Tweet

Lisaks oma igapäeva tööle andsin 10 aastat loenguid ja viisin läbi ka praktikume Tallinna Tehnikaülikoolis. Kopeerin siia ühe nö. läbiviidud katse, mille üiiõpilaste abil TTÜ s mõned aastad tagasi tegin. See tekst on olnud üleval ka Bestmarki Suurköökide kodulehel. Arvan,et kuigi info on natuke vananenud ja elektri ja gaasi hinnad mõnevõrra muutunud, on see siiski lihtsalt tänasesse aega teisendatav. Ehk siis, kui peale lugemist on küsimusi, üritan neile vastata.

Kindlasti on paljud olnud olukorras, kus nad ostes uut pliiti ei suuda kindlalt otsustada, kas eelistada elektri- või gaasipliiti või otsustada hoopis induktsioonpliidi kasuks.  Kõigil nimetatud pliitidel on omi eeliseid, aga ka kahjuks puuduseid. Kindlasti on enamus inimestest kuulnud jutte, et gaas on odav ning seetõttu tasuks eelistada näiteks gaasipliiti elektriga töötavale. Samuti on teada, et kõige säästlikum on hoopis induktsioonpliit. Kuidas aga on seis tegelikult? Kui suur on ühte või teist pliiti eelistades tegelik võit? Kas tegelikult on üldse võitu, kui võrrelda ostuhindasid? Selleks, et saada küsimustele vastuseid korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli laboris rea katseid. Abiks nende läbiviimisel olid TTÜ magistriõppes õppivad üliõpilased. Võrdlesime nelja erinevat võimalust:

1. gaasipliit
2. induktsioonpliit
3. valumalmist plaadiga elektripliit külma plaadiga
4. sama pliit kuuma plaadiga

Võrdluse lähtepunktid olid järgmised. Võtsime külma poti ja mõõtsime tema sisse konkreetse koguse külma vett. Kasutasime kõikidel katsetel külma potti ja külma vett, et katsetulemused oleksid võrreldavad.

Pliitidest olid võrdluses

• Induced Energy induktsioonpliit 3,5 kW se küttetsooniga,
• Wara profipliit neljakandilise 300 x 300 mm malmplaadiga võimsusega 2,5 kW
• Gaasipliit Ambach leegivõimsusega 3,5 kW

Kõike pliite iseloomustab asjaolu, et kui keerata küte maksimumi peale, siis tarbib see pliit ka energiakandjat kogu aja jooksul maksimumväärtuses. Teisisõnu hoides elektripliidi plaadi maksimumi peal 1 tunni võtab ta 2,5 kW elektrit, induktsioonpliit 3,5 kW jne.

Selleks, et katse oleks reaalselt ka hetkehindadega haakuv võtsime aluseks hinnad Eesti Gaasi ja Eesti Energia kodulehelt. Kindlasti pole need hinnad absoluutsed, vaid sõltuvad erinevatest pakettidest ning samuti ei sisaldu ju selles hinnas erinevaid liitumis- või hooldustasusid jne., mis tegelikult veel tõstaksid hinda.

Gaasi hinnaks võtsime 0,59 EUR/m3.  1 m3 gaasi põlemine annab 9,3 – 9,4 kW tunnis. Seega kulutab 3,5 kW ne gaasipliit tunnis 0,376 m3 gaasi (andmed Eesti Gaasi kodulehelt)

Elektri puhul lähtusime hinnas 0,062 EUR/ kWh

Selleks, et katse oleks võimalikult täpne sai külm vesi keemiseni kuumutatud neljas erinevas koguses : 1liiter, 1,5 liitrit, 2 liitrit ja 2,5 liitrit . Mõõtsime selleks kuluvat aega. Nagu eelpool öeldud sai elektripliidiga tehtud kaks võrdlevat katset. Ühel juhul panime poti külma veega külmale pliidiplaadile. Teisel juhul panime külma vee külma potiga eelnevalt keetmisega kuumaks aetud plaadile.

Katsetulemused olid järgnevad:

1 liiter

1,5 liitrit

2 liitrit

2,5 liitrit

Tehtud katsetest võib teha mitmeidki huvitavaid järeldusi.

1. Üsnagi üllatavalt tuli välja detail, et ülaltoodud näitajatest lähtudes on tegelikult tänasel päeval kuuma plaadiga elektripliidi ja gaasipliidi kasutamine samas maksumuses. Legend odavast gaasist hakkab reaalselt minevikku saama. Pannes poti kuumale pliidiplaadile maksab selle keema ajamine täpselt sama maksumuse, nagu gaasipliidigagi. Tõsi, ajaliselt tuleb vahe sisse. See vahe on ca. 30 % .  Samas muidugi peab arvestama asjaoluga, et ebaühtlase koormusega köögis ei saa arvestada pidevalt kuuma plaadiga pliidiga. Kui hoida pliidplaat pidevalt kuumana, siis kulub selleks nö. stardipositisooni säilitamiseks meeletult energiat. Näiteks hoides 2,5 kW pliidi plaati soojas 8 tundi on selle maksumus 0,496 EUR. Gaasipliidil see vajadus puudub, sest tellimuse saabumisel on võimalik koheselt saada kuum leek ja puudub nö. ooteaeg. Arvestades nii ajalise võiduga kui ka “kohe valmis” võimalusega on ilmselgelt gaasipliit täna veel mõistlikum, kui elektripliit, kuid nagu arvutused näitavad ei ole ta pidevas ekpluatatsioonis enam nii väga odav.
2. Kui võrrelda külma – ja kuuma plaadiga pliitide tööd, siis on huvitav märgata, et ajaline vahe on ca. 8 minutit ning seda olenemata vee kogusest. See on järelikult aeg, mis kulub külmal plaadil soojenemisele.
3. Induktsioonpliidi ökonoomsus on aga teistest pliitidest märkimisväärselt parem olles 2-3 korda odavam järgmisest konkurendist.  Kahtlemata tuleb induktsioonpliidi juures ka arvestada ajafaktoriga. Tegelikult on ka aeg ju teinekord raha.  Ajaline võit on ju väga suur.  Kui nüüd võrrelda külma pliidiplaadiga vee keetmist induktsioonpliidiga sama toimingu tegemisega on päris karm tõde, et ajaline vahe on pea 20 minutit. Ei ole vaja väga elavat ettekujutust, et mõista kui suureks selline ajaline kaotus päeva lõikes kujuneb, kui on vaja teha mitmeid toiminguid ja seda just külma pliidiplaadiga.

Loodaks, et tehtud katsed mõnevõrra aitavad paremini mõista eri pliitide  võimalusi  ning muuta valikuid kergemaks.  Loomulikult tuleb pliitide valikul võtta arvesse ka kõikvõimalikke teisi detaile ja parameetreid  ning kasutusmugavust jne.  Antud katse hõlmas ju tegelikult vaid rahalist kulu. Samas arvestades järjest tõusvate energiahndadega on tegelikult ju oluline seda osa aina kriilisemalt vaadata. Kui kellegil on rohkem huvi antud katse ja kulude osas või soovib muul moel kontsultatsiooni saada, anname seda hea meelega.