Tweet

roo-loorkull

Roo-loorkull (Circus aeruginosus inglise keeles the western marsh harrier) on Eestis pesitsevatest loorkullidest kõige rohkearvulisem. Haudepaaride hulka loetakse vahemikus 800 – 1300 (järgmisena järjekorras ootaval soo-loorkullil on see number 300 – 500 vahel). Ta on levinud Euraasia parasvöötmes ning ka mõnevõrra Aafrikas ja Aasias. Kui vaadata Euroopas elutsevate lindude populatsiooni suurust ca. 30 tuhat paari, siis seda on natuke enam kaks korda rohkem kui kalju- või merikotkaid. Ehk siis tegemist on kulliga, keda on oluliselt vähem kui hiireviusid, kuid samas mitte kriitiliselt vähe. Eestis on nad III kategooria kaitsealune liik. Loorkullidest on ta suurim. Tema tiibade siruulatus on ca 110 – 140 cm. Kehapikkus 45 – 55 cm.
Muide ladinakeelne nimetus circus tuleb kreekakeelsest sõnast kirkos, mis kirjeldab röövlindu, kes lendab ringikujuliselt. Hiireviust eristab teda lennul kõige lihtsamini selliselt, et hiireviu armastab ka teha õhus ringe, kuid märgates saaki jääb ta paigale hõljuma (tegema rappelendu). Ta liigutab kiirelt tiibu ja püsib paigal. Tavapäraselt liigub hiireviu ka natuke kõrgemal. Roo- loorkull ligub põllu kohal madalamalt ja natuk elainetusi meenutades. Teeb kireid pöördeid ja järske sööste. Paigale hõljuma jääb t apigem harvem.

Roo-loorkullide emas- ja isaslind erinevad teineteisest märkimisväärselt värvuselt.

Isaslind on altpoolt vaadates kolmevärviline. Tiibade all on valget, punakaspruuni ja musta tooni. Selle pruunika osa värvus võid lindudel olla mõnevõra erineva tooniga. Hästi on see näha kui võrrelda järgnevat ja eelnevat fotot.

Roo-loorkull isane

Isane roo-loorkull

Emaslind on aga tumepruun ning selgelt eristub heledamad toonid peas ning ka laigud tiibadel. Emasel tumedal roo-loorkullil on peas nagu heledam kiiver. See heledam osa on erinevas vanuses natuke erineva tooniga. Allpool olevatel fotodel on see näiteks tumedam (natuke pruunikas). Selline näeb välja noorlind.

.

Emane roo-loorkull

Täiskasvanud emasel roo-loorkullil on see pea heledam osa veel heledam. Siin on nüüd võrdluses hästi näha ülel olevatel piltidel noorlinnud ja allpool vanalind. Kliki pilt suuremaks, siis on linnu detailid veel paremini nähtavad.

Roo-loorkull emane täiskasvanud

Roo-loorkull peab jahti närilistele ja väikestele lindudele

Roo-loorkull on sarnaselt teistele lorkullidele äge põldude kohal hõljuja. Ta liugleb heinamaade ja kõrkjate kohal ringi liikudes veidi üles ja veidi all, natuke nagu lainetades. Kuna ta tiibade siruulatus on 110-140 cm, siis jätab ta selliselt hõljudes üsnagi ägeda mulje. Liikudes maapinnale lähedal teeb ta kiireid ja järske manöövreid ning pöördeid ning võib sellisel pöördel ka teha vägagi kiire sööstu.

Pesa ehitab ta muidek smaapinnale. Selleks kasutab ta oksi ja roogu. Üldjuhul armastab ta pesa ehitada roostikku.

Roo-loorkull jahil

Roo-loorkull sööstab

Nende peamiseks saakloomaks on närilised ning põllul pesitsevad väiksemad linnud. Suurematest veelindudest, nagu partidest tal jõud üle ei käi. Küll, aga napsab ta rõõmuga nende poegi.

roo-loorkull pardipoegi jahtimas

Ülaloleval pildil olevad pardipojad jäid sedapuhku terveks suuresti tänu pardiema ennastsalgavale võitlusele.

Roo-loorkullid on rändlinnud

Roo-loorkullid saabuvad meile märtsi lõpus – aprilli alguses ja lahkuvad hiljemalt oktoobriks minema. Kusjuures talvituma minnakse Kesk- Aafrikasse või Lõuna – Aasiasse. Roo-loorkullide eluiga on ca 6 aastat. Roo-loorkullid ei ole igaaastaselt samale partnerile kindlad. On linde, kes on paarilised mitu aastat ning samas on ka linde, kellel igal aastal on uus paariline.
Et paremini osata neid teistest kullidest meie looduses soovitan vaadata võrdlevaid fotosid siit https://aivooblikas.com/kaamerasilma/linnud-ja-loomad/kullid-ja-kotkad/

Jälgi minu pilte ja lugusid ka Facebookis https://www.facebook.com/AivoPhoto