Üritame ennast mõelda nüüd ajahetke, kus meie koju saabub kutsikas. Mida üks koer sellises situatsioonis tunda võib? Tegelikult on seda ju raske ette kujutada. Täiesti ilmne on see, et kutsikas tunneb alguses mõnevõrra ennast ebakindlalt, kuivõrd ta on eraldatud oma emast ning sattunud nii täiesti uute inimeste keskele, kui tegelikult ju ka täiesti uude keskkonda (ruumid, ümbritsevad helid jne.) Kutsika peamine eluline eesmärk, mille nimel ta pingutab, on ellujäämine. Loomadele on antud looduse poolt imeline oskus kohaneda ning võidelda ellujäämise nimel. Ka kutsikad olles pesas ja suheldes omavahel ja emaga on õppinud oskusi, millal võidelda, millal alla anda , millal sõbralikkust näidata jne. Neil on tekkinud teatud kogemuslik baas.
Kutsika kogemus ja ka intuitsioon ütlevad, et mida paremini ta mõistab ümbritsevat ning üritab sellega kohaneda, seda parem on tema võimalus ellu jääda.
Kui te vaatate koju toodud kutsikat, siis on üsna lihtne mõista, et kutsikas on esialgu natuke hirmunud, kuid kohanemine uute tingimustega toimub üsna kiirelt. Kui kohe algusest peale anda kutsikale tähelepanu, rahu ning turvatunnet, siis mõistab koer üsna kiiresti, et on sattunud igati turvalisse kohta ning kaob ka närvilisus ja hirm. Samas teab kutsikas väga hästi, et tema ellujäämisvõimalused ning ka heaolu sõltub pea 100% selt sellest, kui hästi ta mõistab kohalikke reegleid ja elurütmi. Sisuliselt alates esimesest päevast uues kodus on tegemist nagu arvamismänguga (nagu Alias), kus kutsikas jälgib meid ja üritab mõista toimuvat ning vastavalt sellele käituda. Kindlasti on meist kõik kuulnud ütlust, et koertega tuleb käituda must valgelt nng üritada säilitada reegleid. Kutsika kohanemise uute oludega muudabki tegelikult keeruliseks see, kui pole konkreetseid reegleid ja konkreetset rütmi. Vaadake koeri omavahel suhtlemas. Selles valitsevad väga konkreetsed reeglid. Koerad on üksteisega suheldes täiesti must – valged. Tegelikult on sellised sisuliselt kõik loomad. Arusaadavalt on sellel kaks erinevat põhjust – esiteks suhtlevad loomad ju ennekõike oma liigikaaslastega ning teisalt nad ei mõtle ega tee järeldusi. Meie suhtlemine koertega ongi selles osas üsna keeruline, et esiteks oleme me eri liikidest ning inimene kipub väga lihtsalt suhtlema kutsikaga nagu lapsega ning koera jaoks on see raske, sest talle jääb selles suhtluses väga palju ebaselgeks. Teine probleem seisneb asjaolus, et me ei ei tegele koeraga must – valgelt, vaid mõtleme, järeldame, planeerime ja omistame kõike neid oskusi ka koertele. Toon näite – me ei lase kutsikat diivanile ja anname talle mõista et see on keelatud. Samas toas on ka tugitool. Inimesel on väga lihtne järeldada, et kui diivanile tulek on keelatud, siis on keelatud ka tugitooli ronimine, sest need mõlemad on ju toolid ja meie mõistes mööbel. Koera jaoks aga ei ole. Koer saab aru, et on üks element, mille peale ei tohi ronida ning see on alati keelatud. Tema ei oska järeldada, et tool võiks olla samasugune element. Või näiteks kutsikal on närimiseks rida mänguasju ning ta läheb ja närib sellegipoolest katki meie kingad!!! Ja siis inimesed kurjustavad, et sul on ju nii palju omi asju, miks sa minu kingad ära lõhkusid. Aga kutsikas ei saa ju aru, et see on keelatud, et see ei ole mänguasi ning ammugi mitte, et see on minu oma või king. Meie silmis võib olla kummist elevant hoopis midagi muud kui nahast king. Kutsika jaoks ei ole. Selleks, et oleks, peame me selle pildi tekitama.
Kui me tahame, et kutsikas tunneks ennast hästi, et temast kasvaks normaalse närvisüsteemiga koer , kellega on kodus normaalne elada, siis sõltubki kõik sellest, kui must – valgelt me suudame tema jaoks teha selgeks kodused reeglid.
