärituult. Kuna jäljel oli üsna arvestatava tugevusega tuul, siis ilmselgelt oleks vastutuul pidanud provotseerima kõrgemat nina, mida aga ei olnud. Esimese teravnurga sirge oli täpselt vastu. Samuti sealt tulnud teine , kolmas ja neljas sirge . Vaid viiased kaks ei olnud. Olles tegelikult juba väsinud suutis ta väga hästi nina maas hoida.
  5. Muidugi meeldib mulle ka see, et koer suudab nii pika jälje kõrge kontsentratsiooniga töötada. Arvestdes koera vanust on 1000 sammu kindlasti pikk jälg.

Kuidas siit edasi? Loomukilu selliselt, et tuleb teha erinevaid jälgi – kord lühemaid ja lihtsamaid, kord probleemidega ja stressirohkemid ja kord jälle pikemaid. Nagu olen korduvalt maininud, peab igal trennil olema mingi mõte sees.

Siin siis video