Hästi tüüpiliselt sisenevad inimesed loodusfotograafiasse pildistades maastikke. Pakuks puusalt, et ei ole olemas ühtegi inimest, kes poleks näiteks mobiiliga pildistanud tõeliselt kaunist päikeseloojangut, sügisvärvides metsa või  jaheda õhtu  uduseid vaateid. Inimesed liikudes linnakeskkonnast välja, nähes neid imelisi hetki, haaravad pea automaatselt mobiili järele. Olgem ausad, tänased mobiiltelefonide kaamerad on läinud päris heaks ning saab mälestuseks klõpsida ünsa mõnusa meeleoluga pilte. Ja siit ongi juba väga lühike samm kaamera ostmiseni, et teha päiekseloojangutest ja udustest hommikutest veel paremaid fotosid. Ma olen kirjutanud varasemalt siia mõned lood kaamerate valimise teemal ning jätaks maastikud nüüd sinna paika. LInd oma põnevas mustris, ägedas värvikülluses ja põnevas dünaamikas on valdkonnana  väg apalju pakkuv.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/2000 ava f/7.1 ja ISO-2500

Kuidas pildistada lindu?

Lindude pildistamine on tegelikult kohe peale maastiku nö. kõige käegakatsutavam fotonduse valdkond looduses. Kui loomade pildistamiseks on vaja minna neid kuhugi metsasügavusse otsima, siis linnud ümbritsevad meid kõikjal. Linde saab edukalt pildistada nii linnas kui oma maja tagahoovis. Lindude pildistamise juures hakkavad kaasa rääkima juba ka kaamera ning objektiivi omadused. Ma siinkohal aga tehnika peal pikemalt ei peatuks. Kaameratest olen varem kirjutanud ja objektiivi osas ütleks, et mida pikem on toru, seda lihtsamini õnnestub põnevaid pilte saada. Kindöasti kirjutan lähiajal ka objektiividest loo.Kõige lihtsam on alustada lindude pildistamisega  näiteks loomaaias või talvise söödamaja juures.  Imelise võimaluse annavad ka suvised veekogud, kus pidevalt veelinde sulistab.Kui linde pildistada, sis kaasneb sellega ka vaatlemine ning see omakorda annab teadmiseid.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/1600 ava f/6.3 ja ISO-800

Tegevusetu lind on igav.

Lindude pildistamisel soovitan kindlasti hakata püüdma mitte lihtsalt istuvaid või liikumatult paigal püsivaid linde, vaid üritada saada pildile linnu liikumise dünaamikat.  Liikumine, emotsioonid ja pilgud annavad fotole alati lisamõõtme. Liikumine ei pruugi alati olla seotud pääsukese kiire pikeerimisega,mida on raske fotole püüda, vaid põnevalt mõjub ka näiteks hetk, kus kakk oksal justkui tukub ja siis aeglaselt pea sinu poole pöörab. Oksal istuv jäälind on sadu kordi igavam vaadata, kui lindu, kes järsku vees kala märkab ja teraselt vee poole põrnitsema hakkab. Taeva taustal üle lagendiku lendav kull pilvisel päeval hallil taustal on äärmiselt igav. Samas kull põllu kohal liueldes järsku saaki märgates ja kiiret manöövrit tehes on kordades ägedam. Need liikumised, manöövrid ja pilgud hakkavad oma lugu rääkima. Teatud mõttes saab nagu hetke fotosse  jäädvustatud sisse seisatatud liikumine, mis stop nupu mahavajutamisel taas elama hakkab. Niimoodi tekib fotost nagu film. Kui vaatad pilti, kus kull sööstab saagi järele, siis  vaimusilmas jookseb see edasi juba saagi püüdmise suunal. Liikumise pildistamise muudab põnevaks ka asjaolu, et seda on üksjagu raskem teha, kui pildistada paigal istuvat lindu. Sel juhul see rahulolu heast fotost on ka oluliselt suurem.

