Meil Eestis on üldlevinud tavaks olnud, et valmistudes koeraga IPO1 tasemeks, tehakse koerale selgeks kahe varjega ristlemine. Jõudes IPO 2-ni õpetatakse juurde järgmised kaks ning siis juba ca. 2-3 aastase koeraga jõutakse 6 varjeni. Ma otsustasin Tüübiga treenida asja veidi teise rõhuasetusega. Mõni sõna põhjustest. Kujutame ette hea saaginstinktiga jõulist tööliini malinoisi, kelles esindatud kiirus ja jõud ning kelle instinkt tõuseb hetkega nullist sajani. Oletame, et me oleme õpetanud sellise koera varjes aktiivselt haukuma ja varrukameest jõuliselt valvama. Me oleme harjutanud teda maailmapildiga, et kui varrukamees hakkab vastu, siis see vaid tõstab võitlustahet ning muudab koera veel tugevamaks ja jõulisemaks. See koer üritab haarata varrukat nii kiirelt kui võimalik ja teeb seda tugevalt. Nüüd oleme jõudnud sinnamaale, et hakkame koerale varjete ristlemist õpetama. Me soovime, et koer vaataks varjesse ning ei jookseks suuri kaari, me soovime, et ta alluks kontrollile ja tuleks omaniku juurde esimesel käsklusel. Kui ma mõtlen kõige eespool kirjeldatu peale, siis ma väidan, et see polegi võimalik. Okei, me õpetame koera tihedalt varjesse minema ning paneme sinna palli või teise varrukamehe või piirded umber varje. Selliselt on võimalik koerale küll algselt sisse programmeerida käitumine, et ta läeks tihedalt ja vaataks sisse, kuid koheselt, kui kiirused hakkavad kasvama ning jõulisus pääseb esile on täiesti ilmne, et kuuendas varjes olev varrukamees tõmbab koera sedavõrd käima, et mingi pall kuskil varjes või piirded ei ole enam mingi tegur. Oponendid võivad öelda, et aga kui ikka varrukamees on iga kord erinevas varjes, siis koer kontrollibki varjeid lootuses sealt varrukameest leida. Mina ütlen oma kogemusele põhinedes, et koer on ikka väga palju targem. Üldjuhul teab kogenum koer juba platsile tulles, kus varrukamees paikneb või saab selle lõhna õhust . Okei, algaja koeraga saab siukest pulli teha küll, aga edasijõudnuga see enam ei aita. Need inimesed, kes on kokku puutunud jõulise tööliini malinoisiga, teavad väga hästi, kui raske on näiteks varrukamehe suunas sajaga jooksvat koera peatada või nö. enda juurde sundida tulema. Vaid naiivne võib arvata , et seda on võimalik teha jõuga. Kui instinktitase jõuab üle teatud piiri, siis jõuga sekkumine vaid kergitab seda veel kõrgemale ning ühest hetkest ei ole koer enam ohjatav. Teisisõnu, kui koer tahab joosta otse varrukemehe juurde ja ta ei ole saanud eelnevalt tugevat pilti, et seda teha ei tohi, siis on omaniku võimalus koer poole pealt kätte saada nullilähedane. Pole isegi mõtet üritada. Mõelge nüüd situatsiooni peale, et koer ristleb umber varje ning teab, et seal viimases varjes ootab varrukamees “magusa” varrukaga ning siis ta läheb ja lähebki ning eriti midagi pole selles osas võimalik teha.
