Tweet

Sooräts

Sooräts (Asio flammeus) on kakk, keda meil Eestis just väga palju ei kohta. Hinnanguliselt pesitseb neid meil vaid 10 – 50 haudepaari. Tõsi, rände ajal trehvab neid siin rohkem. Tal on inglise keeles äge nimi – short-eared owl ehk lühikeste kõrvadega kakk. Nimetus tuleneb peal paiknevatest sulgedest, mille sooräts ärevas olukorras püsti lükkab ning need kõrvu meenutavad. Muideks teisel meie rätsul – kõrvukrätsul on inglise keeles nimeks long-eared owl ehk pikkade kõrvedega kakk. Temal on need suled veel pikemad.

Sooräts istub rohus

Soorätsu “kõrvad” on tavapäraselt vastu pead. Kui aga toimub midagi ebatavalist, mis tema tähelepanu saab või äravust tekitab, siis lükatakse “kõrvad” püsti. Soorätsul on hästi ilmekas nägu, kus üsna heledal taustal on kaks suurt tumedat silma. Kuna tema pesa asub maapinnal, siis selline nägu ja püsti lükatavad kõrvad täidavad hästi ehmatamise rolli. Kui pesale läheneb keegi vaenlane, siis sellise ilmega suudab ta need eemale ehmatada.

sooräts nägi saaki

Kuivõrd soorät son üks väheseid kakulisi, kes ehitab pesa maapinnale, siis neid vaenlasi, kes tahavad munade kallale tulla jagub. Soorätsu kurna suurus sõltub paljuski toidu hulgast. Kui tavalliselt on pesas 3-5 muna, siis näriliste rikkamatel aastatel võib neid olla ka 7-10.

soräts lendab hiirega

Sooräts ja kõrvukräts on välimuselt hästi sarnased

Kui näha neid lendamas, on väga raske neil vahet teha. Kui aga liigist kui sellisest rääkida, siis eelneval kõrvukrätsu arvatakse Eestis olenevalt aastast pesitsevast 1000 – 4000 paari. Ehk siis väga palju rohkem,.
Erisus lähtuvalt arvukusest on ka asjaolus, et antud fotol olev sooräts on näiteks II kategooria kaitsealune liik ehk vägagi kaitstud. Kõrvukräts aga pole üldse kaitse all.
Kõrvukrätsu tiivad tunduvad lennul veidi lühemad ning nende tipud on ümaramad. Soorätsul on tiivad altpoolt selgemalt heledamad. Kõrvukil pruunimad.
Soorätsul on kontrastsemalt tiiva otsad tumedamad oma triipudelt ja triibud konkreetsemad. Kõrvukrätsul on keha ka natuke pruunikam ning suuremas ulatuses triibuline. Seda on hea vaadelda ja võrrelda piltidelt, kuid kui selline lind kiirelt mööda lendab, siis on asi juba oluliselt keerulisem. Tänu natuke lühematele tiibadele ja laiematele tiivaotstele ning veidi tumedamale värvile tegelikult saab ka lennust aru, aga no ikkagi üsna keerukas.

Sooräts lendab

Sooräts vaatb otsa

Sooräts on pildistamiseks äge kakuline, kuna erinevalt enamustest kakkudest lendab ta siiski rphkem valgel ajal ning ta lainetav liikumine madalal niidu kohal muudab pildistamise lihtsamaks. Kuna neid on aga väga vähe Eestis, sis probleemisk on pigem see, et seda hetke kus teda hea pildistada oleks lihtsalt ei trehvagi.

sooräts suvel

Mul on vedanud, et olen seda liiki kohanud nii kevadise rände ajal, kui ka suvel pesitsusel olevaid lind ening isegi detsembris siia talvituma jäänud isendit. Talvl linnu kohtamine oli sedavõrd ootamatu, et temast jäi pilt tegemata.

sooräts kadaa otsas

Soorätsu arvukus sõltub närilistest

Soorätsu kohtab lendamas ka keskpäeval ning samuti armastavad nad tiirutada päeva alguses ja õhtul enne loojangut. Elupaigaks on luhad, nõmmed, heinamaad, rannaniidud ja sood. Üldjuhul püüab ta närilisi, kuid kui saaki napib võib napsata ka väiksemaid linde ja nende poegi. Lendavad nad põllu kohal üsna madalal ja liuglevad päris kiirelt. Märgates heinas liikumist jäävad nad paigale tegema rappelendu ning siis keeravad ägedalt õhus ning teevad sööstu.

Sooräts on maailmas laia levikuga

Sooräts on levinud Euroopas, Aasias, laialt levinud Põhja- Ameerikas ning lisaks elab ka Lõuna – Ameerikas ning Aafrikas. Teda loetakse kõige laiema levikuga kakuks maailmas. Ta on kindlasti ka kakuline, keda maailmas kõige rohkem pildistatakse. Eks uuresti ka seetõttu, et ta lendab päevasel ajal ja seetõttu lihtsam pildistada. Ta on kehapikkusega 35-40 cm ning tiibade siruulatus on ca 1 meeter. Looduses on nad elanud üle 12 aasta vanaks. Nad on muideks ühed vähesed kaklulised, kes teevad pesa maha ning seetõttu ohustavad nende pesasid ka näiteks rebased ja šaakalid ning teised maas pesadest mune näpsavad kurikaelad.
Muide nende ränded on muljetavaldavalt pikad ulatudes isegi kuni 2000 km kanti.

Linnust annab päris hea ülevaate järgmine video. Siin on hästi näha, kuidas ta lendab, saaki jahib ja saagiga käitub.

Sooräts niidu kohal

Paneks siia lõppu siis kõrvuti võrdluseks fotod soorätsust (vasakul) ja kõrvukrätsust paremal. Eks valgus veidi mängib, aga muidu erisused tulevad päris hästi välja.

Külasta kindlasti ka minu Facebooki fotoseina, et vaadata põnevaid pilte loodusest, loomadest ja lindudest https://www.facebook.com/AivoPhoto