Allpool oleval fotol pildsitasin punajalg-pistrikku. Need on meil Eestis üsna vähe nähtavad linnud. Teinekord sügisel ilmub neid rohkem nähtavale. Üldjuhul istuvad nad traadil ja jahivad alt rohust saaki. Traadil istuva linnu portreefoto on minul eigav. Ma tahaks liiikumist ja energiat. Nii sisi oligi, et märkasin eemalt, et kaugemal traadil istus ka harakas, kes oli mõnevõrra häiritud röövlinnu kohalolust. Teadsin juba varasema kogemuse põhjal, et harakas seda kindlasti nii ei jäta. Ja ei jätnudki.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga ning 1.4 Extenderiga
PIldi parameetrid on säri 1/2000 ava f/10 ja ISO-1600

Lind ei taha endast pilti saada. Sina tahad linnust pildi saada.

See on kuldreegel, mille rikkumisi ma näen pidevalt. Kui inimene on endale just ostnud kaamera ja tahab teha esimesi linnupilte tunduks see igati loogiline. Kui aga inimene on juba mõnda aega pildistanud ja seda on näha tema fotovarustusest ja riietusest, siis võtab see vaid arusaamatult pead vangutama. Ühiskonna tempo muutub aina kiiremaks. Netist on võimalik uudiseid lugeda sirvides vaid pealkirju, podcaste kuulata lülitades kiiruse mitu korda kiiremaks, toitu haarata kiirelt drive-in poolelt kaasa ja siis roolis sõites sisse neelata.  Kõike tahetakse kohe. Linnu pilt võiks ju olal siin reas ka nagu kiirtoit. Niimoodi ei saa aga mitte kunagi head pilti.

Ma olen oma pildistamise teekonnal kokku puutunud mitmete algajamate fotohuvilistega ning alati ütlen ma ühe lause : „ei tohi ahneks minna“. Pildistage seda,mida lind pakub, mitte ärge minge temalt jõuga võtma seda, mida ta ei tahaks pakkuda.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/800 ava f/5.6 ja ISO-12 800

Kui näed eemal madalal põõsa oksal istumas kulli või kakku, siis joostes või kiirelt tema suunas liikudes saad sa vaid väga keskpärase kvaliteediga mälestuse aga mitte fotot, mille üle võiks uhke olla. Mida mina sarnases olukorras teen? Ma kõigepealt jälgin lindu kaugemalt ja üritan oma kogemuse põhjal oletada, mida ta järgmiseks teeb. Okei, võib ka ühe kaadri teha, et kohtumine meelde jääks.  Mitte eesmärgiga mingit kauit pilti saada. Üritades ise märkamatuks jääda ning võimaldades linnule tema loodusliku ruumi, on võimalik lindu pikemalt vaadelda. Lindudel on tavapäraselt oma teatav maa-ala, kus ta toimetab. Eriti röövlinnud on väga terriitooriumikesksed. Kui nüüd istuda põllu ääres ja vaadelda näiiteks hiireviu sööste põllule hiire järgi, on võimalik näha seda kus tal meeldib istuda, kus suunas ta sööstab (kui on saak) ning kuhu suunas ta püütud saagiga edasi siirdub. Ja siis on see lind läinud ja mul ei ole ühtegi fotot. Aga mul on midagi palju väärtuslikumat ehk mul on teadmised, kuidas konkreetne lind antud maastikul käitus. Nüüd ma hindan seda maastikku ja mõtlen, kus oleks mul hea paik varjumiseks, kus suunas on päike ja tekivad varjud . Selle info põhjal tekib mul võimalus enda peitmiseks.Ma riietun järgmisel korral selliselt, et see ei eristuks keskkonnast ning lähen ja varjun põõsasse, katan ennast võrguga või peidan puu taha ning jään ootama. On täiesti võimalik, et sel korral lind ei tulegi. Sel juhul ma ootan jupi aega ning liigun ringi et näha kas ta kuskil lähipiirkonnas ka jahti peab. See on ju jällegi lisateadmised. Ühel hetkel on neid tedmisi sedavõrd, et selle info põhjal on võimalik ennast hästi ära paigutada ning saada tõeliselt head fotod. Linnust saab alati parimad pildid, kui sina oled peidus paigas, kuhu lind oma loomuliku käitumisega tuleb. Paremal juhul tuleb ta koos saagiga ja elamus pildist on veel suurem.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/2500 ava f/7.1 ja ISO-2500