Kui nüüd antud kirjutist loevad IPO ga mitte nii kursis olevad inimesed, siis võib neil tekkida tunne, et selline koer on nagu kontrollimatu relv, mida ohjata pole võimalik. Tegelikult see ei ole nii. Esiteks ei tõmba tavaelus mitte ühtegi koera miski sedavõrd käima , nagu varrukatrennis varrukas. Seega ei jõua koer ka sellisele instinktitasemele, kus ta enam ohjatav pole. Varrukatrenn aga toimub teatud riietuses ja teatud atribuutikaga, mis õpetabki koerale vaid neis tingimustest teatud käitumise, mida ta tavaelus selliselt ei tee. Näiteks jõustruktuuride koerad ju ilmselgelt ei treeni vaid varruka, kui vahendiga, vaid teevad hoopis teistsuguseid trenne, et koolitada koer tasemele, et ta ka ilma varrukata pätti püüaks. Mõeldes sellele sissejuhatusele on täiesti ilmne, et sellisele koerale on kasulikum õpetada varrukaga haakuvaid tehnilisi elemente enne, kui ta instinkt liiga kõrgele ronib ning ta kontrollimine on lihtsam, kuna ta veel ise pigem omanikult tuge otsib. Varjete ristlemine peab olema sooritatud selliselt, et koer läheb koerajuhilt käsu saades sirgelt ja energiliselt varje suunas, teeb seal tiheda kaare umber varje vaadates varjesse sisse (otsides varje läbi) ning koheselt saades käsu koerajuhilt jookseb koerajuhi suunas, kelleni jõudes ta saab loa/käsu minna järgmisesse varjesse. Sellise loogikaga peaks koer otsima läbi kõik varjed kuni kuuendani, kus paikneb varrukamees.
Ma alustasin täiesti kindla tagamõttega Tüübile varjete ristlemise õpetamist juba 4 kuusena. Sellest on ka jutt siin juba
Mõte oli selles, et nii noor kutsika son hästi sõltuv omanikust ning tuleb kutsumisel väga rõõmsalt ja innukalt juurde. Samas on ta lihtsalt motiveeritud ja pall ning toit on tema jaoks väga palju olulisemad, kui huvi ümbritseva suhtes. Samas on koer selles vanuses nagu käsn, kes imeb endasse kõike uut ning väga lihtsalt kujunevad sellest välja koera jaoks teatud käitumismallid. Ma ehitasin koerale selles vanuses välja mõningad käitumised :
- Koer läheb innukalt ja sirgjooneliselt varjesse
- Koer kontrollib varjet ning vaatab sinna sisse
- Koer tuleb tihedalt varjest kohe omaniku juurde
Kõik see oli tehtud palliga. Varjesse asetasin palli ämbri peale, et ta ei otsiks seda maast, vaid vaataks ülesse. Oma olemuselt joonistus kutsika “valgele lehele” varjega seoses täiesti selge ja ühene pilt. Seda olen ma nüüd nö. “elus hoidnud” korrates ühe ja kahe varje ristlemist paigutades palli kord ühte, kord teise , kord mõlemasse varjesse ning premeerides koera juurdetulemisel palli visates. Koerale tekkis niivõrd tugev kinnisidee seoses varejetega, et olles treeningplatsil ja võttes koera autost ei tulnud koer mitte minult palli küsima, vaid jooksis esimese asjana ringi umber lähima varje (tehes seda tihedalt, vaadates varjesse sisse ja olles seejuures energiline). Ma lasin tal seda teha ning ei sekkunud sellesse.
Järgnevalt õpetasin koerale oma platsil lühemate vahemaadega nelja varje ristlemise paigutades palle jällegi vaheldumisi erinevatesse varjetesse ning premeerides kord peale esimest , kord peale kolmandat või teist varjet oma käest palliga. Selliselt õnnestus säilitada tihedaid ringe ja varjesse vaatamist (seda nö esimest pilti) ning ka juurde tulemist. Olin sellist 4 varje jooksmist teinud kahes trennis ning siis siirdusin juba suurele platsile ning kuut varjet jooksma. Selleks, et varjete jooksmine tõesti selgeks saaks oli vaja lisada ka konflikti ja tuua sisse keeld ja negatiivne mõjutus. Kui koer jookseb varjeid vaid palle otsides ning tal ei võimaldagi viga teha, siis ta ei saa sellest aru, et vigane käitumine on keelatud. Kuna tänane jutt sai juba üsna pikk, siis kirjutaks siitkohast edasi järgmisel korral, kui juba kirjeldaks samm-haaval lahti 6 varje ristlemise õpetamise koos videotega.
Lisa kommentaar