Samas tasub kindlasti mainimist, et kutsikad on tegelikult väga targad ning avatud uuele infole. See on täiesti imeline, kui palju on võimalik kutsikale õpetada ja selgeks teha. Tegelikult on ju see ka loogiline, sest nagu ma oma artikli alguses mainisin, on kutsikas nagu käsn, kes üritab mõista kohalikke olusid ning kogu infot selle eesmärgiga endasse imeb. Sellest sõltub ju tema ellujäämine ning heaolu. Võin tuua siinkohal hea näite oma koduse kutsika näol. Omades kodus energilist ning üsna isepäist tööliini malinoisi kutsikat ja samas 2 aastast last on näiteks väga huvitav näha, et kui kutsikal on põrandal 7 – 8 mänguasja ning lapsel on neid 20 – 30 ringis (pean silmas mis iganes asju – legode juppe või kummist piuksuga loomakesi), siis oskab kutsikas väga hästi eristada, mis on tema oma ja mis on lapse oma. Väga harvad on juhused, kus koer läheb võtma lapse asja. Kuigi need kõik on läbisegi põrandal. Kõik see on saavutatav läbi must – valge suhtluse ning selle saavutamine pole tegelikult üldse keeruline.
Kui me mõtleme tuleviku peale ning sellele, mida me kutsikast tahame saada, siis sellest lähtuvalt peame me ka hakkama teda algusest peale vormima. Koera jaoks on oluliselt lihtsam ja konfliktivabam, kui reeglid püsivad kogu aeg samad ega muutu. Kui me tahame, et koer ei hauguks uksekella peale, sisi me peame seda kogu aeg keelama. Kui me tahame, et kutsikast suurema koerana külaliste saabudes oma asemel lamab, siis me peame seda talle näitama. Kui me tahame, et kutsikas käsu “istu” saades kiirelt istuks, siis ka seda on vaja talle tutvustada. Nagu öeldud, kutsikas on nagu käsn, kes üritab imeda endasse kõiki reegleid ja nõutavaid käitumismalle. Kui meile alguses külaliste saabudes meeldib, et kutsikas jookseb nende juurde, hüppab ülesse ja hammustab neid ning see on ka külalistele tore ja naljakas, siis avage mingi koerte raamat ja vaadake sealt järgi, kui suureks see kutsikas kasvab ning kujutage ette, kas see ka enam naljakas ja tore on, kui selles mõõdus koer samu asju teeb? Kui ei ole, siis oleks kohe algusest peale õiglane koerale reegleid õigesti tutvustada. Samas, kui külaliste saabudes te alati kutsika ära panete ning suhtlema ei lase, siis kutsikas mõistab, et külalised ongi mingid nõmedikud, kellede tulekuga seostuvad ebameeldivused. Ilmselgelt ei hakka ta sel juhul külalisi armastama. Tuleb käituda targalt.
Kui me tahame, et kutsikas käsu “istu” saades kiirelt istuks, siis me peame talle seda käsku ka sellisena tutvustama. Kui me tahame, et koer kaltsuga mängides täiega pingutaks ja kõvasti haaraks, siis ka seda on meil vaja kutsikale nö. tutvustada. Nagu öeldud, me peame kohe alguses üritama võimalikult hästi ette kujutada, millist koera me endale nö. tulevikus tahame. Ilmselgelt on näiteks sportkoera treenimisel võimalik ka vanemast peast palju muuta ja paremaks saada, kuid ilmselgelt jääb kutsikana õpitu kõige paremini meelde ning igasugune ümber õpetamine tekitab temas konflikti ja sellest lähtuvalt närvilisust või vastuhakku või vale käitumist. Kui me mõtleme selle peale, et koera koolitamine (ka kutsika) on temale reeglite tutvustamine, siis ilmselgelt muutes kuskil vahepeal reegleid tekitabki see probleeme. Mõelge ise selle peale, et olete alati harjunud minema kindlas kohas üle tee ning siis ühel päeval viiakse see ülekäigurada 100 m eemale. Mõelge kui kaua teil võtab harjumisega aega.
Kui tahta koeraga võistelda, siis ongi sellest lähtuvalt oluline algusest peale, juba kutsikana mõningaid asju nö. tutvustada natuke teise nurga alt. Me soovime aktiivsust, järelikult premeerime aktiivsust, mitte passiivsust. Me soovime teravust, järelikult premeerime teravust jne. Siis koer mõistab, mida me tast tahame. Tänaseks kisub juba päris pikaks. Jätkaksin samal teemal järgmisel korral. Kes aga tahab vaadata, kuidas koolitatakse sportkoera alates kutsikakoju jõudmisest, on selleks hea võimalus järgnevalt lingil. Olen huvilistele kirjutanud lahti kutsika koolitamise etappe ning treeningute arengut ja ka filminud sinna juurde illustreerivaid lõike. Kõik see on ajalises järjekorras ning seetõttu peaks olema lihtsalt mõistetav. Need artiklid ja videod ei ole siin blogis, vaid teisel aadressil. Näed neid siit http://www.royal-canin.ee/royal-canin-eestis/treening-ja-kasvatus/sportkoera-blogi/kutsikas/algus
Teemad jooksevad alt ülespoole. Antud link viib lihtsalt ühele kirjutisele. Vasakul on näha alt ülesse koolituse areng.