Toon siia kaks näidet. Ühel talvel märkasin mööda teed sõites lumise põllu kohal karvasjalg-viud tiirutamas. Jälgisin tema liikumist eemalt. Jälgisin, kuidas ta jahtis, kust tuli ja kuhu läks. Järgnevalt läksin tagasi sama põllu äärde kohe hommikul kui valgenema hakkas ja jäin autosse ootama. Tahtsin teada, millisest suunast lind hommikuti põllule saabub. Ja ühel hetkel ta saabuski. Vaatasin teda mõnda aega ja läksin minema. Järgmisel hommikul, kui oli veel pime läksin ja peitsin ennast põõsasse korralikult ära selliselt, et oleksin tema suhtes õiges suunas. Ootasin ca poolteist tundi ja karvasjalg – viu tuligi samast kohast jälle ning ma sain igati mõnusad fotod.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/1250 ava f/6.3 ja ISO-2000

Toon ka teise näite. Ühel hämaral õhtul kuulsin toomingavõrast kõrvukrätsu poja hüüdeid.  Jäin eemalt vaatama ja ootama. Ma ei pea linnupoegade segamist eetiliseks ning lindude pildistamist pesas ja selle läheduses samuti mitte. Ma tahtsin näha, et kus suunalt toob talle toitu vanalind. Ootasin tunnikese ning vanalind tuligi. Pidas jahti keerutas ringi ja tuli hiirega järelkasvu nälga kustutama. Nüüd oli mul teadmine kus vanalind jahti peab ning kuhu suunas lendab. Sättisingi ennast järgmisel päeval ootele. Peitsin ennast korralikult ära ning piisavale kaugusele poegadest, et neid mitte segada.. Nägin korduvalt lindu eemal jahti pidamas ning oi kuidas oleks tahtnud püsti hüpata ja teda pildistada, aga sel juhul oleks foto olnud keskpärane mälestus. Ootasin edasi  ning ühel hetkel lendaski lind minu eest läbi, silmas rohus liikumist ja tegi sööstu. Ma saingi sellise pildi, nagu olin lootnud saada. Kas ma kulutuasin palju aega? No teatud mõttes ma kulutasin ju mitu päeva ja üksjagu tunde. Aga sain ka sellise tulemuse, nagu soovisin. Kui ma oleks teinud taeva taustal lendava linnu pilte või keskpäraseid pöösas istuva linnu pilte, siis ma oleks oma elu lihtsalt keskpärasusele raisanud. Ja kuna see ju üldjuhul ei rahulda, siis oleks ju läinud veel ja veel ning kokku veel rohkem aega kulutanud. Ehk siis minu kogemus ütleb seda, et tasub kulutada aega, et teh akorralikult, kui teh apoolikult,kulutad kokuvõttes rohkem aega.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/2500 ava f/7.1 ja ISO-2500

Siirdusin samasse paika tagasi,kuna soovisin saada nüüd veel ühte teist kaadrit natuke teise nurga alt. Läksingi järgmisel päeval tagasi ning peitsin ennast ära ning jäin ootama. Vanalind juba lendas ja tibu kutsus toomingavõras. Ühel hetkel hakkas vanalind närviliselt taevas ringi lendama ning hoiatushäält tegema.  Tibu jäi koheselt vait. Midagi oli valesti. Ja silmasingi, et möödasõitvast autost oli lindu nähtud. Autost oli väljunud mitu pikema toruga piltnikku, kellel oli „kiirtoidu“ soov. Nad vaatasid taevas lendavat lindu ja liikusid tempokalt tema suunas. Saades tõenäoliselt pinuga heleda taeva taustaga keskpäraseid fotosid. Lind nähes sissetungijaid soovis nad pojast eemale meelitada ning maandus kaugemal oleva põõsa peale. Entusiastid liginesid kiirel sammul ja tegid põõsas istuvast linnust keskpäraseid istumispilte. Lind ootas veidi ning tõusis taas karjudes lendu, et sissetungijaid veel kaugemale meelitada. Ja niimoodi see trall seal aasal jätkus. Mina muidugi oma pilte ei saanud, sest paanikas lind ei suutnud ka pärast lahkujaid jupp aega rahuneda ning pime tuli peale. Sõites kodupoole tagasi mõtlesin, kuidas see on nii ajuvaba, et inimene soovides midagi saada leiab, et tema põhiõiguste juurde kuulub see, et ta peab selle midagi ka võtma. Vahet pole, kas ta selleks läheb kellegi teise elust läbi nii, et pilpad taga või ei lähe. Häid pilte aga selliselt ei saa mitte kunagi.

