Tweet

Kõrvukräts (lad Asia otus) on üks äärmiselt põnev kakuline. Neid on olenevalt aastast meil Eestis suvisel ajal päris palju – 1000 – 4000 haudepaari.Kuigi väike osas rätse jääb meile ka talvituma, saabub see nö. suurem kogus märtsis, hiljemalt aprilli alguses. Kui te kujutate nüüd ette seda lindude kogust, siis nad imbuvad meile siia täiesti märkamatult. Vaid väga harva on võimalik mõnda neist kohata. Siis aga juuni alguses hakkavad puud ja põõsad õhtu hämrdudes piuksuma ning põldudel hakkavad ringi toimetama usinad vanemad, kes poegadele toitu otsivad. Ja ühel hetkel kohtab kõrvukrätse siin ja seal. Tundub, kuidagi veider, et kuidas nad nüüd niimoodi salaja meile siia naabrusesse hiilisid. Siis saavad aga pojad suuremaks ja juuli keskel saabub vaikus. Ühel hetkel on kadunud nii pojad kui kka vanalinnud, nagu neid polekski kunagi olnud.

Kõrvukrätsu nimi inglise keeles on pikkade kõrvadega kakk ehk long-eared owl

Kõrvukräts on nagu soorätsu kaksikvend. Ta on mõõtudelt üsna sama suur, lendab väga sarnaselt põllu kohal ning näeb väga sarnane välja. Nägu on vaid veidi kriimum ja tiibade alt ning keha on veidi rohkem tumedat mustrit omav. Kui soorätsu nimi on inglise keeles väikeste kõrvadega, siis kõrvukrätsul suurte kõrvadega. Need nn. kõrvad on tegelikult suled, mille räts siis üles tõstab, kui millegi peale keskendub ja teraselt vaatama hakkab. Tal on need päris ägedalt pikad. Levikult leidub teda kogu Euroopas, Aasias kuni Vaikse ookeanini ja ka Põhja – Ameerikas. Meil toimetab ta pigem öösel, kuid poegade toitmise ajal kohtab teda ka päevasel ajal.

Kõrvukräts elab üsna inimese läheduses

kõrvukräts suveõhtul

Ta pesitseb põldude läheduses mitmesugustes metsades ja metsatukkades, kuid pesa võib ka olla näiteks asula sees või asula servas põllu ääres. Ta armastab pesana kasutada näiteks vanu haraka või varese pesi. Kõrvukräts võib elupaiga valida lausa aeda tihedama puu võrasse. Kusjuures ta suudab seal kuni poegade piuksuma hakkamiseni täiesti märkamatult tegutseda. Ja siis ühel suveõhtul lahtise aknaga magama minnes avastad, et keegi piuksub kohe akna all. Üldjuhul tahab ta igal järgneval aastal taas valida uue pesa ja mitte samas paigas mitu aastat pesitseda.

kõrvukräts uduses loojangus

Kõrvukrät smuneb üldjhul 4 – 5 muna ning pojad kooruvad mai keskpaigas. Pesas püsivad nad seejärel ca kolm nädalat Edasi ronitaks ejuba pesast välja, kuigi lennuoskust veel pole. Seejärel lähebki piuksumine lahti

kõrvukrätsu pojad

Kõrvukräts toitub närilistest, aga ka oravatest, värvulistest ja isegi suurtest sitikatest

kõrvukräts hiirega

Jahipidamiseal eelistab ta liuelda ringi niidu või põllu kohal ja siis teha kiireid pöördeid ja manöövreid sööstmaks saagi peale. Kui pojad nõuavad süüa, siis ongi võimalik näha sellist vaadet, nagu ülemisel pildil, kus toidkulleriks kehastunud vanalind kimab edasi – tagasi ja tassib poegadele süüa. Meile talveks jäävatele rätsudel eon hukatuslik lumerohke talv, kus nad lume alt hiiri kätte ei kipu saama. On olnud selliseid tavesid, kus sisuliselt enamus siia talvituma jäänud iisendeid seetõttu hukka saavad.

kõrvukrätsu poeg loojangus

kõrvukräts vaatab otsa

Paneks siia lõppu ka võrdleva pilti soorätsust ja kõrvukrätsust. Vasakpoolne on sooräts ja parempoolne kõrvukräts.
Panen siia ka lingi soorätsu lehele, et saaksite juurd elugeda ja võrrelda https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/soorats/