Eelmises kirjutises kuulekusest mainisin, et hakkasin kõrvalasendi täpsemaks fikseerimiseks kasutama negatiivse mõjutusena rihmatõmbeid. Olles seda teinud ca. nädal kuni poolteist otsustasin sellest loobuda. Põhjuseks asjaolu, et koera  instinkt tõusis rihmatõmmetega sedavõrd kõrgele, et hakkas mõjutama õppimisvõimet. Töötades rihmatõmmetega oli selgelt näha, et isegi pikemaaegsel treeningul oli koer läbivalt heas tujus, energiline ning kontaktne ja oleks justkui jätkanud lõpmatusse, kuid ta asend  ei kinnistunud kuidagi paremuse suunas. Selgelt oli näha, et tõmbed tõstsid küll isntinkti ja energiat, aga ei olnud asendi korrigeerijana koerale sedavõrd selgelt mõistetavad, kui oleks lootnud. Nagu ma eelnevalt kirjutasin, hakkas Tüüp palliga treenides veidi asendis ette nihkuma. Tegemist pole suure probleemiga, kuid see näitas mulle kätte, et koeral pole üheselt mõistetavat ühte asendit. Seetõttu tahtsin nendest nihkumistest lahti saada. Selleks otsustasingi kasutada nihkumiste korrigeerimiseks negatiivseid mõjutusi. Kõik tundub ju väga loogiline – koer kõnnib heas asendis, nihkub ettepoole, saab negatiivse mõjutuse, korrigeerib asendit ja saab preemia. Paraku selgus, et toimis hoopis loogika – koer kõnnib heas asendis, nihkub ettepoole, saab negatiivse mõjutuse, see tõstab energiat ning koer olles kõrgemas energias ja aktiivsuses ei pane positiivete ja negatiivsete mõjutuste täpseid ajastusi enam tähele. See tähendab, et koera asend läks küll paremaks, aga mitte nii märkimisväärselt, et oleks mõtet olnud antud tegevusega jätkata. 

Kui on soov koolitada koera tegevuses enesekindlaks, siis on äärmiselt oluline, et tal oleks antud tegevuses vaid üks ja üheselt mõistetav tegevuspilt. See tähendab, et koolitades koera tuleb pidevalt analüüsides üritada koolituslikult niimoodi liikuda, et konflikte oleks võimalikult vähe ja pilt säiluks võimalikult ühesena. Ilmselgelt ei olnud rihmatõmbed antud kontekstis need, mis aitaks seda ühest pilti säilida vaid hakkasid vähehaaval joonistama juurde nö. alternatiivpilti. Lähtuvalt sellest tegingi muudatuse. Liikusin edasi suunal, et õpetan koera veel paremini asendikindlaks ehk premeerin teda mustvalgelt õige asendi eest. See tähendab, et  hakkasin tegema koeraga ka külgliikumisi. Varem olin teinud külgsuunas asendivõtmisi ehk liikunud 1-2 või 3 sammu paremale ja koer võttis kaasa liikudes õige asendi. Nüüd muutsin seda selliselt, et uut asendi võtmist ei olegi, vaid on pidev liikumine paremale või paremale diagonaali ette – taha. Alguses oli see koerale raske ning ta kippus ülesse hüppama. Ilmselgelt tekitas selline temale harjumatu liikumine mõningase konflikti ning see tõstes instinkti pani koera hüppama. Andsin koerale mõista, et hüppamine pole lubatud.  Tüüp mõistis juba mõne trenniga, mida ma soovin ning hakkas külgliikumistel üsna hästi asendit hoidma.

Kaasalisatud videol on näha, kuidas koer näitab autost välja võttes ülesse head energiat (millega olen jätkuvalt tööd teinud) ning saades preemia alles peale käskusid teeb need sooritused reipalt ja lahedalt ning kasvavas energias Seejärel teengi seda külgliikumist ning samuti liikumist diagonaali.

Kõrvalkäikudes olen varieerinud premeerimist toiduga ja palliga ning samuti hoidnud palli eri käes ja eri asukohas. Soov on saada koera asend paika olenemata mu keha asendist.  Kõrvalkäiku olen teinud ka segajate ja inimrühmaga ning selles osas ei näe üldse mingeid probleeme. Ka liikumiselt asendite võtmises olen edasi liikunud ning juba on võimalik teha ka liikumiselt istut ja lamat premeerides palliga. Algselt tõmbas pall koera sedavõrd kõrgesse energiasse, et käsu saades ei suutnud ta minust maha jääda. Seetõttu tegin peamiselt toiduga seda osa. Nagu on videolt näha, siis nüüd suudab koer juba ka palliga premeerides samu sooritusi teha. Juurdekutsumisel olen varieerinud nii abilisega, kes kinni hoiab, samuti lamamiselt ette kutsudes ning siis  ka palli jalge vahelt visates (nagu videol on näha).  Koeral on videos vanust 8 kuud ning vaadates tuleviku suunas, siis lähiajal jätkub kindlalt suuremahuline tehniline töö kombineerituna rõõmu ja premeerimisega. Põhirõhk kõrvalkäigule ning ka liikumiselt asendite võtmisele. Pakuks, et lähima 2-3 kuuga võiks saada kõrvalkäigu ja asendite võtmised sellisele tasemele, et koer 100% teab ja on enesekindel oma tegevuses. See maht võib kõrvaltvaatajale tunduda meeletult suur ja mõtetult aega nõudev, kuid see on ju kogu kuulekuse nö. vundament ehk see töö tasub ennast hiljem kuhjaga ära.  Video ise on siin