Kes aga tahab lugeda veel rohkem kutsika koolitusest, leiab siit blogist ridamisi artikleid mis olen kirjutanud.
Nagu öeldud, on kutsika koolituses kaks nö. aluspõhimõtet – tuleb mõelda välja, mis reegleid nö. nüüd ja hiljem vaja läheb ning siis nende tutvustamisel ja koolitamisel olal võimalikult must – valge.
Kutsika koolitus toimub alati läbi suhtluse ja mängu. Kui te elate kutsikaga koos, siis te paratamatult suhtlete temaga ja ka mängite. Tuleks mõelda sellele, et iga koosveedetud sekundi ajal üritab kutsikas teid lugeda ning sellest endale reeglistikku tekitada. Näiteks mängite kutsikaga mingi mänguasjaga ning kutsikas hammustab mänguasja asemel teie kätt. Vaadake oma kutsikat, mis sellele järgneb? Kui ta hammustas kätt ja te tundes veidi valu tõmbate käe ära ja ei ütle ei või kuidaqgi teisiti ei anan mõista koerale, et teile see ei meeldinud, siis kohe järgenvalt üritab koer teie kätt hammustada juba sihipärasemalt. Miks? Aga sellepärast, et te tõmmates käe ära mängisite koeraga palju huvitavamalt kui mänguasjaga ning koer õpib, et hammustades kätt, saab ta intensiivsema ja huvitavama mängu. Kui omanik selle peale sakutab koera, kui soovides mitte kutsikale liiga teha, teeb seda väga õrnalt, siis see võib tunduda ka kutsikale mänguna. Jällegi, tema hammustas kätt ja saavutas suurema tähelepanu ja mängu. Selliselt on võimalik lahti kirjeldada kõik kutsikaga koos veedetud hetked. Kogu aeg toimub õppimine. Sellest lähtuvalt tulekski tõsiselt läbi mõelda, et mida te oma koerast vanemast peast tahate ja milliseid reegleid talle õpetada (mida koolitada). Kas on mõistlik õpetada, et käsi on hea närida või laua äärest toitu küsida või diivanile sülle ronida jne. Mõelge oma koera tuleviku suurusele ning tehke selle põhjal otsuseid.
Kui on soov tulevikus võistleda ja selles suunas koolitada sportkoera, siis on kutsikana läbiviidavates mängudes ja suhtlemises vägagi oluline kohe õige siht võtta. Nagu ma eelmises loos kirjutasin on just kutsikas alguses hästi vastuvõtlik kõigele ning seetõttu ka väga kergelt koolitatav. Tuleks mõelda kahele olulisele asjale.
1. Päris paljude hilisemas elus vajalike harjutuste ja käitumismallide koolitamine on kutsikana oluliselt kergem, kui vanemale koerale, kuna koer õpib kutsikana kiirelt, temas ei ole mingit vastupanu ning ta on näljane. Näiteks kutsikale saab kasutades toitu teha väga kergelt ja mänguliselt selgeks kõrvalkäigu, mille koolitamine vanema koeraga on palju töömahukam ning nõuab tihti ka negatiivse mõjutuse kasutamist.
2. Mitte koolitades õigeid asju on võimalik nö. “kogemata” koolitada koerale valesid asju. Need vale vundamendiga käitumised on hilisemas elus aga väga rasked ümber koolitada. Näiteks võttes koeralt tagasi tema varastatud sokke või jalanõusid ja andes käsu “anna” võimaldatakse kutsikal käsu saades sikutada ja võidelda. See nö. kodeeribki koerale käitumismalli. Hilisemas elus aga soovitakse momentaalset lahtilaskmist aportist või varrukast ?? Ja sisuliselt ongi tegemist juba mitte koolitamisega vaid ümberõppega. Kuigi koeraomanik ise seda võib olla üldse ei tajugi.
Mida tasuks koolitada kutsikale, kellega soovitakse hilisemas elus näiteks IPO s võistelda.Ütleks nii, et väga oluliseks määrajaks on ajafaktor. Kutsikaga ei ole võimalik kogu aeg ka tegeleda, sest ta vajab puhkust. Kutsikas peab saama ka omaette olla ning oma tegemisi teha. kui kogu aeg kutsikaga tegeleda, siis see hakkab ahistama kutsikat ning ta motivatsioon teiega tegelemise osas ka väheneb oluliselt. Kui nüüd võtta järelejäänud aeg ning enda aeg (mida ei ole ju piiramatult), siis tulebki teha valikuid. Nagu öeldud, saaks koerale koolitada selgeks lugematult erinevaid asju. Valikute tegemisel tuleb arvestada, et koolitades kutsikale asju, peab tegema piisavas koguses kordusi ning andma aega kinnistumiseks. Kui teha väga palju korraga ning neid mitte korralikult kinnistada, siis tuleb sellest vaid suur supp ja kaos. Ehk siis lähtudes ajast ja hinnates kinnistamisele kuluvat perioodi, tulekski teha valikud.
