Tweet

händkakk

Händkakk ehk uraali kakk ehk pikksaba-kakk on selline lind, keda enamuses Euroopast ei kohta. Nimelt on Eesti selle liigi üsnagi lääne piiriks. Teda leidub kogu Venemaa laiuses kuni Vaikse ookeanini välja ning ka Jaapanis. Euroopas aga vaid Baltikumis, Rootsis, Soomes , kas Ukrainas ja Poola idapoolsetes osades ning mõnevõrra ka Balkanimaades. Kui nende Euroopa arvukust hinnatakse kuhugi 80 tuhande paari kanti, siis Venemaal elab neist 65 000 paari. Eestis elab hinnanguliselt kuni 2500 paari händkakke. Talvisel ajal on meil neid mõnevõrra rohkem.
Händkaku tiibade siruulatus on vahemikus 110 – 134 cm ja kaal emaslindudel isegi üle 1kg. Vanim rõngastatud kakk Euroopas on olnud 20 aastat vana. Händkakk on meil paigallind ehk ei rända sügisel ära, vaid veedab siin k apika talve.

Händkakk peab jahti peamiselt öösel

händkakk jahil

Händkakk toitub peaasjalikult närilistest, kuid on võimeline ka püüdma tetre või isegi jänest. Kui pesas on pojad, siis on peamiseks jahisaagiks ikkagi närilised. Jahti peab ta ennekõike puu või posti otsas istudes ning sealt siis hääletu liuglemisega saaki rünnates. Kui varasuvisel ajal pojad vajavad toitmist, siis jahitakse saaki ka päevasel ajal. Muul ajal toimub aga toidu otsimine pigem öösel või siis hämaras. Händkaku suled on ägedalt karvaste otstega, mis tagab täiesti hääletu lennu. Tänu sellele suudab ta näriliste jaoks täiest ootamatult kohale liuelda.

Händkakk teeb pesa tavaliselt kas puuõõnde või murdunud jämeda puu õnarusse

Kurnas võib olla 2-6 muna. Eestis pigem loetakse 4 pojaga pesakondi juba suureks. Händkakk muneb juba märsti lõpus- aprilli alguses . Pojad kooruvad mai alguses. Händkakk on lind, kes on valmis oma pesa agressiivselt kaitsma ning võib rünnata näiteks ka pesale läheneva inimest.

händkaku pojad puuõõnes

Pojad kooruvad munadest väikese vahega. Teinekord järjestikustel öödel. Ka pesast lahkuvad nad vastavalt oma võimelusele päris pika ajavahemiku jooksul, kus esimese j aviimas epoja lahkumis evahel võib olla isegi nädalane vahe. Alguses kasutavad kakupojad pesast lahkudes oma küüniseid ning on võimelised nende abil ronima üles mööda uutüvesid. Hiljem hakkavad nad juba ka lendama väikeseid juppe.

händkaku poeg

Kui alguses turnivad ja kõõluvad pojad pesapuu peal, siis üsna kiirelt hakkavad nad likuma ka teistele puudele, kus nad ennast osavalt puuvõrasse lehtede vahele ära peidavad. Peitmine aitab ühest küljest ennast varjata vaenlaste eest, teisalt aga pakub varju ka tüütavate rästaste ja vareste eest.

händkaku pojad

Pojad on peitumisega nii osavad, et kuuldes nende toitu nuruvat piuksumist pole tihti võimalik hääle allikat puude lehtede vahelt leida. Toitukuller, aga leiab nad hääle järgi kenasti üles.

noor händkakk

Kui alguse smeenutavad kakupojad väikeseid karvakerasid, siis vähehaaval tekivad neile vanalindu meenutavad suledning ka lennnudistantsid muutuvad pikemaks. Ja siis ühel hetkel saabubki aeg, kus nii vanemad linnud kui ka pojad on öösse peitu kadunud ning neid nähe või nendega kohtuda pole enam nii lihtne.

Händkakku on lihtne segi ajada meie teise kakulisega – kodukakuga, kuid lähemal vaatlemisel on neil siiski suured erinevused sees.