Vöötkakk (Surnia ulula) nimetus inglise keeles on northern hawk owl, mis tõlkes tähendab põhja kull kakku. Eks ta ju selles mõttes on tabavalt öeldud, et oma pesitsusalade poolest ongi ju tegemist nö. põhjamaise kakuga, kes meile satub rände käigus just sügisel nö. talvituma ja kevadel läheb taas põhja tagasi. Kull aga illustreerib hästi tema pikka saba mis meenutabki pigem nagu kulli kui kaku saba. Ka jahipidamine on pigem kullilik.
Eestis on muideks vöötkaku pesitsemine fikseeritud läbi aegade vaid 9 korral ehk siis väga harva. Rahvapärane nimetus vöötkakule on muideks õhtukull.
Vöötkakk hiirega
Vöötkakk on levinud ringiga ümber maakera
Vöötkakk on selline huvitav liik, kes levinud Euraasiais alates Skandinaavia lääneservast kuni täiesti aasia idaservani välja. Sarnaselt on tema levikuala Põhja – Ameerikas läänerannikult kuni idarannikuni välja. Selliselt võetuna jääb mulje, nagu oleks tegemist väga levinud ja kõigile tuttava linnuliigiga. Tegelikult jäävad need alad ikkagi sedavõrd põhjaossa ja tundrasse, et näiteks USA s öeldakse, et tegemist on kõige vähem uuritud röövlinnuga üldse seal riigis. Meil on võimalik seda põnevat lindu näha ka vaid talviti, kui ta rände käigus sealt kuskilt kaugelt tundrast meile satub. Linde ei ole talviti Eestis palju, kuid siin-seal ikka vahest trehvab. Kui lugeda erinevaid välismaa väljaandeid, siis tegelikult ei räägita vöötkakust, kui rändlinnust, vaid pigem peetakse teda paigal püsivaks. Samas aga liigub igal talvel mingi kogus vöötkakke põhjast meile talvituma.
Vöötkakk lendab vastu
Vöötkakk on imelise kuulmise ja nägemisega kütt, kes jahib peamiselt päevavalges
Kui kakkusid tuntakse meil ennekõike öise jahimehena, siis vöötkakk otsib süüa päeval ja videvikus. Tal on täiesti erakordne nägemine (nagu ka kullidel ja kotkastel). Vöötkakk suudab näha saaki liikumas kuni poole miili kauguselt (ehk siis peaaegu kilomeeter). Ka ta kuulmine on erakordselt hea. Hiire liikumist kuuleb ta isegi mitmekümne sentimeetri paksuse lumekihi alt. Vöötkakk istub kuskil kuuse ladvas või posti otsas ja vaatab ning kuulab. Kuuldes/nähes saaklooma, teeb ta sealt liugleva sööstu tabades saaki täpselt. Selles osas ta meenutab oluliselt teisi suuremaid kulle. Samuti armastab ta jääda põllu kohale rappelendu sooritama hõljudes paigal ja takseerides maapinnal toimuvat. Söögiks püüavad nad peaasjalikult närilisi, aga ei ütle ära ka väikestest lindudest.
Vöötkakk on väga hea lendaja
Vöötkakud on väga head lendajad ning neid naljalt maas jalutamas ei näe. Nad suudavad läbida lennates pikkasid vahemaid. Kui nad talvisel ajal satuvad Eestisse, siis tihti jäävad nad kogu talveks samasse paika püsima. Teisalt jällegi, kui toidunappus tuleb kätte, siirduvad nad uutele aladele. Vanim teadaolev vöötkakk loodusest on olnud natuke üle 8 aasta vana. Vöötkakk on Eestis III kategooria kaitsealune liik.
Külasta ka minu Facebooki seina, kuhu lisan regulaarselt huvitavaid fotosid https://www.facebook.com/AivoPhoto
Lisa kommentaar