Järgnevalt kirjutakski sellest, mida mina koolitaks kutsikale.
1. Kõrvalkäik + kontakt + õige asend + vajalik energia + asendi parandamine + peatumistel istumine.
See on tegelikult kõige olulisem tulevikku silmas pidades. Kõrvalkäik koos loetletud parameetritega on kõiga A ja O . Kõrvalkäigu koolitamisel alustatakse õige meeleoluga ning hoides toitu nina all õpetatakse õige asend ja kõik muud juurdekuuluvad detailid. Vähehaaval toit lahkub nina alt ja detailid jäävad.
2. Sarnaselt toitu nina alla hoides tuleks koolitada ka “istu” , “lama” ja ” seisa” alused (ja jällegi õige meeleoluga). Tegelikult on võimalik need kolm käsku koerale nö. liikumise pealt täiesti selgeks koolitada juba kutsikaeas.
3. Mängides palliga on väga lihtne kutsikale programmeerida sisse ka nö. aporti alused ehk õpetada teda kiirendama järgi, haarama ja kiirendama tagasi.
4. Tegelikult on võimalik kutsikale õpetada ka aporti haaramist ja hoidmist, kuid see on juba nö. natuke raskem õigesti teha ja kui pole päris kindel siis ei soovita.
5. Kaltsuga mängudes saab kutsikale õpetada
– kiiret haaramist
– tugevat haaramist
– hoidmist ja rahunemist
– lahti käsku
– võitlemist
– täissuu haaret
6. Jäljekoolitusel on kutsikaeas tuntavaid eeliseid võrreldes vanema koeraga. Nimelt on kutsikas alati näljane ning seetõttu on tema motiveerimine oluliselt lihtsam, kui vanema koera. Samas on kutsikas kehaliselt nii palju väiksem , kergem ja voolitavam, et talle nö. õige käitumismalli õpetamine on võimalik ilma konfliktideta. Mitmed jäljekomponendid , mis hilisemas faasis on konfliktsed, tulevad kutsikaeas üsnagi iseesesest välja. Kui koolitada kutsikale jälge targalt ja must – valgelt on võimalik edasi liikuda üsna kiirelt ning selle eeliseks on enesekindlam ja konfliktivabam töö tulevikus. Aga nagu ka kõige muuga, tuleb siin üle toonitada ja alla joonida, et treenida tuleb targalt ja ei tohi rapsida.
7. Tegelikult on kutsikale võimalik selgeks õpetada ka jäljeesemed. Kui see on tehtud kutsikale poosiviiselt ning ohtra rõõmu ja preemiaga, siis selest on väga palju kasu tulevikus, kuivõrd kutsikana õpitu on alati nö. kõige paremini meeles. Sellisel juhul on ese kutsikale ka tulevikus nö. positiivne ja mõnus mälestus “lapsepõlvest” mida jäljel näidatakse rõõmuga.
8. Oma koerale õpetasin kutsikana selgeks ka varjete ristlemise. Sellest saab olema ka Royal- Canini lehel Sportkoera koolituse juures jutt. Kuivõrd varjete ristlemine on varrukat silmas pidades otselselt ilma konkreetse meeleoluta harjutus (puhas kuulekus), siis kutsikale on võmalik hästi nö. sisse programmeerida see et ta peab minema ja tulema tihedalt ning varjesse sisse vaatama. Kui seda õigesti koolitada, siis säilub see käitumismall ka vanemast peast.
See eelnev puudutab kõik puhtalt kutsika koolitamist. Tegelikult ju lisandub siia veel sotsialiseerivad jalutuskäigud, inimestega ja loomadega suhtlemine ning nö. kodukuulekus. Ehk ilmselgelt ütleksin üsna veendunult, et kõike ei jõua. Paratamatult tuleb teha valikuid. Toonitaksin siinkohal veelkord üle, et oluline oleks anda kutsikale ka rahu ja puhkust ning valitud harjutusi tuleks teha süsteemselt ja korralikult kinnistada. Kui teha palju asju läbisegi ning neid mitte kinnistada, siis on töö suuremalt jaolt tühja läinud ja koer vanemast peast lihtsalt segaduses.
Ja allajoonitult toonitaks veel, et kõik see koolitus peab olema positiivne ning ohtra kiitusega. Nagu varemgi öeldud, on see kõik kutsika jaoks üks mäng ja trall.
Lisa kommentaar