Eelmises loos jäi lahti kirjutamata viimane jäljetrenn häälestusliku eesmärgiga. Tegin viimase jälje, nagu planeeritud – sellel oli pikkust ca. 500 sammu, sel oli 4 nurka, 2 eset (lopes esemega) ning 2 ristuvat. Esimese nurga tegin kohe peale eset , et saada koera jäljel peale eset täpsemaks. Teine nurk oli planeeritud aetavaks ning kolmas nurk kohta, kus selle lahendamine oli väga väga raske. Natuke läks selles  osas planeeringuga nihu et tahtsin antud jälje teha 3 tunnisena, aga  kuna treenisin samal päeval Valgevenest tulnud sportlasi, siis  venis jälg 4 tunni peale. Laias laastus planeeritu õnnestus. Välja arvatud see raske nurk oli seoses vanema ajaga muutunud liiga raskeks ning koer kulutas seal väga palju energiat ja sai ka üsna palju stressi sellega seoses kogeda. Tagantjärgi analüüsides võiski see olla eksamijälje suunal nö. viga, sest peale seda stressi oli koer nii tähelepanelik, et ristuvad ei olnud üldse probleemiks, kuigi need sai tehtud silmaga kõige nähtavamale osale.

Laupäevasel FH1 eksamiga jäin tegelikult väga rahule. Koer üllatas mind hästi positiivselt mitmes aspektis.  Lisan siia ka

Esiteks oli ta jäljevaiale eelnevas osas väga energiline ja instinkt tõusis väga kõrgele ning ma eeldasin selle põhjal korralikku plahvatust jälje suunal. Koer aga pannes nina alguspunktis maha stabiliseerus kohe väga tähelepanelikuks ning heas tempos jäljetööks. Esimene sirge oli tegelikult täiesti ideaalilähedane. Koer ajas samm sammus ning valitses 3 tunnist võõrast jälge täielikult. Arvestades koera vanust (18 kuud) oli see ilmselgelt minu jaoks kinnitus senise töö õigsusest. Esimese eseme näitamine oleks võinud olla kiirem. Arvaks, et see oli seotud jäljetöösse keskendumisega, et ta esemeni jõudes jäi veidi unelema.  Esemelt start oli ka perfektne. Koer alustas rahulikult ning täpselt. Mulle väga meeldis.  Nurga tegi ta ta ka ideaalselt  reageerides kohe pöörangule ning samas ei tõstnud peale nurka ka tempot. Esimese sirge pikkus oli 350 sammu. Teine sirge oli vastu tuult. Kuna tuul oli üsna tugev (8-9 m/sek), siis see mõnevõrra muutis koera lohakamaks. Samas oli ka sattunud selliselt, et just teisel sirgel oli jälg ka kõige lihtsamini silmaga näha. Kuna ma olin eelnevalt mõelnud, et mu koera nõrgim koht on ristuvad, siis otsustasin lasta alates tesiest sirgest koera liikuma veidi kiiremas tempos. Mõte oli, et koer nö. kanduks ristuvast kiiremini üle, kui jõuab seda üldse noteerida. Tagantjärele võis see olla ka muidugi viga, sest vastutuulest ja lihtsamast jäljesirgest lähtuvalt oli juba koer mõnevõrra ennast lõdvemaks lasknud ning minu nö. kontrollis järeleandmine kindlasti süvendas seda veel. Kuna aga tegemist on noore koeraga ning tema esimese stardiga, siis oligi ju selle eesmärgiks katsetamine ning ma pidin proovima, kuidas selline juhtimine mõjub. Eks igal juhul oleks ju tegemist olnud riskiga.  Samas kui vaatate videot, siis ka see teine vastutuule sirge oli väga kendasti aetud. Natuke oli koeral nina kohati üleval ja natuke oli ka täpsus kehvem, kuid erinevus esimese sirgega ei olud ilmselgelt suur. Arvestades meeleolu tegi ta jällegi väga hea nurga ning keerates vastutuulest välja muutus ka töö täpsemaks. Samas oli näha, et sellest teise  sirge väikesest lõdvaks laskmisest lähtuvalt ta mõnevõrra kontrollis jälge. Kuna kolmandal sirgel oli jälg nähtav minu silmale vaid kohati, siis sain kohe aru, et selline kontrollimine oli tingitud eelmisest sirgest. Samas jällegi üldpildis ajas ta ju väga ilusti ning need kontrolliised olid tõesti väikesed. Teise eseme näitas ta hästi. Esemelt start oli jällegi minu jaoks tasemel ning järgnev keskendumine vajalikul tasemel. Siis saabus aga ristuv jälg. Koer küll läks sellest esimesel hetkel üle, aga naases kiirelt ja keeras minema. Arvestades, et originaaljälje oli teinud kerges kaalus naisterahvas ning ristuva  kindlalt raskemalt astuv mees oli ka loogiline, et koer noteerib ristuvat.  Ma olin eelnevalt teinud ca. 50 – 60 ristuvat jälge ning ta oli ristuvale keeranud ca. 5-6 korral. Teadsin eelnevalt, et arvestades koera vanuse ja kogemusega on see kõige nõrgem koht. Nii ka juhtus. Oma osa võis ka mängida asjaolu, et koer kartis nurka maha magada. Arvestdes ta eelnevaid ideaalseid nurki ning eelmise päeva stressitrenni nurgaga võis koer olla veidi nurga suhtes tundlikum ning seetõttu  näha ristuvas nurka ning reageerida ilma pikema analüüsita. Seekord siis 45 puntki  ja tulemus jäi saamata.

