Sous vide küpsetus on profiköökide poolel kasutuses juba väga pikalt.  Sous vide oma olemuselt tähendab madalal ühtlasel temperatuuril pikemaaegset küpsetamist. Kui panna roog ahju küpsema, siis paratamatult hakkab liha juba küpseks  saanud väiskiht võtma liiga pruuni värvust, kui liha sisemuses on temperatuur veel oluliselt madalam. Seega, kui soovite saada ühtlast lõpptulemust, siis peaks ahjus  toitu küpsetama piisavalt madalal temperatuuril ning nii pikaaegselt, et soovitav soojust jõuaks ka sisemistesse kihtidesse enne kui väliskiht kõrbema hakkab. Pannes aga toidu ahju sedavõrd kauaks kipub ta paratamatult kuivama. Sous vide küpsetuse puhul on aga see probleem välistatud. Toode pannakse vaakumkoti ning selle koti sees veevanni. Sinna vanni asetatakse sous vide seade (tsirkulaator), mis hakkab vett soojendama ning veenõus ringi ajama. Sous vide seade on üldjuhul üsna täpne ning seetõttu püsib veevannis temperatuur täpselt sama kogu küpsetuse aja. Kui toode on kilekotis vaakumis, siis see ei lase tootel kuivaks joosta ning samuti jääb kõik maitse toote sisse, mitte ei imbu ümbritsevasse vette. Kui majapidamises pole vaakumpakendajat, saab kasutada ka suletavat minigripp stiilis kotti. Toode pannakse kotti, kott uputatakse koos tootega vette ning surutakse kotist õhk välja. Oluline on, et toote ja kilekoti vahele ei jääks õhku, mis toimib soojusisolaatorina ning ei võimalda temperatuuril tooteni jõuda. Kui koduses majapidamises kasutuses olevad sous vide seadmed võimaldavad temperatuuri reguleerida tavapäraselt 0,5 kraadi täpsusega, siis profiseadmetel on täpsus veel palju suurem. Töötades ise Bestmarki Suurköökide nimelises firmas oleme profiköökidesse neid seadmeid müünud jub akaugelt üle 10 aasta. Lähtuvalt koduste kokkade soovidest hakaksime aasta tagasi ka nö. koduseid mudeleid maale tooma ja müüma.

Aga nüüd siis konkreetse retsepti juurde. Valmistasin parti just selliselt kahel põhjusel. Esiteks tahtsin, et part ei jookseks rasvast liialt kuivaks ning liha säiluks mahlane. Tahtsin, et part oleks läbivalt ühesuguse küpsusastmega ning. Seega tehes selle nö. baasküpsetuse suos vide on part nö. kilekotist välja võttes juba küpse ning vaja on anda vaid ilus viimistlus. Sous vide küpsetuse juures on see osa eriti mugav, et  on vaja mõelda vaid soovitud küpsusastmele ning valida selle põhjal vajalik temperatuur.
Pardi puhul on temperatuurid järgmised
54 °C: toores ja roosa , vajab närimist
62 °C: läbinisti pehme, veidi vähem mahlane
65 °C:  selgelt vähem mahlane aga ikkagi hõrk
70 °C: läbiküpsenud

Ma soovisin selgelt läbiküpsenud parti, mis oleks veel veidi mahlasem ning reguleerisin temperatuuri 68 °C peale. Tegemist oli suure pardiga ning mõeldes natuke ette, panin ta veevanni eelise päeva õhtul. Sel juhul oleks ta valmis järgneva päeva lõunaks. Sous vide küpsetusel on see hea pool, et seade on võimalik veevanniga jätta omapäi tööle. Pole ohtu, et tekiks tulekahju, midagi läheks kõrbema või küpseks üle.  Seetõttu on vaja lihtsalt veidi ajaliselt ette mõelda ja jälgida, et veevannist vesi ära ei aura. Soovitav on veevann alati maksimaalse võimaluseni täit aning kuidagi selliselt pealt sulgeda, et auramine minimaalne oleks. Sellegipoolest kipub öö jooksul vee nivoo oluliselt vähenema ära aurava vee tõttu. On olemas ka spetsiaalsed plastkuulid, mis veevanni peale nagu kaaneks valatakse, mis aurumis märkimisväärselt vähendavad. Sous vide seade ei tohi jääda kuivale.

Lisasin pardile kõik soovitud maitseained enen kilekotti panemist. Kui liha on ühtlaselt madalal temperatuuril küpsemas pikemat aega, sisi imbuvd maitseained väga mõnusalt liha sisse. Ma toppisin pardi sisse mõned apelsini viilud, peale panin soola, pipart, mõned küüned küüslauku  ning tüümiani.

Kuivõrd mul on kodus elava tulega pizzahi, milels ma lisaks itaaliapärastele pizzadele teen ka palju erinevaid pagaritooteid , liha ja muid ahjutoite, siis mina tegin pardi viimistluse selles. Sarnaselt on võimalik lõplik üleküpsetus teha ka elektriahjus või grillis või kasvõi lahtisel tulel. Muidugi elava tulema ahjus (nagu allpool oleval pildil näha)  küpsetamisel on see eelis, et pole vaja muretseda toote kõrbemise pärast ning samas annab tuli lihale juurde hästi mõnusa kõrvalmaitse.

Ahju kütmine võtab aega ca. 20 minutit. See tähendab 6-7 puuhalgu, millele tuleb hijlem lisada juurde veel paar. Sel ajal kui ahju tule tegin keetsin veidi ette kartuli, porgandi ja pastinaagi. Tahtsin, et need oleksid ahjust tulles kindlasti küpsed ning arvestades, et pardi viimistlemine võtab aega vaid ca. 20 minutit oleks köögiviljad muidu jäänud seest krõmpsuma.  Panin roostevabasse ahjuvormi kotist võetud pardi, tema ümber poolpehmeks keedetud köögiviljad ning seejärel läkski see nõu juba eelnevalt 200 kraadiseks köetud ahju. 20 minutit küpsetust ja lõpptulemust näete juba alumisel pildil. NB! ma võtsin küpsetuse vahepeal korraks nõu ahjust välja ning kastsin seda veidi väljasulanud rasvaga, mis andis veel kenama viimistluse.