Linnupoegi ei tohi segada.

Kui kuskil keegi komistab kakupoegade või kulli pesa peale, siis ei tohiks seal poegi imetlema ja pildistama jääda. Lindudega üldiselt , aga eriti röövlindudega on see lugu, et kui tekib segamist, siis nad võivad pesa hüljata. Ja isegi kui ta ei hülga pesa koheselt on tema rutiin poegade söötmisel häiritud ja see mõjutab oluliselt poegade heaolu. Ma ei saa midagi parata, aga mind väga häirib see, kuidas sotsiaalmeedia loodugruppides kevadel hüppavad välja lõputud kogused kakupoegade fotosid ning neile järgnevad pildid kanakulli pesadest jne. Miks me teeme seda teistele, mida me ei tahaks, et meile tehtaks? Meil Eestis on ridamisi linde, kellede pesade juurde keelab seadus minemast. Aga isegi kui seadus ei keela andke poegadele rahu ja kui tahate pilte jahtivast kakust või kanakullist , hankige need kaugemalt, kus tegelikult õnnestubki saada oluliselt paremaid fotosid.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/2000 ava f/7.1 ja ISO-2000

Lind peab alati jahti seal, kus on tema jahitav

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/5000 ava f/7.1 ja ISO-1600

Nägin kunagi jupp aega tagasi telekast ühte dokumentaalfilmi ühest tuntud välismaa loodusfotograafist. Ta pildistas kalakotkaid. Ta tegi seda, et läks järve äärde, viskas kaladele palju süüa ning ühel hetkel olidki kalad kõik kohal maiustamas. Fotograaf läks peitu ning ei läinudki pikalt, kui kalakotkas oli kohal kala püüdmas. Igati loogiline on ju see, et kotkas tahab süüa ning kui ühes veekogu otsas on kalu rohkem, kui teises, siis eks ta tuleb sealt neid püüdma. Olen ise saaml loogikal saanud mitmeid väga häid kalakotka pilte.
Kui mõelda hiireviu või karvasjalg-viu peale, siis nemad armastavad kevadel ja ka sügisel käia põldudel, kus kasvatati vilja. Kuna põllumehed vahetavad aastast aastasse põllul kasvatavaid kultuure, siis on põnev vaadata, kuidas röövlinnud sellega kaasa liguvad. Aga see on ju loogiline, sest eks teravilja põllul on oluliselt rohkem närilisi kui rohupõllul.
Mind on see eelnev õpetanud mõtlem anatuke nagu röövlind. Ehk siis vaadeldes neid tekib mul kohesel tpeas selliseid mõtteid, et nüüd ta teeb järgmiseks kindlasti seda ja nüüd ta kindlasti läheb selles suunas. Selle loogika taga on lindude käitumise tundmine aga ka saagi tundmine.  Ja siis  ma olengi põllu ääres ja mõtlen nagu lind, et kus võiks olla saak.

Fokusseerimisel ürita tabada silma

Lindude nagu ka loomade pildistamisel on kasulik üritada fookust saada silma või pea peale. See peaks olema fotol nö. kõige teravam punkt. Uuemad kaamerad fokusseerivad juba ise silma peale tagades selle, et pildid on teravad. Kui on ere päikseline ilm, on heade piltide tegemine keerukas, sest ere päike loob kontraste ning tihti on ka kaameral fokusseerimisega raskusi. Ere päike tavaliselt sööb ära ka foto detailid.

