Krõbeda pealispinnaga küpsetatud seakoot, mille  liha sulab suus on tõeline nauding.
Minu armastus ahjus küpsetatud seakoodi vastu sai alguse minu esimesest reisist Saksa Baierimaale, kus ma käisin üle 10 aasta tagasi.  Süües krõbedaks küpsenud seakooti ja juues peale värskelt pruulitud tumedat vaadiõlut tundus see kombinatsioon sedavõrd hea, et ka hiljem sinnapoole sattudes olen alati soovinud sama süüa.
Kas kodustes tingimsutes saab teha sarnast küpsetatud seakooti? Kodus saab küpsetatud seakooti väga edukalt teha ka koduses ahjus.  Mina olen teinud seakooti ka oma koduses elava tulega pizzaahjus küpsetades teda 200 kraadises kuumuses ca. 3 tundi. Head lõpptulemust pika küpsetusega saavutada on väga keeruline. Põhjus seisneb asjaolus, et lihtsalt ahjus küpsetades saab koodile küll peale mõnusa krõbeda kooriku, kuid samas kipub liha jääma seest vintske.  Mulle tegelikult meeldib ka pealmine koorik just selliselt kõige enam, et ta oleks krõbe, aga samas ei murraks hambaid.  Olen teinud tulega ahjus selliselt, et enamuse küpsemise ajast on nõu kaetud fooliumiga, et toimuks ühtlasem haudumine ja pealt ei läheks liialt krõbedaks, kuid ikkagi kipub lõpptulemus tulema mitte ideaali lähedane. Samuti kipub olema probleemi maitsestumisega, kuivõrd maitseained ei suuda läbi tiheda kamara tungida sissepoole ja seetõttu on liha seest veidi maitsetu.

Pean tunnistama, et kui esimest korda katsetasin koodi valmistamist sous vide (tsirkulaator) seadmega olin lõpptulemusest nii vaimustuses, et kindlasti ei hakka enam kunagi möllama mingi fooliumi ja temperatuuriga. Kuivõrd sous vide seadmest kirjutasin pikemalt siin loos https://aivooblikas.com/oma_katega_tehtud/ulekupsetatud-sous-vide-part/     siis ei hakka ennast kordama. Lugege ise juurde.

Sous videga valmistamisel tuleb seakoot koos maitseainetega  (sool, pipar, küüslauk ja tüümian)tõmmata vaakumisse ja panna kott veevanni, nagu allpool tehtud pildil. Antud pilt on tehtud vahetult enne liha väljavõtmist, mistõttu juba on vett vähemaks auranud ning seakoot näeb juba küpsenud välja. Temperatuuri ja ajaga on erinevaid variante. Osad soovitavad küpsetada veevannis 65,5 kraadi juures 48 tundi. Mina ei viitsi nii pikalt ette mõelda ning olen alati teinud 24 tundi ette ning valinud veidi kõrgema temperatuuri ehk 70 kraadi.  Ma pole tegelikult võrrelnud, kas lõpptulemuses ka vahe sees on. Kuivõrd mind see 24 tunni versioon täiesti rahuldab, siis ei näe ka vajadust.

Pannes nii pikaks ajaks liha veevanni küpsema tuleb jälgida, et vannist kindlasti vesi ära ei auraks. Vastasel juhul võib seade rikki minna või siis vee vähenemisel nö. poolele tasemele jääb osa lihast tooreks. Seetõttu ma täidan enne ööd vanni alati ääreni ning katan auramiskadude vähendamiseks kaanega.

Võttes liha vaakumkotist välja näeb see välja taoline, nagu alumisel pildil.  Antud pilt moonutab liha veidi pruunimaks kui ta reaalses elus on. Kuivõrd nii madalal temperatuuril mingit pruunistumist ei toimu, siis ta näeb välja nagu keedetud liha. Sisemus on aga väga pehme ja mure. See Sous vide osa ongi vajalik selleks, et saavutada ideaalne sisu, et liha tõesti sulaks hamba all. Tänu väga pikaaegsele küpsemisele stabiiilselt sama temperatuuri juures on saavuatatav lõpptulemus, kus kuni kondini välja on liha täpselt ühte moodi küpsenud, jätkuvalt mahlane ja väga mõnusalt mure.
Sous videga küpsetamise juures on see ka meeldivalt muretu, et pole vaja karta liha nö. üleküpsemist. Ainuke, mida tuleb jälgida on vee tasapind, kuid muu kõik tuleb nö. mängeldes. PIkaaegne küpsemine tagab ka selle, et maitsed imbuvad mõnusalt liha sisse.

Edasi läheb liha vormi sees ahju. Olen samasse vormi pannud ka kartuleid ja progandeid ning olen neid alati natuke ette keetnud. Mina panen liha oma elava tulega ahju ning pruunistan teda seal ca. 20 – 25 min. Samas on teda võimalik panna ka tavalisse elektriahju või näiteks grilli. Grilli puhul oleks mõistlik söed ühte äärde lükata, et nad otseselt liha ära ei kõrvetaks. Selles osas on elava tulega ahjuga muidugi kõige mugavam, et soojendades ahju 200 kraadi juurde ei ole mitte mingit kõrbemise ohtu ning samas annab tuli lihale hästi hea kõrvalmaitse. Tulega ahju soojendamine võib tunduda tülikas, kuid tegelikkuses piisab vaid tule tegemisest ahju, 20 minutisest soojenemise ajast ning võibki liha ahju pista. Selles osas ju võrreldes elektriahjuga polegi miskit erinevust ajas.

Küpsetan liha ahjus selliselt, et kastan teda vahepeal ka kindlasti eraldunud rasvaga. See annab veel kenama lõpptulemuse. Ahjus liha üle küpsetades tuleb meeles pidada, et see faas on tegelikult ju vajalik vaid viiistluse andmiseks, kuivõrd eelnenud 24 tunnine sous vide küpsetus on liha ju juba valmis teinud.

Liha võib välja võtta suvalisel hetkel kui tundub, et kamar on juba piisavalt krõbe ja viimistlus  selline nagu soovitakse. Lõpptulemus on tõeliselt hõrk küpsetatud seakoot. Peal on krõbe kooruke, mis ei murra hambaid ning sees on tõeliselt pehmeks küpsenud sisu. Samas jõuavad ka maitseained 24 tunnise vaikse küpsemise käigus palju sügavamale maitset lisada kui kiires ahjus küpsetamisel. Igatahes soovitan proovida ning lõpptulemus on tõeliselt hea.
Kui keegi tahab lugeda rohkem sellest sous vide seadmest, siis seda seadet on võimalik hankida siit.
Mina kasutan sous vide seadet tegelikult väga palju erinevate roogade valmistamisel ja olen seda ka siin mõne teise retsepti juures lahti kirjutanud.
Elava tulega Itaaliapärase pizzaahju ostsin ma aga endale kööki, kuna armastan Itaaliapärast pizzat ning samas võimaldab see ahi teha ka kõike muud (köögivilju, pagaritooteid jne).