Pean tunnistama, et vaatamata läbikukkumisele jäin ise väga rahule. Ristuv jälg on FH juues vaid üks komponent, mis arusaadavalt vanuse ning kogemuse lisandudes vaid paremaks läheb.  Mulle väga meeldis stiil kuidas Tüüp töötas ning kuidas ta tegi stardid, nurgad ja kuivõrd hästi ta jälge valitses. See kõik tõestas mulle, et liigume õigel suunal ning eks järgmisel korral üritame siis ka tulemuse kirja saada. Läbitud sai siis  seekord 700 sammu. Olgem ausad, valdavalt teevad ju selles vanuses koerad eksamil alles IPO 1 jälge, kus on 20 minutit vana jälg rohtu tallutud ja esemed ka omad. Tüüp ajas aga 3 tunnist  vana võõrast jälge koos võõraste esemetega.

Järgmisel päeval treenisin veel siia sõitnud sportlasi Valgevenest ning otsustasin panna maha jälje ka Tüübile. Otseselt küll hooaeg oli lõppenud ning midagi vaja treenida selel jäljega polnud, kuid kuna juba niigi olin põllul, siis mõtlesin, et teen koerale natuke põnevama jälje ning kasutasin üleminekuid mustalt mullalt  rohule ja tagasi ning panin sisse ka lõkse. Jäljel oli vanust 1,5 tundi ning põld oli iseeensest raskemast otsast. Koer, kes startis jäljele ei olnud lähedalgi eelmisel päeval võistelnud koerale. Ta oli lohakas, ta oli kiirustav. Ilmselgelt oli aru saada, et see jälg oli tema jaoks liiga lihtne ning kuna eelneval päeval oli taga positiivne kogemus, kus ta kõigega hästi hakkama sai ja nö. võitis, sisi see oli lisanud tugeva annuse enesekindlust. Minu jaoks oli see hästi huvitav kogemus. Nii vähe oli kõigest vaja, et koer näeks välja hoopis teine.  Arvestdes kahte nö. häälestusnädalat enen eksamit ja seda eksmijärgset kogemust ongi nüüd väga huvitav veidi analüüsida ja järeldusi teha ning selle põhjal järgmisel korral ka  katsetada veidi teistsugust häälestust. Ilmselgelt peab arvestama asjaoluga, et elavhõbedat ongi keeruline käsitleda.