Olen päris palju jäälindu pildistanud ning tema pildistamine on alati natuke väljakutse.
Antud foto on tehtud Tallinnas ühes paigas, kus talvisel ajal grupiviisiliselt jäälindu taga aetakse. LInd üritab selle tagaajamise käigus kuidagi ka oma kõhu täis saada. Minule on eetilistel põhjustel linnu segamine ja tagaajamine väga vastumeelne. Selle pildi sain ma hoopis selliselt, et olles mõnda aega sed atralli jälginud, jäi mul kohe silma, kuhu lind armastab lennata ja maanduda. Läksin siis sinna valmis ootama. Istusin turvalisele kaugusele, et mitet lindu segada. Teadsin, et saab mõnda aega oodata, aga ringi kappav fotohuviliste kamp ju ajab lõpuk smulle ikka selle linnu ette. Nii läkski. Peale mõnda aega ootamist saauski minu juurde oksale jäälind. Kuna ma olin valmis valinud paiga, kus oli hea pildistada ilma lindu segamata ning ka valgust piisavalt, siis tasus ootamine ära. Olles ka järgnevatel päevadel näinud sotsiaalmeediast ära nende teist epildistajate pildid oli kenasti näha, et seliselt lindu jälitades ja segades saab vaid keskpäraseid fotosid, sest hirmunud linnule lihtsalt ei pääse piisavalt lähedale. Ehk jällegi, sina annad linnul erahu ja privaatsuse ja lind annab sulle mälestuseks kauni pildi.

Väikesed linnud hakkavad kiiremini usaldama

Kui pildistada metsas väikeseid linde ning alguses metsas jalutades nad ära lendavad, siis tasub oodata 15 – 20 minutit ning nad tulevad tagasi. Erinevalt röövlindudest tulevad nad pea alati tagasi. Kui nüüd ootama jääda, oleks mõistlik enda istumispaik valida selline, et saaks tagasi pöörduvatest lindudest häid pilte teha. Positsioon mängib siin palju rolli ning väga tobe oleks tagasi tulnud linnud taas minema ehmatada, kuna nad jäävad liiga varju või ereda päikse kätte ning hakates uut positsiooni otsima ehmatad nad minema. Kui linnud nii ehk naa minema lendavad saad ju juba valida endale hea paiga ning seal siis ootama jääda. Ja kindlasti tuleb koha valikul mõelda kuhu poole liigub päike ja vaadata ka ilmaennustust, et kas lubab päikest või pilvi.

Heaks linnupildistajaks saab treenides

Kui lind teeb kaamera es ägedaid manöövreid, aga oskused on keskpärased jäävad head fotod ikka saamata. Selles osas on hea ennast treenida. Ka kaamera ja objektiivi tööga harjumiseks on kasulik treenida, et kõik toimuks kiirelt ja täpselt. Liikuvatest lindudest on kõige lihtsam minna pildistama näiteks pääsukesi. Nad on kiired ja teevad ägedaid manöövreid. Samas on neid ka lihtne leida. Nende pildistamine annab hea oskuse ja see kulub marjaks ära. Ma ütleks näiteks, et pildistades päris palju kalakotkast olen ma oma oskused selleks lihvinud just pääsukeste najal. Kui ma ei oleks pääsukestega harjutanud, oleks mitmed ägedad kalakotka pildid jäänud saamata.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/4000 ava f/4.5 ja ISO-2500

Mis peaks olema säri lindude pildistamisel?

