Lõpetanud muinasjuturaamatus eelneva põneva loo, keerasin ma järgneva lehekülje ning sattusin koheselt muinasjutumetsa.
Mets sättis ennast vaikselt magama. Siin – seal sibasid veel väikesed metsaelukad, ritsikad tõmbasid veel viimaseid tiheda päeva noote ning linnud laulsid aina vaiksemal toonil. Ja siis ilmus vaikse jõe sulinal kuskilt kaugusest välja väike parvetaja, kes nautis paadisõitu muinasjutumetsas ning sõitis julgelt vastu uutele eluseiklustele.
See foto on tehtud ühe fotona ning ilma montaazita ning veidi erinevas värvigammas, kui mu oma seinal.
Nautige muinasjuttu, kui te elus sinna satute!