Tweet

Väike-konnakotkas on Eesti kõige levinum kotkas. Neid arvatakse Eestis elavat isegi kuni 600 paari. Naljatalevalt võib lausa öelda, et neid on rohkem, kui teisi kotkaid kokku. Üllataval kombel elab meie lõunanaabrite juures väike-konnakotkaid kordades rohkem, kui meil. Õigupoolest on Läti Euroopa suurima väike-konnakotkaste arvuga riik. Euroopas elab kokku 16 000-22 000 paari väike-konnakotkaid. Kuigi suurimatele kotkastele nagu merikotkad jääb ta mõõtudelt üksjagu alla, annab ta ikkagi oma ilmelt, võimsuselt ja käitumiselt ägedalt kotka mõõdu välja. Väike-konnakotka tiibade siruulatus on vahemikus 140-165 cm. Eestis on väike-konnakotkas I kategooria kaitsealune liik. Maailmas üldisemalt pole ta kaitse all, kuna tema staatust loetakse soodsas seisus olevaks. Kui ülal oleval pildil on noorlind, kelle tiibadel on heledaid laike, siis allpool on vanalinnu foto.

Väike-konnakotkas

konnakotkas maandub

Väike-konnakotkas maandub

konnakotkas laia objektiiviga

võimas konnakotkas

Väike-konnakotkas pesitseb maailmakaardil üsnagi kitsal alal

Kuigi Eestis on neid kotkad osades piirkondades isegi tavalisemad, kui enamus teisi kotkaliike, siis maailma mõistes on tegemist liigiga, keda kotkaste kohta leidub pigem kitsal territooriumil. Nende pesitsusala algab Eesti põhjarannikult ja kulgeb kitsa viiruna Kreeka ja Türgini välja kuni Vahemereni. Teisisõnu lahti seletades ei ole seda liiki näiteks Soomes ja samuti pole teda Saksamaa idaosadest Lääne pool (ehk enamuses Euroopas). Baltikum ja Valgevene on sellelkotkaliigi nö. idapiiriks.

konnakotkas kuuse otsas

konnakotkas uduses loojangus

Väike – konnakotkas toitub, nagu nimi ütleb konnadest

Tegelikult on ta toidulaud mõnevõrra laiem. Ta toitub närilistest, muttidest ja ka väikestest lindudest ning loomulikult konnadest. Ta on vägagi sõltuv elupaikadest ning inimeste mõjust neile. Jahipidamiseks vajab ta traditsiooniliselt majandatavavaid rohumaid. Võsastunud rohumaad või intensiivselt majandatavad monokultuurid talle elupaigaks ei sobi. Väike-konnakotkas vajab pesitsemiseks üsna vana metsa, millel vanust ligi 80 aastat. See on mets, mille peale ihuvad tavaliselt juba hammast ka metsalangetajad. Surve jahimaade kadumise suunal ning metsalangetamine ongi mõlemad need ohufaktorid, mis seda liiki kõige rohkem mõjutavad. Näiteks Lätis on selle liigi arvukus alates 2000-ndate algusets kukkunud isegi 10-15 %

Konnakotkas vaatab maha

Konnakotkas konnaga

konnakotkas maandus

Väike-konnakotkast kohtab üldiselt suvise heinateo ajal

Kui algab heinategu ning rohi niidetakse, siis tihti on traktori läheduses kohal nii väike-konnakotkad kui ka hiireviud. Mõlemad teavad, et niitmise käigus ilmub neile saak nähtavale. Kui niidetud heina kaarutatakse või koristatakse, sisi teevad konnakotkad veel järelnopet heinavaalude alt. Ise olen Kesk- Eestis kohanud samal heinapõllul heinateo ajal kokku seitset konnakotkast ja kaht ehiireviud kõike madistamas põllul pakutava saagi pärast.

Väike-konnakotkas lendab niidetud heinamaal

Väike – konnakotkas rändab talveks soojale maale päris pika teekonna

Kui kaljukotkas ja merikotkas ei rända meilt talveks ära, siis kalakotkas ja suur- ning väike-konnakotkas rändavad. Väike-konnakotka ränne on neist kõige pikem. Talveks minnakse välja kuni Lõuna- ja Kagu Aafrikani. Ränne algab juba septembri keskel ning tagasi tullakse märtsis lõpus. Ühes suunas lendamist talvituspaika võib olla lausa 9 000 – 10 000 kilomeetrit ja sama maa on vaja kevadel ka tagasi tulla.

kaks konnakotkast

Väike-konnakotkas moodustab paare suure-konnakotkaga

Suur-konnakotkas on meil Eestis kõige ohustatum kotkaliik. Kuna nende arvukus on kukkunud juba üsnagi kriitilise numbrini, siis on hakanud nende arvukust omakorda mõjutama segunemine väike-konnakotkaga. Nimelt saavad need kaks liiki omavahel hübriidseid järeltulijaid. Kuivõrd suure-konnakotka leiviku läänepiir kulgeb Eestis ning siin toimubki kahe kotkaliigi piiripealne kokkupuude, siis tuleb neid hübriidpaare üksjagu ette. Vanimad teadaolevad väike-konnakotkad on elanud 25- 27 aastat vanaks.