Alati, kui saabub õhtu ning pimedas taevas süttivad ükshaaval tähed, ilmub ta sinna, lükkab pea kuklasse ning naudib vaikselt nohisedes hingates lummavat vaadet. Kuna selgeid öid on vähe, siis üritab ta endasse imeda kõik need minutid, mille jooksul vaatemängu pakutakse, et jaksata elada taas üle pimedate pilves aegade.