Teatud mõttes nö. miinimum säri, millega lendavast linnust veel enam vähem kaadri saab on 1/1000. Omast kogemusest ütleks, et selline lollikindel säri loorkullide, teiste röövlindude  või kakkude pildistamisel on 1/2000 (või isegi 2500). Samas on olukordasid, kus on vaja veel kiiremat säri nagu näiteks kalakotka sööstud. Ava tasuks alati keerata nii lahti, kui on võimalik, et saaks kiiremat säri kasutada.  Nüüd ülejäänud määrabki valgus. Kui valgust pole kiire säri jaoks piisavalt, siis tuleb hakata ISO numbrit tõstma.  ISO on igal kaameral natuke erineva toimega. Poolkaader kamaeratel tekib juba väikesest ISO tõstmisest palju müra, kui taas täiskaader hübriididel on tõstmise ruumi palju. Igal juhul oleks soovitus selline, et pigem tõsta ISO kui vähenda säriaega. ISO st tekkivat müra saab fotolt lihtsalt eemaldada, liikumist aga ei saa kuidagi teravaks. Ma tavaliselt liiigun hämardumisel tasapisi allapoole kuni kriitilise piirini (näiteks 1/1600) ja siis hakkan ISO-t  tõstma kuni piirini, kus müra tuleb palju ja siis nihutan veel säri allapoole. Paigal istuvat lindu saab arusaadavalt pildile teravalt ka aegalsema säriga.
Kui on üle lageda liuglev lind, siis on võimalik ka objektiiviga linnuga kaasa  liikuda ning selle võrra natuke säri kompenseerida, kuid kui tiivad liiguvad, siis pole kahjuks sellest abi.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga
PIldi parameetrid on säri 1/5000 ava f/5 ja ISO-500
Kui soovite veel kalakotka pilti näha siis neid on mul siin palju https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/kalakotkas/

Heade fotode saamiseks tuleb liiki tunda

Selleks, et lindu leida, on kasuks linnu häälitsuste tundmine. Kuuldes looduses konkreetset linnu laulu, on juba linnu suunas liikuma hakates võimalik teada, kes seal on ja kuidas ta võiks käituda. Igal liigil on talle omane käitumine.  Kui ma mõtlen oma pildistamise peale algusaegadel ja praegu, siis suurim erinevus seisnebki selles, et mul on teadmisi lindude osas megalt juurde tulnud. See tähendab, et ma otsin konkreetset liiki konkreetsest paigast ning nö. tühjasid käike on oluliselt vähem. Teisalt jällegi teades – tundes konkreetse liigi käitumist, on võimalik nö. ette ennustada kuhu ta liigub ja kuidas käitub ning läbi selle olla valmis tegema vajalikul hetkel pilti. Lindude käitumise lugemine ja läbi selle järgmiste sammude ennustamine on hästi põnev, mille preemiaks on kaunis foto. Kui ma teen  talvel varjes kotkaste pildistamise koolitust, siis ma seal ka juhin  tähelepanu sellistele seikadele, et kuidas kotkas täpsemalt käitub ja millele järgneb mis, et selle põhjal olla õigel hetkel valmis. Ka varjest pildistades on minu eesmärk saada selliseid pilte, kus on sees mingi nö. sisma pandud liikumine ja dünaamika.

Järgneva kotkafotoga on see eripära, et see ei ole pildistatud varjest. Käin igal talvel meri- ja kaljukotkaid varjest pildistamas, kuid antud foto tegin nö. suvalisel looduslikul lagendikul. Jällegi antud foto õnnestumise taga olid järgmised detailid. Ma eelnevalt käisin antud paigas linde vaatlemas ning nägin kuidas kotkad seal lendavad, kuhu maanduda armastavad ning kuidas käituvad. Selle põhjal planeerisin valmis oma käigu. Läksin hommikul vara ja peitsin ennast nö. põõsasse. Katsin ennast lumemustrilise kangaga ja jäin ootama. Ning ootamine tasus ära.

Ülalolev foto on pildistatud Canon R5 kaamera ning Canon RF 100-500mm F4.5-7.1 L IS USM objektiiviga ning 1.4 Extenderiga
PIldi parameetrid on säri 1/2500 ava f/10 ja ISO-800
Kui nüüd tekkis soov veel kotkafotosid näha, siis neid näeb siit lingilt https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/kaljukotkas/